Draamapedagoogika (0)

Draamapedagoogika
Draamapedagoogika võimalused esteetilise ja eetilise kasvatuse protsessis.

• Draama kui mäng – mängust ei saa üksinda naudingut, mänguks on vaja seltskonda. Kedagi ei saa sundinda mängima, mängivad need kes tahavad mängida. Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru).
  
• Draama kui kunst
  
• Draama kui õppimine – kui pärast tehtud asju analüüsida.
  
• Draama kui kasvatusprotsess
  

Õpilase rollid draamaõpetuses

• kunstnik
  
• kriitik
  
• uurija
  

Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel . Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv . Minu elu on ka lugu. „Inimene on valmis kannatama/ taluma tohutult raskusi, kui ta teab mille nimel“ Jungi öeldud. Draama, muinasjutud, ilukirjandus õpetavad elu tähendust.
Enesearenduslik draama
Selgitab välja minu individuaalsed ressursssid. Enda ja teiste tugevustest arusaamine. Aitab jõuda selgusele enda emotsioonidest, kuidas ma saan enda emotsioone juhtida. Puhkamise, mängimise, lõõgastumise legaliseerimine – annab legaalse võimaluse puhata. Aitab unustada – seega puhata. Draama lubab mingi hetk kujutletavate tegevustega distantseeruda oma muredest . Siis on vähem läbipõlenud inimesi ühiskonnas. Seda oskust on võimalik arendada.
Loomingulisuse stimuleerimine.
Sublimatsioon – inimene suunab oma sellised omadused, mis pole ühiskonna poolt aktsepteeritavad (nt agressiivsus ) sellisesse tegevusse, mis on lubatud. Paljud inimesed, kellel on rohkem ernergiat ka seksuaalenergiat suunavad oma energia loomingulisusesse.
Loomingulisuse phikomponendid:

• probleemitundlikkus - need, kes tunnetavad probleeme on loomingulisemad.
  
• Mõtte voolavus – oskus seostada erinevaid asju
  
• mõtlemise ja tegutsemise paindlikkus – nt üks idee ei tööta, siis mõtlen kohe teise idee.
  
• Orginaalsus – ei tähenda seda, et mõeldakse välja midagi täiesti uut, vaid on pigem oskus sünteesida varajasemat.
  
• ideede esitamise ja elluviimise võime – ei piisa lihtsalt heast ideest, vaid vaja on see esitada nii, et teised ka usuvad seda.
  

Igaühele midagi

• draama kriitiline analüüs – mõni oskab teha kriitikat, vb ise mitte näidelda jne, aga kriitika peab olema konstruktiivne .
  
• Draama kujundamine – nt kostüümid, lavakujundus .
  
• etendamine – näitlemine
  
• draamateksti kirjutamine
  
• videodraama monteerimine