mahupiiranguteta. Paikneb kindla värsi- ja TRAKTAAT kujutab jutustus, piirdub kahekõne. Autor: zanrina ilukirjanduse ja riimiskeemiga filosoofiline üksikasjalikult, harilikult ühe keskse Erasmus teaduslik-filosoofilise luuletus. Autor: arutlus. Autor: rahulikult ja teemaga, lõpus on Rotterdamist
rekonkista eelsesse perioodi. Olulise tõuke andis arvatavasti Hispaania inkvisitsioon, kes vähemusrahvastele survet avaldades sundis nad asustamata piirkondadesse, kus segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus rahvaliku muusika- ja tantsukultuuri seas iseseisva zanrina ning kujunesid välja selle erinevad alamstiilid (alegrías, bulerias, fandangos, sevillana jpt). 19. sajandil levisid flamenko ja mustlaskultuuri mõjud üle Euroopa; seda soodustas romantism, mis idealiseeris mustlaste kui vaba loodusrahva kultuuritraditsioone. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi agusesse, mil flamenkotantsijad ja kitarristid esinesid paljudes kohvikutes, 20. sajandi algusest alates ka teatrites.
viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). ·Arcangelo Corelli(1653- 1713). Kontsert Sonaadi paralleelvorm. Kontsert on ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile. Mõistet kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui selle esitajate ansambli kohta. Concentro grosso On esimene orkestrizanr (itaalia keeles ,,suur kontsert"). Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina
kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Kreeklaste jaoks oli muusika jumaliku tähtsusega. Esimesed muusikud olid Zeusi pojad Dionysos (veinijumal) ja Apollo (tõe-ja valgusejumal). Antiikajal peeti suuri pidustusi Dionysose auks. Need toimusid kevadeti ja kestsid 3 päeva. Iga päev toimusid rongkäigud. Põhilisteks osalejateks olid koorid. Klassikalisel ajajärgul tekkis keskse zanrina tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Rongkäigu lõppedes toimus amfiteatris tragöödia etendus. Kõik koorilauljad olid riietatud heledasse ja kandsid valgeid maske. Algul oli tragöödia lõbusa iseloomuga. Komöödia valgustas lihtrahva lõbusat elu. Hiljem muutusid tragöödiad tõsisteks. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: 1) Sophokles 2) Aischilos 3) Aristophanes Muusikaõpetus Eksisteeris 7-realine helirida
Barokkmuusika Prantsusmaal · 1570.a tegutses Pariisis haritlastering Académie de Poésie et de Musique. · · Nad uurisid kreeka-rooma luulet ja panid aluse uule lavazanrile -õukonnaballett. · · Erinevalt klassikalisest balletist on selles palju vokaalnumbreid, mille kaudu antakse edasi balletistseenide poeetiline sisu. · · Õukonnaballetis kutselisi tantsijaid peaaegu ei kasutatud, esinesid õukondlased ise. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1650.aastatel tuli uue zanrina, vastukaaluks tõsise sisuga õukonnaballetile, ilmale ballettkomöödia. · Selle aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. · Kuulsaks sai see zanr tänu kümmekond aastat ühisele koostööle komöödiakirjanik Moliére`i ja helilooja Jean- Baptiste Lully vahel. · Kuulsaim ballettkomöödia on "Kodanlasest aadlimees", mida on etendanud ka Pärnu teater "Endla". Barokkmuusika Prantsusmaal · 17.-18
Romantism 19. sajandi muusika peamised zanrid Romantismiajastu - Klaver muutus üheks armastatumaiks soolopilliks. Raamatukauplused pakkusid klaverinoote ning algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Tekkisid uue zanrina väikevormid ja esile kerkis mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. - Romantismiajastu kunsti iseloomustavad esteetilisus, zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. - Olulisemad muusikazanrid: sümfooniline poeem, soololaul, operett, sümfoonia, oratoorium, kantaat ja paljud teised. Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi
Muutused: Keelpillid: lauto, vioola, vioola da gamba mitmehäälse ilmaliku seltskonna laulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer, kõrvale, motett sai kõige esinduslikumaks tsingid, krummhornid, tromboonid, zanriks 14 saj, kirikumuusikas hakati trompetid komponeerima eraldi zanrina missatsükli ordinaariumi osi. Missugume oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Missugune oli uus harmoonia, milliseid helilaade hakati kasutama? Muusika pidi meeldima eeskätt inimese kõrvale.Hakati kasutama paralleelseid tertse ja sekste.Hakati kasutama mazoori ja minoori. Millised olid 15.saj lemmikzanrid? Missa ordinaariumi osade tsükkel, leinamissa e. reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul. Millal oli madalmaade vokaalpolüfoonia hiilgeaeg? Kes kuulusid madalmaade koolkonda
sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke Concerto grosso (see on kirjutatud kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja keelpillidele). · Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos
2) Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida pidid järgima 3) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa Itaalia * Henry Purcell * Michael Praetorius *Descartes *Michelangelo * John Milton * Martin Opitz *Molie *Monteverdi * John Donne * Corneille 15. Mis on draama ja millal kujunes see välja iseseisva zanrina? Tõsise konfliktida näiden, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Zanr arenes välja alles 18. sajandil, kui oluliseks publikuks teatris sai keskklass. 16. Nimeta draama põhiliike (4 5). *Karakterdraama *Psühholoogiline draama *Olmedraama *Ideedraama *Ajalooline draama 17. Mis ajal sai draamast üks juhtivamaid zanre, kes olid sel ajal juhtivad näitekirjanikud ja millist zanri nad peamiselt viljelesid? 19. saj sai draamast juhtiv zanr. Denis Diderot ja Gotthold Ephraim
kunstmuinasjutud, kirjandusartiklid, luule mingil määral, tõlkinud O. Wildet ja Dostojevskit. Looming jaguneb kolme perioodi: I külarealism ja domineerib jutustus, II uusromantism ja domineerib novell, III psühholoogiline realism- romaan ja näidend. Kirjandus-teaduslikes artiklites ja esseedes oluline võrdlus, mis olulised kogu loomingus. Mats ja Vurle. Mats- looja, vurle- tarbija. Poolehoid matsile, leiab, et vurlelus süveneb Eestis. I PERIOOD: Domineerib külarealism, zanrina kõige olulisem jutustus, Maaelu teemad. Näha eeltööd ,,Tõele ja õigusele", tegelaskujudest näha eelprototüüpe Andresele ja Pearule. ,,MÄETAGUSE VANAD" (alguses ,,Kuressaare vanad") soe vastuvõtt, jutustus. Lugu vanast abielupaarist, kes kaklevad ja sõnelevad kuid hoolivad teineteisest. Eit kiire ja kärme, taadi põhimõtteks on aga, et küll jõuab. Sisu pole eriti oluline. ,,KAKS PAARI JA ÜKS AINUS" näitab kui palju vaenulikkust võib tekitada sotsiaalne kehv olukord.
mõeldud ettekanneteks Senatile või enese mälu värskendamiseks. Retoorika Antiikaegse liigenduse järgi oli kõnekunstil 3 kasutusala: kohtu-, poliitiline ja pidulik kõne. Kohtukõnesid pidasid Roomas hageja ja koostja toetajad (patronus, ka orator), pooled ise tavaliselt sõna ei võtnud. Poliitilisi kõnesid peeti senatis või rahvakoosolekul (contio), mille kutsus kogu magistraat, kes määras ka esinejad. Pidulik kõne oli zanrina vähem levinud, tavaliselt see oli matuse-, ülistuskõne (laudatio funebris). Kuulsaim kõnekunsti esindaja oli Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr). „Cicero pole mitte inimese, vaid kõneknsti nimi,“ ütles Quintilianus enam kui sajand pärast Cicero surma, kui vahepeal moest läinud Cicero kõnekunsti hakati taas eeskujuks seadma. Tema arvas, et kolm peamised retoorika eesmärgid on õpetama, liigutama, vaimustama (docere, movere, delectare).
Virtuoosikultus on väga meisterliku esitaja imetlemine ja austamine. Tuntumad virtuoosid olid: Nicolo Paganini, Ferenc Liszt ja Frederic Chopin Nimeta ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre. Romantiline ooper-Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumuse Operett- Lõbusasisulised ja kergesti meeldejäävad meloodiad. Olulised suunad romantismilises muusikas olid: Klaverimuusika - Klaverist sai üks armastatumaid soolopille. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid uue zanrina väikevormid. Virtuoosid - Erakordselt kõrged tehnilised nõudmised ja võis teha muusiku üleöö kuulsaks terves Euroopas. Orkestrimuusika - Võeti kasutusele uusi pille: inglissarv, pikolo-ja bassklarnet. Orkestrimuusikas oli uueks zanriks sümfooniline poeem. Kammerlaul ehk lied - Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus. Instrumentaalkontsert - Kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolmeosaline.
päevad). Muutumatud tekstid: Kyrie eleison (kr. keeles, Issand halasta) palve Gloria (ld. keeles, Au olgu jumalale kõrges) kiidulaul Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele tekstidele mitmehäälset koorimuusikat. Muusikaliselt tervikliku zanrina kujunes see välja XIV XV sajandil, alates XVIII sajandist on neid esitatud kontsertteostena, kuid siiani peetakse kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A.Pärt ja U.Sisask (,,Eesti missa"). Reekviem
KONSPEKT: Novellist, novelliteooriast ja "Dekameronist" (Toomas Liiv) Kõige pealt nn klassikalisest novelliteooriast Meeldetuletuseks, et novell zanrina tekkis 14.sajandil Itaalias. Rajajaiks Boccacciot oma ,,Dekameroniga". ,,Dekameroni" eeskujuks nimetab Toomas Liiv 13. Sajandi lõpust pärinevat kogumikku ,,Novellino ehk sada vana novelli". Nimetus novell tuleneb itaaliakeelsest sõnast novella mis tähendab uudist, päevauudist ning vihjab lühidusele, teatavale uudsusele, üllatusmomendile, argielule. Liiv arvab, et see arusaam novellist, mida leidub nii õpikutes kui teatmikes, on loonud saksa kirjanikud ja kirjandusteadlased
plastilisi võimalusi. Teisi zanre me tunneme valmiskujul, s.t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni. Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti" puudutavad. Nt eepost teame zanrina mis pole üksnes ammu valmis, vaid Bahtini sõnul ka juba ,,raugastunud". Kuid romaanil pole niisugust kaanonit nagu teistel zanridel. Ajaloos toimivad üksikud romaanimudelid, ei toim aga zanrikaanon kui niisugune. Teiste zanride uurimine sarnaneb surnud keelte uurimisega, romaani uurimine on analoogiline elavate, noorte keelte uurimisega. Romaan ei ole lihtsalt üks zanr teiste zanride seas. Ta on tekkinud ning arenenud uuel
1950.aastatel saabus koos abstraktsionismi võidukäiguga Euroopas Karin Lutsu ellu loominguliselt kõige võitlevam ajajärk. Talle see uus suund ei meeldinud ning pidas seda teeks kunstniku individuaalsuse kadumiseni. Ometi pidi veepeal püsimiseks selle kunstisuunaga kaasa minema, mida Karin Luts ka tegi, aga tasapisi ja vaikselt. Tema töödes olid alati olnud keskseks teemaks inimfiguurid ning tee nendest läbi üha suurema vormiüldistuse kaudu abstraktsionismini oli keerukas. Zanrina kasutas ta enamasti natüürmorti. Kriitikute arvamused olid vastakad. Mõni pidas teda tõeliseks meistriks abstraktsionismi lüürilis-koloristliku haru viljelejana ja teine arvas, et kunstniku loomingu kataloogist võiks abstraktsionismi perioodi üldse välja jätta. Tundes end ummikus olevat, leidis ta enda jaoks graafika ning sukeldus selle tehnikavõludesse täielikult, pöördudes tagasi maalikunsti alles 1970ndatel. Tema
Folkmuusika alla paigutatakse ka ühiskondlik-poliitilise sisuga protestilaul, mis võtab seisukoha mitmesuguste ühiskonna väärnähtuse suhtes, nagu sõda, rassism, looduse kahjustamine jne.Paljud tuntud folklauljad on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Protestilaule lõid ja esitasid näiteks legendaarne USA töölislaulik Joe Hill( 1879 1915 ), mustanahaline laulja Paul Robeson(1898-1976) ja XX sajandi legendaarseim Ameerika laulik Woody Gutherine(1912-1967). Omaette zanrina vaadatakse folkmuusikat alles alates 1950.aastatest, kui folklaul saavutas Ameerikas laia kõlapinna ja populaarsuse.Tänapäevaseks folkmuusika isaks peetakse Pete Seegerit(1919), kes hoiatas popmuusikauputuse eest ning kutsus üles avastama oma maa rahvamuusika rikkusi.Tema esituses on tuntuim laul ,, where have all the flowers gone". Joan Baez(1941) on ise ennast pidanud rohkem poliitikuks ja inimõiguste eest võitlejaks, kui lauljaks.Tema esitluses sai tuntuks 1960
tundeküllane meloodia. Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, huvituti erinevatest rahvuskultuuridest ning oma maa rahvaloomingust. 19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Uue zanrina ilmus 19. sajandi muusikasse üheosaline programmiline sümfooniline poeem. Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süzee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. Muusikas loetakse kogu 19. sajandit romantismi ajastuks. (3) 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne
(Aristoteles) · Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. (Johann Wolfgang von Goethe) · Südametunnistus on koer, kes käib su kannul ja haugub. (Autor teadmata) Aforismid on lühikesed, mõni koosneb ainult paarist sõnast: · Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) · Teadmine on jõud. (Francis Bacon) Kui aforismidele lähedased vanasõnad ja kõnekäänud on anonüümsed, siis aforism on enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva zanrina kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik. Lakoonilist ja täpset väljendusviisi nimetatakse aforistlikuks stiiliks. Kuulsamaid aforiste: Platon, Seneca, Augustinus, Michel de Montaigne, Blaise Pascal [1], Voltaire, Oscar Wilde, Friedrich Nietzsche, Arthur Schopenhauer, Georg Christoph Lichtenberg [2] Eesti autoritest on aforisme on tekstidesse poetanud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Juhan
Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes.
Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes.
ohverdada. Niisuguse situatsiooni reaalseks muutumine ei toonud kaasa Iisraeli religiooni hävingut, vaid uuenemise. Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab Jumala lahutamisele maast ja templist. See aga ei vii Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu tühistamisele. Küll aga mõtestavad prohvetid ümber mitmed Iisraeli poolt omaks võetud põhimõtted, nt ei samastata enam Jumala õnnistust ja maist edu. LAULUDE LIIGITUS JA KASUTAMINE Tähtsaima zanrina võib välja tuua hümnid, mida kasutati jumalateenistusel ja ohverdamisel. Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on varustatud muusikaliste juhenditega. Muusikalise saatele osutab ka tihti tõlkimata jäetud sõna sela, mis arvatavasti tähendab muusikalist vahemängu. Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ähvarduse saabudes. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Iga selline kaebus lõppes tänu- ja ohvritõotusega
Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab Jumala lahutamisele maast ja templist. See aga ei vii Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu tühistamisele. Küll aga mõtestavad prohvetid ümber mitme Iisraeli poolt omaks võetud põhimõtted, näiteks ei samastata enam Jumala õnnistust ja maist edu. Prohvetitest on neil aegadel tähtsaimad Jeremija, Hesekiel ja teine Jesaja. Laulude liigitus ja kasutamine. Tähtsaima zanrina võib lauludest välja tuua hümnid, mida kasutati jumalateenistusel ja ohverdamisel. Niisuguste laulude näiteks on 29., 47., 93., 95. ja 99. psalm. Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on varustatud muusikaliste juhenditega. Muusikalisele saatele osutab ka hümnides sageli esinev tõlkimata jäetud sõna sela, mis arvatavasti tähendab muusikalist vahemängu. Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ahvarduse saabudes. Näiteks on 60., 74., 80. ja 90
Kesksel kohal sümboolne maaling talle kummardamisest (lk 90-91) Ülemistel külgtahvlitel Aadam ja Eeva kujutatud alasti, neid kujatud talupojatüüpidena Jan van Eycki portreemaalidest tuntumad Madonna kantsler Roliniga ja Arnofini abielupaar Madonna lisati kantsleri portreele et anda kantsleri isikule suuremat tähtsust Tagaplaanil ka antiiksed kaared Madalmaades tekib huvi reaalse maastiku vastu Seal tekib maastikumaal omaette zanrina Adolfini abielupaar on väikese mõõduga, peenmaali tehnika Rogier van der Weyden Tegutsenud ka Burgundia õukonnakunstnikuna Tuntum teos on suur tiibaltar Kristuse ristilt võtmine külgtahud on hävinud Hoitakse Madridis Sellest kesktahvlist on kujunenud mitmeks sajandiks Madalmaadel ja Saksamaal suur eeskuju korratute gruppide maalimisega Portinani altar See tiibaltarist koosneb kolmest tahvlist Erksad värvid H. Bosch
ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias.
ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias.
Koor oli rahvas konnadena sümboliseeriti neid, kuna Ateena inimesed olid vajunud sügavale sohu lärmavad konnad. 7. Kesk-atika komöödia (põhisüzeed ja tüübid) Kesk-atika komöödias hakati kujutama igapäevaelu. Tüüpiliseks situatsiooniks saabargine pummeldamine söömine, joomine midagi kitsast ja argist, puuduvad pidupäeva elemendid. Pole midagi pidulikku, suurt, absoluutset. Kõike vaadeldakse läbi argielu prisma. Müüditravestia tekib kesk-atika zanrina: jumalaid kujutati argistes, koomilistes situtsioonides. See oli kogu Ateena teatri loominguline lõpp. Kesk-atika komöödia näitab jumalaid naljakatena, neist saavad anektootide kangelased. Müüditravestia hääbub, sest sureb religioosne teadvus, teater hääbub suubub argisesse voolusängi. Autoreid ei huvitanud olustik üleüldiselt, vaid kuldne noorus rikkad noormehed, elasid nagu kuningakassid rahakotil. Nende ümber tiirleb mingi parasiit, kes elas selle noormehe kulul.
lugejatega ja lugeja võis ka kirjutada ajkirja ja neid avaldati seal. Nende põhjal tekkisid üsna põhjalikud vaidlused. See põhimõte on kandunud Internetti. Teemadeks olid eraelu, ühiskondlik elu vms. Addisoni ja Steele'i vaated on üsna klassitsistlikud. Üheks tunnuseks on ka ladinakeelde epigraaf iga numbri alguses. - 17. sajandil ei olnud Shakespeare oluline autor. 18. sajandi esimesel poole toovad Addison ja Steele ta tähtsuse esile. 19. sajandi alguses muutub essee zanrina väga oluliseks Inglismaal. See oli ka Addisoni ja Steele algatatud teema edasiarendus. Addison ja Steele on kirjandust vaadelnud kasvatusliku ja hairudsliku osana elust. Kirjandus ei tohi välistada ebamoraalseid teemasid. Ajakirjade eluaasta oli umbes 3-4 aastat. Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. John Locke (1632-1704) ei tegelenud otseselt esteetikaga, tal olid vastuolulised filosoofilised vaated, eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse
Teema pidi olema "vajalik" ning aktuaalne. Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära, ühetaolisus. Draama. August Jakobson "Elu tsitadellis". Näitekirjandus eeskujuandvalt aktuaalne. Näidentide poeetika eepilise ilmega. Ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku zanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva ideoloogia vahel ega osutu elujõuliseks. Hans Leberecht "Valgus Koordis". Kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Uue ja vana võitluse igivana skeem on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad Kurjuse jõu "bandiitide" ja kulakute näol ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Muutusi külas kirjeldatakse kui imet, mille saadab korda nõukogude võim
Martin Lutheri usureform 1517 Wittenbergi uksele 95 deesi. Iseloomulikud jooned renessansi ajastule: 1 Huviobjetktideks inimene oma igapäevaste murede ja rõõmudega 2 Tegelikkuse kujutamine (realism alge) 3 Looduskultus (jätkus antiikkultuurile) 4 Fantastika 5 Positiivne Paatos- positiivsed tegelased, kes lähevad oma ajastuga vastuollu. Renessansi ajastu kirjandus 1 Üleminekutegelaseks Dante Allighieri (luulekogu ,,Uus elu'', ,, Jumalik komöödia'' 2 Zanrina tuleb sonett- luulevorm, tekib rüütlikirjanduses. Franesco Petrarca esimene kes soneti zanri edasi arendab. 3 Novell-proosazanr. Giovanni Boccaccio peateoseks novellide kogumik ,, Tekameron'', psühholoogiline romaan ,, Fiametta'' 4 Prantsusmaa kuulsaim novellist Marguerite de Navarre , teoseks ,, Heptameron'' 5 Paroodia- Miquel de Gervantes Saavedra ,, don Quijote''
donzuan. Kirjanduskangelasena on teda oma teostes kasutanud Moliére (16221673) ja Aleksandr Puskin (17991837). don Quijote Miguel de Cervantes Saavedra (15471616) maailmakuulsa romaani peategelane, äpardunud rüütel, kes püüab loetud rüütliromaanide vaimus kangelastegusid korda saata. Don Quijote on kurva kuju rüütli algtüüp. draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot' (17131784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (17291781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule
Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". Biograafia- elulugu Bürokraatia- Väiklane ja pealiskaudne asjaajamine ja suhtlemine. Debüüt- esmaesinemine Dialoog kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses
hoiakute kokkupõrkel. 4) Ajalooline draama 5) Dokumentaaldraama o pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? Melodraama: · Ülev ja globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea ja kurja vaheliseks võitluseks, kus hea saavutab alati vähemasti moraalse võidu, kuigi peategelased ise võivad hukkuda. · Välja kujunenud 19. Sajandil Tragikomöödia: · Eraldi zanrina alates Edmond Rostandi "Cyrano de Bergeracist": traagilise ja koomilise ühtesulandumine, samad sündmused või tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast. · Tragikoomika on ambivalentne, võib esineda mitmetes zanrites. Hästi tehtud näidend: · Well-made-play ehk pièce bien faite · vastab näidendi struktuurireeglitele · põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil · ühendab tõsise ja meelelahutusliku
Cantus firmusena kasutatud meloodia annab missale ka nime, sisuliselt võib see olla väga ootamatu näiteks- ,,Relvastatud mees". Cantus- firmus-missa kõrval oli oluline nn paroodiamissa (paroodia tähendab siin jäljendamist ilma koomilise elemendita). Teine põhizanr oli endiselt motett. Nüüd aga mõningate erinevustega- ta kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse (varem olid koos näiteks ladina keel ja prantsuse keel). Samuti kestab zanrina edasi ilmalik polüfooniline laul. · Madalmaade koolkond ja heliloojad Koolkond, kes määras Lääne-Euroopa muusikastiili ligi 2-sajandi vältel kujunes u vahemikus 1420- 1460- see oli Burgundia hertsogiriigi hiilgeaeg. Ideaaliks oli kõikide häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- nim imitatsiooniliseks polüfooniaks. 15.
pühendatud esemel, tavaliselt eleegilises distihhonis; peatselt aga tarvitati mõistet iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese luuletuse kohta. Loojaks Simonides. Epitaaf epigrammi alaliik; hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus (pidulik leinakõne isamaa eest langenuile) Epiniikion koorilaul, mida kanti ette sportlikel võitlustel võitnute auks. Zanrina saavutas õitsengu Pindarose ja Bakchylidese loomingus. 13. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos. Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Jambiline trimeeter, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses
igipüsiva peavoolu ümberütlemine, antitees, analüüs, vägistamine, pastiss ja paroodia." (Rooste 2000) Eesti punkluule on ekslemas kirjanduse ja mittekirjanduse piiri peal, sest eelkõige on need siiski laulud, mida ilma viisita on raskem mõista. Punkluule kõrgaeg oli 1980.ndate kespaigas ning ta oli omamoodi murrang luulemaailmas, sest peale seda hakkasid luules tekkima vabamad vormid. Üldse on laulutekstide esitamine luule zanrina omane rohkem Eesti pungile ning välismaal seda ei kohta. Punkluule tekstid on lihtsad ja jäävad kergelt meelde, sest nad raiuvad piltlikult end inimese pähe. Punkluules on kõik otsekohene ja mitte mingite nikerdustega. Enamasti räägitakse diskode ja baaride vastasusest, seksist, alkoholist, ühiskonna vastasusest, rokist ja kõigest mis sinna alla kuulub. Samuti on üllatavalt palju räägitud sõjast ning katastroofidest (nt.V.Tamme "Afganistan", "Tallinn põleb"). See tõi
Neid läbib põhiidee, sündmuste olemuslikke seoseid ega põhjusi ei selgitata, ka inimesekujutusse ei süveneta. Esinevad proosa- ja värsivormis. Tuntuim eesti kroonika on Läti Henriku Liivimaa kroonika. Ajalooaineline ilukirjandus tugineb kroonikais talletatud faktidele ja kirjeldustele, kasutab ka nende vormivõtteid (stiil, leksika) MARGINAAL märkus raamatu või käsikirja valgel äärel, ääremärkus; kirjandusliku zanrina esseistika väikevorm, lüürilise, mõtiskleva, arutleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild või kommentaar kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jm teemadel. Eesti kirjanikest tuntuim autor F.Tuglas. NOVELL vanemas tähenduses uudisjutt; lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba Vana-Kreekas jutustati novellilaadseid lugusid, nt lood Arionist ja Polykratese sõrmusest. Zanri rajas Giovanni
· 1965 loodud Noorsooteatrit asus juhtima Voldemar Panso Muusikateatrist: · 2 muusikateatrit Estonia, Vanemuine · Estonias tugevamad lauljad, Vanemuises suurem rõhk näitlemisele ka ooperis · Estonia repertuaaris rohkem klassikalisi oopereid, Vanemuises rohkem uusi, seni lavastamata teoseid · Balletis uudsete väljendusvahendite otsingud varem kui sõnateatris (Estonias Mai Murdmaa, Vanemuises Ülo Vilimaa) · Uudse zanrina tuli repertuaari muusikal Rahvateatrid: · Tallinnas Paul Pinna nimeline rahvateater, Tartus Vilde nimeline, Kuressaare rahvateater, Otepää rahvateater. · Enamasti korrati kutseliste teatrite repertuaari (Eesti kaasaegsed näidendid) · Rahvateatrid olid sageli taimelavaks, kust tuli kutselistesse teatritesse uusi näitlejaid · Maal ja väiksemates kohtades andis see inimestele sagedamini teatris käia, aga ka ise teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad:
Tuntumad zanrid: (1) tragöödia (kurbmäng) on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend (Oidipus) (2) komöödia (pilke-/naljamäng)on lõbusa lõpplahendusega näidend, naeru-vääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. (3) draama (kitsam mõistemaht!) on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes välja 18. saj. Temas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. 1. värssdraama - värsivormis 2. monodraama monoloogi vormis 3. lugemisdraama 4. filmistsenaarium 5. libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. 6. kuuldemäng 23. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused
dramaatikaks? Luule- värss ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Proosa- igasugused kirjanduslikud tekstid, millel puudub rütm, kuuluvad siis: anekdoodid, muinasjutud, muistendid, kroonikad, näidendid, stsenaariumid. Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes draama välja 18- sajandil, draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse, käsitletakse tegelaste psühholoogiat. käitumist ja ühiskonnas toimuvat 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks:
vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu. Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine. Geertz. Uue zanrina teaduslik essee. Autor muutub nähtavaks. 4) Reaalsuse esitamise/representeerimise kriis. Kahtlus reaalsuse 'adekvaatse' dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena. Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine. Kolmekordne kriis: o isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; -tekst kui minu konstruktsioon o valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis;
Need ajakirjad on siiki kunstide kandjad läbi sajandi. Nende mõtteavaldused on olnud vahel koguni prohvetlikud. Nad näiteks propageerivad Inglise ballaade kui väga huvitavat vormi. Neoklassitsism ei räägi aga rahvakunstist. See on pigem õukonna teema. Lisaks oli hariduslik ja kasvatuslik aspekt ajakirjadel. 17. sajandil ei olndu Shakespeare oluline autor. 18. sajandi esimesel poole toovad Addison ja Steele ta tähtsuse esile. 19. sajandi alguses muutub Essee zanrina väga oluliseks Inglismaal. See oli ka Addisoni ja Steele algatatud asi. Nad on algatanud väga mitmeid selliseid diskursse, mis on hiljem viljakaks osutunud. Addison ja Steele on kirjandust vaadelnud kasvatusliku ja hairudsliku rollina. Kirjandus ei tohi välistada ebamoraalseid teemasid. Ajakirjade eluaasta oli umbes 3-4 aastat. Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. 6.10.2011 Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel.
Aratose "Ilmastikunähtused" õpetlikke fakte sisaldav kataloogeepos Kallimachose "Hekale" sarnaselt eeposele ,,Argonautika" müütlise sisuga lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa. Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika on karjuseluule, tekib kirjandusliku zanrina hellenismiajal. Tuntumad esindajad on Theokritos (pastoraalizanri rajaja), Moschus ja Bion Smyrnast. 87. Mis on ,,Anthologia Palatina"? Heidelbergi ülikooli raamatukogu järgi nime saanud vanakreeka luule antoloogia sisaldab peamiselt epigramme. Selle 16 raamatust ja 3700 luuletusest koosneva kogu kirjutasid keskaja 10. 13. sajandil õpetlased Kephalas ja Planudes varasemast ajast säilinud baasi põhjal. __________ 88
Ilukirjanduslik põhiteos: hellenismiaja ulatuslikem eepos Argonautika (4 laulu, 5835 rida), käsitleb argonautide retke ning Iasoni ja Medeia suhet Jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnet e kirjeldusele ja analüüsile 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika e pastoraal e karjuseluule Kirjandusliku zanrina tekib hellenismiajal Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion ,,Idüll": teos, mis kirjeldab elu idealiseeritud looduses (sageli karjuste ja põllumeeste puhkehetki) Korduvad teemad: elu, selle rõõmud ja kurvad hetked, eriti seoses armastuse ja sõprusega Sageli esineb siin karjuste laulu (ka lauluvõistluste) kirjeldusi Mõjud rooma luulele: Vergiliuse Bucolica ehk 10 ekloogi 87. Mis on Anthologia Palatina?
Lugeja võib saada aru, mis tüüpi tegelasega on tegu kõige eelneva põhjal. Siiski tasub lugejal analüüsida tegelase keerukust, kes tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga; tegelase arengut, kas tegelane on muutuv või muutumatu ning viimaks tegelase kujutamise määra, kui lähedalt ja üksikasjaliselt on tegelaskuju teoses välja joonistatud. Proosazanrid Eepos, romaan, novell 26.Romaan Romaan zanrina tekkis 17.sajandil Hispaanias (Cervantes ,,Don Quijote"), 18.sajandil Inglismaal (Henry Fielding ,,Tom Jones"). Romaan asendab eepose, saades eepika põhizanriks, toimub üleminek luulelt proosale. Kaks olulist märksõna: realism ja individualism sündmustik seotud konkreetse ajaloolise ja ühiskondliku kontekstiga, peategelane individualiseeritud ja realistlik. 18.sajandil tõusis romaan kirjanduse põhizanriks ning on seda ka tänapäeval.
Holland. Tõrjub tagasi Hisp mõjuvõimu. Taandub kõrvaliseks äärealaks. Kultuuriline hiilgus püsib 17. saj keskpaigani. 18. saj-l euroopa perifeeriaks. 19. saj- l ka mingil määral. Humanistlik tegevus märgata 16. saj algusest peale. Thomas Moore 1516 ,,Utoopia". Renessanss siiski langeb 16. saj teise poolde, Elizabethi valitsusajale. Rlikku küpsust väljaspoolt It-t võib täheldada just Inglismaal ja Hispaanias. Tekkis rahvuslik draama zanrina ja see on iseloomulik ainult Ingl ja Hisp-le. Prantsusmaal ka renessanssiks head eeldused. 16. saj-l Itaaalia R mõjud. Viljeletakse neid uusi vorme kir-s nagu Itaalias. 16. saj-l algas kodu sõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Kultuurile polnud kohta. Teatrid suleti. Prntsmaal kujunevad eeldused rahvuslikuks draamakski, aga ei teostu. R jääb katkendlikuks, ei näe laiemalt zanrite arenemist. Mõned autorid on, aga sellega ka hiilgus piirdub
Kabelites hoiti kaunites laegastes pühakute säilmeid; teine koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt. Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil. Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm tekstid on ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides laulud algselt ühehäälsed laulud olid ühehäälsed gregooriuse koraalid zanrina kujunes välja 14-15 saj alates 18 saj tuntud kontsertteosena esitajaks koor ladinakeelne ja muutumatu tekstika osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastale eestlastest autoreid: A Pärt, U Sisask osad: Kyrie eleison (issand halasta) - palve (üks missa vanimaid osasid) Gloria in excelsis Deo(au olgu Jumalale kõrges) - kiidulaul Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) - usutunnistus Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) - kiidulaul
Kiievi vürst Vladimiri ajal võeti vastu ristiusk ta hakkas kohe asutama ka koole, kus hakati õpetama kirjakeelt. Ta asutas ka skriptooriumid, kus hakati ümber kirjutama raamatuid. Raamatute ümberkirjutamine oligi üheks tähtsamaks protsessiks keskajal. Iga kirjutaja pani sisse ka oma tähelepanekud. Nad tegid oma tööd loominguliselt. Selle tõttu alustatakse nüüd uuesti pühakirja koopiate uurimist. Iga eksemplar tollest ajast on unikaalne. Vana vene kirjandus hakkas esimese zanrina arendama kroonika kirjutamist. See on keskaja üks levinumaid zanre. Põhikroonika oli ,,Lugu möödunud aegadest". See oli kirjutatud 12. sajandil Nestori poolt koopakloostris. See põhineb varasematele kroonikatele üks neist oli Nikoni kroonika, teine oli algse kogu põhjal. Need pärinevad 11. sajandist. Sealt algab ka kirjanduslugu. Nestori kroonika on säilinud meieni 14. sajandi koopiana Lavrenti kroonika sees. Kroonika on üks tähtsamaid rahvusliku mälu tekstidest
Enne sinna minekut luges ta selle saare kohta palju teaduslikku kirjandust. Tema eesmärgiks on kirjutada väitekiri. Ta sõidab sinna kaks kuud. Ta korraldab iseseisvalt elanikkonna loenduse. Naastes hakkab ta kirjutama mahukat uurimust. Eeskätt huvitavad teda vangid ja nende elutingimused. Tsehhov üritab seda väitekirjana kaitsta. Tal on vaja luba, kuid Venemaa Teaduste Akadeemia lükkab töö tagasi, kuna nad leiavad, et töö ei ole väga teaduslik. Eraldi raamatuna ilmub teos 1893. Zanrina on tegu olukirjelduste tsükliga. 39 Teoses on väga palju viiteid. Keskseks huviobjektiks on kriminaalvangid. Tal õnnestus kohtuda ka poliitvangidega. Tsehhov mõistab hukka vene valitsust, kes teadlikult suretab saarel inimesi ja ei tee midagi selleks, et inimeste tingimusi parandada. Seda teost võib võrrelda Dostojevski ,,Märkmetega surnud majast" need olid D muljed sunnitööst. D valib tegelasteks
Enn Vetemaa ja Mihkel Mutt. Ühine humoristlik liin, tingimisi följentonistlik proosa, mingis mõttes hea sõna, sest osutab mingitele traditsioonile, mis varem olemas, mis hiljem olemas. Võib olla ka algne, sest kitsendab arusaama loomingust. Mõlemad ei mahu vaid följetonistliku proosa alla. Esimene etapp naljalugude vana jannsenliku põhjaga traditsioon, spetsiifiliselt kirjandusliku följetoni kuju Bornhöhe loomingus. Teine faas följetonistlikus proosas: kirjanduslik följeton zanrina välja kujuneb, ennekõike Siuru aeg. Seal muutub Siuruliku kultuuri orgaaniliseks osaks, Gailiti looming. Ka Alle jne. Välja kujunenud ja omab tähtsat kohta, aga see on väga kitsas kastis. Kolmas faas jõuab kätte 70ndate paiku alates, kus följetonistlikkus päriskirjanduses muutub aktsepteeritavaks nähtuseks. Miks mitte varem? Varem polnud eriti naljakas elada ja kirjutada. Absurdi ja iroonia lisandumine torkab silma
annaabi.ee 
