Franklin Delano Roosevelt (0)

Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910 . 1920.aastal esitati Franklini kandidatuur asepresidendi kohale. 1921.aastal juhtus aga õnnetus, Franklin sai lastehalvatuse.
Kuid ta ei andnud haigusele alla, Roosevelt jätkas jalgade kasutamist. Ta ei olnud avalikes kohtades ratastoolis . Ta oli kõikidel piltidel püsti, kuid toetus ühele oma pojale. 1929. Aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Inimesed ei usaldanud enam pankasid ning võttsid raha välja. Sellel ajal oli Franklinil suur toetus ja ta valiti 1932.aastal USA presidentiks.
Ta tegutses kiiresti, ta kutsus kokku kongresse ja istungeid. Juba aastal 1933 seati sisse uued õigusaktid koondnimega „New Deal“ mis tähendab eesti keelde tõlkides Uus Kurss . Varsti taastus pangandus , kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid üleriiglikud töötalgud, kus kasutati ära töötuid inimesi millegi ära tegemiseks. See toetas vaeseid peresid ning andis lootust helgele tulevikule. Riik hakkas ka andma laene olulistele firmadele nt. raudteedele, majandusasutustele ja avalikele asutustele.
1936.aasta valimistel hääletati peaaegu kõikides osariikides ühtemoodi. Algas Rooseveldi teine ametiaeg. Võeti vastu Uue Korra reformid, mis tekitasid töölisklassi seas pahameelt. Neile ei meeldinud ka Rooseveldi ametiühinguvastane hoiak. Töölisi hoiti tehastes streikide ajal kinni. 1937.aastal hakkas majandus langema . 1938.aastal lõpetati Uue Korra reformid ehk uuendused. Tema teisel ametiajal puhkes Teine maailmasõda- see oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge.
1940.aastal algas tema kolmas ametiaeg. Presidendivalimistel tema edu kahanes. Teise maailmasõja ajal sõlmis ta liidu Suurbritanniaga. Toimus liitlaste konverents Teheranis, kus olid esindatud Nõukogude Liit(keda esindas Stalin ), Ameerika Ühendriigid( keda esindas Roosevelt) ning Suurbritannia (keda esindas Churchill ). Nad nõudsid Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni.
1944.aastal valiti Roosevelt neljandat korda presidentiks. Ta oli ainuke, keda valiti neli korda järjest presidentiks. oma neljandal ametiajal nõudis Roosevelt, et kongress võtaks vastu õigusaktid, mis maksustaksid kõik ebamõistlikud kasumid nii ettevõtetel, kui eraisikutel. 1945 aasta veebruaris toimus Jalta konverents, kus NSVL , USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia .
Pingutustest hoolimata ei jõudnud ta ära oodata Teise maailmasõja lõppu. Ta suri 12. Aprillil 1945. aastal
Ta oli suurepärane president tuues Ameerika majanduskriisist välja, oli abiks Teise maailmasõja lõpetamisel, alustas uue ning vaba Euroopa rajamist ja on olnud siiamaani järjest kõige kauem ametis olev president .