Maksud meilt või meie heaks? (0)

Maksud meilt või meie heaks?
Riigi peamisteks maksupoliitilisteks ülesanneteks on kindlustada küllaldane ülalpidamisallikas, ühishüvede pakkumine ja vähendada või võimendada inimeste tuluerisusi. Neid eesmärke püüakse täita nii riiklike kui ka kaudsete maksudega, mille tegevust kontrollib tugev riigipoolne kontroll. Kuid kas nende maksude maksmine on meile kui range kohustus, mille mittetäitmine on rangelt karistatav , või on maksud hoopis meie heaks?
Maailmas on olemas kahte liiki maksussüsteeme – progressiivne ja proportsionaalne. Viimane süsteem on kasutusel ka Eestis ja tähendab, et olenemata inimese tulude suurusest jääb maksumäär samaks, mis teeb inimesed ühiskonnas teineteise ees võrdseks. Progressiivses süsteemis on oluline, et maksud tõusevad koos sissetuleku suurusega – jõukamatel inimestel on seega kõrgemad maksud. See võrdlus ja tasakaal oleneb ka riigi majandusest. Näiteks Eestis, kus on madalad palgad , on maksumäär kõigil sama. Kuid riikides, kus on palgad oluliselt kõrgemad, on ebaaus, kui mittejõukad inimesed maksavad sama maksumäära, mida rikkadki.
Maksude kogumine on tähtis eeskätt riigile kui ka meile endile. Maksud tagavad ühishüvede pakkumise, küllaldase ülalpidamisallika kindlustamise ja inimeste tuluerisuste võimendamise või vähendamise. Näiteks julgeoleku, tervishoiu ja hariduse tagamine maksude teel. Makstes makse õiglaselt, on meil õigus nende valdkondade kasutamisele, kuid on ka neid inimesi, kes maksude maksmisi eiravad. Maksude laekumist kontrollib küll riigipoolne kontroll, kuid sellele vaatamata tegutseb riigis varimajandus , milleks kasutatakse töötajatele maksmisel ümbrikupalka. Sel viisil jääb inimesele teenitud töö eest rohkem raha ja ka tööandja ei kaota maksmisel teatud protsente. Ausate maksumaksjate suhtes on see aga ebaõiglane.
Makse, mida riik meilt kogub , saab üleüldiselt jagada kolme gruppi – otsesed ehk riiklikud, kaudsed ja kohalikud maksud. Riiklikud maksud, näiteks tulumaks, tööstuskindlustusmaks, lähevad meie palgast otse maha. Samuti ka kaudsed maksud, milleks on käibemaks, aktsiisimaks jt. Nende puhul on tootele lisatud juba omapoolne maks ja eraldi selle eest maksma ei pea. Teisiti on aga kohalike maksudega, mis makstakse kohalikule omavalitsusele, vastavalt vajadusele. Näiteks prügiveo tellimine, mille toiminguga tegeleb kohalik omavalitsus . Neid eelnevalt nimetatud makse peavad mingil hetkel maksma kõik, olenemata vanusest või soost.
Toon siinkohal ühe probleemi, mis on kestnud juba mitmeid aastaid - ametiautode kasutamine. Rahandusministeeriumis valmis eelnõu, mille kohaselt soovitakse piirata kõikide ametiautode sisendkäibemaksu, ehk teistelt maksukohustuslaselt tasumisele kuuluva käibemaksu, mahaarvamist. Põhjenduseks toodi kehtiva seaduse kuritarvitamine ettevõtjate poolt ja ametiauto kasutamine isiklikul eesmärgil. See on aga ebaaus nendele maksumaksjatele, kelle jaoks on ametiauto igapäevaselt vajalik töövahend , ning kes maksab ausalt makse. Samuti pole õiglane, et maksumaksja raha kulub ka avaliku sektori ametnike auto tööväliseks kasutamiseks. Selleks, et tagada õiglane käitumine, tuleb kontrollida ametiautode ja maksumaksjate raha kasutust .
Et riigis valitseks aga üldine heaolu kõikide inimeste vahel, sotsiaalne turvalisus ja kaitse, siis selle eest hoolitseb sotsiaalpoliitika valdkond . Sotsiaalpoliitika keskmeks on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab peamiselt erinevaid toetusi – näiteks lapsetoetus, pension , ematoetus jt. Kuna märtsis toimus uue valitsuse loomine, siis uue peaministri, Taavi Rõivase, üheks lubaduseks oli vähendada laste vaesust . Selleks lubati tõsta lapsetoetust ja pakkuda kõigile gümnasistidele tasuta koolilõuna. Seda plaani aga ei pea Andrus Ansip nutikaks, sest nii tõusevad ka selle arvelt teised maksud, nagu oli ka tasuta kõrgharidusega. Riigil pole piisavalt suur eelarve, et tõsta toetusi ja samas jätta maksud madalaks. Kumbagi neist tuleb siiski ohverdada.
Arvan, et maksud on nii meilt kui ka meie heaks. Me maksame erinevaid makse, et mingis muus valdkonnas saaksime tasuta ja ilma makse maksmata . Makse üldse mitte makstes, kannatavad paljud valdkonnad, millest meie ise sõltume. Näiteks pole sel juhul kättesaadav julgeolek ja turvalisus, ühistrantsport, aukudeta maanteed ja tänavavalgustus. Samas peaks maksumäär olema kooskõlas palkadega. Sel juhul saaks vältida inimeste jaoks liiga kõrgete maksude maksmist. Mida madalam palk, seda madalam maksumäär. Usun, et Eestis on maksumäärad niiöelda rikkate ja vaeste vahel tasakaalus, kuigi meil valitseb proportsionaalne maksusüsteem.