ÕIS (0)

Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks
4.osa . Generatiivsed taimeorganid
ÕIS
Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele.
Õie arenemine:
Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees.
Edasine arenemine:
*Pungade paisumine
*Pungasoomuste varisemine
*Õienuppude eraldumine
*Õielehtede avanemine
* Tolmlemine ja viljastumine
Õie osad:
*Tähtsaimad õie osad on seemnealgmeid kandvatest viljadest moodustunud emakad ja tolmukad , kus arenevad emas-ja isagameedid.
* Õis koosneb fertiilsetest (ehk reproduktiivsetest) ning steriilsetest osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale .Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole
*Õie steriilne osa, õiekate koosneb harilikult rohelistest tupplehtedest, mis moodustavad tupe ning sisemistest eredavärvilistest kroonlehtedest, mis moodustavad krooni.
*kui õiekate koosneb tupp -ja kroonlehtedest siis on ta kaheli õiekate
*Paljude õistaimede puhul pole õiekatte selline jaotamine võimalik, sest õiekate koosneb ühesugustest lehtedest(st pole eristunud tupeks ja krooniks ). Sellist lihtsat õiekatet nimetatakse perigooniks.
*Kui leiame õies nii tolmukaid kui emakaid siis on tegu kahesuguliste õiega. Vastandina ühesugulised mille õies on kas ainult emakad või ka tolmukad
*Kui isas – ja emasõied esinevad ühel ja samal taimel siis on taim ühekojaline. Kui aga isas ja emasõied arenevad sama liigi eri taimedel on tegemist kahekojalise taimega.
*Mitmesugustel õie osadel võib leiduda ekskretoorseid näärmeid -- nektaariume, mis eritavad suhkrurikast nektarit.
TOLMUKAD
*Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas ehk mikrosporofüll on õie osa, kus arenevad tolmuterad.
* Enamasti on juba palja silmaga võimalik eristada tolmukapead ja -niiti .Tolmukas koosneb tolmukaniidist mis kannab tolmukapead. Tolmukaniiidid on läbilõikes harilikult ümmargused keskel asetseva juhtkimbuga.
*Tolmukapea koosneb kahest tolmukotist. Nende ühinemiskohta nimetatakse konnektiiviks ehk nidemeks. Konnektiivis lõpeb tolmukaniidist tulev juhtkimp .
Tolmukoti seina rakukihid väljaspoolt sissepoole on järgmised:
* epiderm ehk eksoteetsium-- ühekihiline;
* endoteetsium ehk fibrooskiht -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud rakkudest kiht
* vahekiht -- mitmekihiline , koosneb väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib olla kadunud;
* tapetkiht (tapetum) -- ühekihiline, väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib samuti olla kadunud.
*Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest . Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas, ovaalne , piklik või kuupjas. Tolmuterade arv sõltub liigist ja tolmlemisviisist - eriti ohtralt tekib tolmuteri tuultolmlejatel taimedel.
EMAKAS
* õites olevate viljalehtede kogu nimetatakse emakkonnaks . Viljalehed moodustavad ühe või mitu emakat.
*Emaka puhul saab harilikult eristada sigimikku, emakakaela ja -suuet .
*Emaka alumine osa on sigimik , milles arenevad seemnealged
*Sigimikule järgneb peenem osa, emakakael , mis lõpeb mitmesuguse kujuga emakasuudmega.
*Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldav näämekas epiderm on kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Seal luuakse neile soodsad tingimused ka „idanemiseks“
* Kui õie iga emakas koosneb ühest viljalehest, nimetatakse emakkonda lahkviljalehiseks e apokarpseks.
*Enamasti koosneb emakas siiski mitmest viljalehest. Sellist emakkonda nimetame liitviljalehiseks e tsönokarpseks
Viljalehtede kokkukasvamine võib toimuda mitmel viisil. Nad võivad olla kogu ulatuses kokku kasvanud, moodustades ühe kaela ja suudme , kuid viljalehtede ülemine osa võib olla lahus kas kaelte või ainult suudme ulatuses.
*Kui serviti kokkukeerdunud viljadlehed kasvavad keskelt kokku , nii et iga viljaleht moodustub ühe pesa, siis saame sünkarpse sigimiku.
*viljalehed võivad aga kokku kasvada ka ainult servades, nii et moodustub ühepesaline e parakarpne sigimik.
*Ühepealises sigimikus, kus viljalehed on servapidi kokku kasvanud , võib sigimiku keskele jääda sambakujuline väljakasv, mille moodustamisest võtavad osa õiepõhi ja mõnel juhul viljalehtede alumised osad. Sellist sigimikku nimetatakse lüsikarpseks.
Monokarpsed- taimed mis õitsevad ning viljuvad üks kord elu jooksul. Sellised on kõik ühe kui ka kaheaastased taimed, mis üitsevad teisel aastal.
Polükarpsed- selised mitmeaastased taimed , mis korduvalt õitsevad ja viljuvad.
Õie valem ja diagramm.
Seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses võimaldavad iga liigi kohta välj akirjutada õievalemi ja – diagrammi .
*Õieosade märkimiseks valemis kasutatakse lühendeid , milleks on suured algustähed, mis tähistavad vastavaid õieosi.
P-perigoon, K-tupp, C-kroon, A-tolmukad, S-kõlutolmukad, G-emakkond
Vastavate õieosade arv märgitakse indeksina tähtede järele. Kui õieosi on palju , siis tarvitatakse lõpmatuse märki 8
Sigimiku asetus õies tähistatakse kas tähtedega a-alumine või ü – ülemine või kriipsudega viljalehtede arvu näitava numbri all.
*Õie diagramm on õie skemaatiline projektsioon tasapinnale. Õiediagramm annab täpse kujutluse õieosade asetusest üksteise suhtes, nende kujust , hulgast ning kokkukasvamisest. Sageli kasutatakse leppevärve.
Roheline-tupplehed, punane-kroonlehed, kollane-tolmukad, sinine –viljalehed
Õisikud , õisikute tüübid:
Õied asetsevad taimevarrel kas üksikult või mitmekaupa koos, moodustades õite kogumiku - õisiku.
Õisikud võivad areneda taimevarre tipus tipmisest kasvukuhikust või madalamal lehtede kaenaldes paiknevatest kaenlapungadest
Vastavalt õisikute hargnemisviisile jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks :
*Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi nagu tüüpiline
*ebasarikõisikud- peatelg lõpeb õiega, külgharud on tugevalt arenenud, ületades sageli ka peatelje pikkuselt.
- pleiohaasium- areneb tipmisest õiest allpool mitu külgharu, mis omakorda lõpevad üitega ning võivad viimaste alti tekitada jälle külgharusid
-dihaasium- tipmisest õiest allpool areneb kakskülgharu.need lõpevad õitega ja õitest allpool moodustub uuesti kakskülgharu.
-monohaasium- areneb tipmisest õiest allpool ainult üks külgharu. See külgharu lõpeb õiega, millest allpool areneb jällegi üks, nüüd juba teise järgu külgharu, millel võib areneda kolmanda järgu külgharu jne.
Tolmlemise tüübid:
*autogaamia e isetolmlemine- õietolm pärineb samalt õielt või sama taime teiselt õielt.
*ksenogaamia e võõrtolmlemine-õietolm pärineb teiselt taimelt.
* tuultolmlemine e anemogaamia- tolmuterasid ülekandvaks teguriks on tuul
*putuktolmlemine e entomogaamia-tolmeldajateks on putukad