ARHITEKT 7.klass Õpingute pikkus: Vähemalt 4 aastat ülikoolis. Õpingute maksumus: 0-40000 eek aastas Omandatavad oskused: Matemaatika, projekteerimine, detailplaneerimine, konstrueerimine, haljastus ning joonistamine- maalimine,võõrkeeled ja arvuti programmide õpitavad oskused. Omandatav haridustase: Kõrgharidus Eelnev haridus: Gümnaasiumiharidus Vajalikud isiksuseomadused: Loomingulisus, täpsus, ruumiline kujutlusvõime, loogiline mõtlemine, hoolikus, vastutusvõime, Oskus oma aega planeerida pingetaluvus ja hea suhtlemisoskus. Eeldatav palk: max. umb 100 000 kõigub väga palju projektidest.
AADRESS: Maja 3-2, 51142 TARTU TELEFON: +372 56147842 (mobiil) E-POST: [email protected] HARIDUSKÄIK 1991-2002 Kännu Gümnaasium TÄIENDHARIDUS 2002-2004 Secreta Kutsekool, sekretäritöö erialane kursus 2004 Põllumehe Keeltekool, 6-kuuline inglise keele kursus TÖÖKÄIK 2005-2008 Juurikaküla Vallavalitsus, esimehe sekretär TÄIENDAV INFO Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, vene keel kesktasemel Arvuti kasutamise oskus: teksti- ning andmetöötlus Windowsi keskkonnas, üldine arvutikasutamise oskus HARRASTUSED Mägironimine, male, triatlon, orienteerumine 12.10.08
Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2
2012 Video- ja fotokoolitus 40 tundi Erinevate kaameraprogrammide tundmaõppimine; filmimine; säriaja kasutamine. 2012 Motivatsioonikoolitus Kuidas motiveerida ennast ning teisi; head moodused koosoleku läbiviimiseks. 2012 Konverents Suhtlemiseliigid; kuidas olla parem suhtleja; milline suhtleja olen ise. Täiendavinfo Emakeel eesti keel Võõrkeeled vene keel- sõnas nõrk /kirjas nõrk Inglise keel- sõnas hea/kirjas hea Arvutikasutamise oskus MS Office/Internet/PowerPoint Harrastused Laulmine, tantsimine, võrkpall, korvpall.
Tänapäeval on edukas vaid see, kes valdab võõrkeeli. Ma olen selle väitega täiesti nõus. Me elame maal, kus inimesed räägivad eesti keeles. Aga küll kahju et ülejäänud maailm seda keelt ei oska. Selle pärast meil on vaja õppida võõrkeeled eriti Inglise, et tunda ennast mugavam välismaal. See võimaldab vältima ebameeldivaid situatsioone. See võimaldab õppida välis riikidel, saada seal head tööd ja leida sõpru. Kuid meil on väga ilus riik, eriti meie pealinn, meid külastavad palju turiste ja selleks et neid aru saada, on vaja omama võõrkeele suhtlemis oskusi. Ma arvan et kõige olulisem on Inglise keel. Ta on rahvusvaheline ja teda õpetavad pea aegu iga riigi koolides maailmas. Näiteks Inglise keel on riigikeel
Juhendaja: Mariann Aava Teema valik Huvi võõrkeelte olulisuse vastu Keeltevajalikkus reisimisel Õpin kahte erinevat võõrkeelt (inglise, vene) Uurimisülesanne Anda ülevaade LÜG-i õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele Teada saada, mida arvavad ja tunnevad LÜG õpilased osates erinevaid võõrkeeli Uurimistöö teoreetiline osa Teoreetiline osa koosneb kahest peatükist: Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt Küsitlus Viidi läbi 10.-12. klassi vahel Eesmärk: 1. Uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte vajalikkusele 2. Võõrkeelte tähtsust inimese elus Olulisemad joonised ja tabelid Joonis 3. 15-19aastaste noormeeste Joonis 4. 15-19aastaste neidude hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele hinnang võõrkeelte õppimise olulisusele Joonis 5. Noormeeste kartlikus rääkida Joonis 6. Neidude kartlikus rääkida
Õpin Tallinna 21. Koolis 10.B klassis. Enda koolis olen õppinud alates 2002. aastast ehk 1. klassist. Meie kool kuulub Tallinna 10 parima kooli hulka, sellepärast nimetatakse seda "eliitkooliks". Meie kooli üheks tugevaks küljeks on inglise keel, mida minu klassis õpitakse süvendatult. Hinneteks on mul tavaliselt neljad-viied, kuid mõnikord ilmuvad ka mõned kolmed. Enda koolilt ootan saada kvaliteetset ja mitmekülgset haridust. Suurt huvi pakkuvad mulle võõrkeeled. Ma õpin eesti, vene, inglise, saksa ning sellest aastast ka prantsuse keelt. Teada mitut võõrkeelt on väga tähtis kuna keeled annavad võimaluse valida ning suhelda teiste inimestega kogu maailmas. Vabal ajal tegelen ma spordiga, käin väljas sõpradega, reisin ning suhtlen paljude erinevate inimestega ,saades teada palju uut ja huvitavat. Käin ujumise trennis, olen kooli ujumismeeskonna koondises. Sõpradega käin väljas ainult nädalavahetusel kuna tööpäevadel ma õpin
toitlustusteenindus, Fourth level restoraniteenindus Fifth level tootmistöö korraldus suhtlemispsühholoogia ja klienditeenindus hügieeniõpetus puhastusõpetus jookide õpetus majanduse ja ettevõtluse alused tööohutus ja töötervishoid võõrkeeled arvutiõpetus õigusõpetus. Lähedased ametid : Kondiiter Click to edit Master text styles Pagar Second level Kelner Third level Toitlustusteenindaja Fourth level Fifth level Baarman Hotelliteenindaja
Estonian Business School Bachelor’s Studies 1.International business administration (Rahvusvaheline ärijuhtimine) 2.Languages and business administration (Võõrkeeled ja ärikorraldus) 3.Entrepreneurship and business administration (Ettevõtlus ja ärijuhtimine) International business administration designed for people interested in economics and business who wish to acquire professional knowledge and skills to work in an international company or in public sector very good Business English language skills possibility to specialize in marketing, service economics or finance Languages and business administration
Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada
keelekeskkonnas hakkama saada. Veel leian ma, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peaks olema rohkem valikaineid. Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane. Põhikooli valikainete hulka võiks kuuluda näiteks infotehnoloogia, fotograafia ja võõrkeeled. Gümnaasiumi valikained võiks olla näiteks joonestamine, programmerimine ja väitlemine. Valikained on suurepärane lahendus õpilasele, kes tahab õppekava kõrval tegeleda ka oma lemmikainetega. Need kolm pole siiski ainukesed probleemid, vaid minu arust kõige tähtsamad ja levinumad. Eesti koolisüsteem on veel noor, seega on meil veel pikk tee minna. Loomulikult pole ükski koolisüsteem täiuslik, kuid kõike vigu saab parandada. Kristjan Kalve Tartu Karlova Gümnaasiumis
19931994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor 19891993 ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhataja 19861988 EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonna instruktor, orgosakonna juhataja 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener 19811983 sõjaväeteenistus Balti laevastikus 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener Võõrkeeled: vene, inglise keel; suhtlustasandil saksa keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 2. Tõnis Lukas - Populaarsuselt 2.kohal, Haridus- ja teadusminister Haridus- ja teadusministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 haridus- ja teadusminister 2003-2007 X Riigikogu 1999-2002 haridusminister 1999, 2002-2003 IX Riigikogu 1997-1998 Tartu Ülikooli projektijuht 1996-1997 Tartu linnapea 1995-1996 VIII Riigikogu 1993-2005 Tartu Linnavolikogu 1992-1995 Eesti Rahva Muuseumi direktor
Aleksandr Borodin 1833-1887 Elulugu Tema sai tuntuks keemikuna ja heliloojana. Ta oli pärit Peterburist. Tal oli lapsepõlvest mitmeid andeid: joonistamine, võõrkeeled, loodus, muusika, Ta õppis mängima klaverit, flööti ja tsellot. Osales mitmetel kodustel musitseerimistel. Kuid elukutseks valis ta keemia. 1865 lõpetas Peterburi kirurgilise meditsiinilise akadeemia. 29.a sai ta keemia professoriks ja rahvusvaheliselt tuntuks. Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit
KK11-PE Gaius Julius Caesar Sündis 13.07.100 eKr ja suri 15.03.44 eKr Kuud, millal Caesar sündis, hakati nimetama juulikuuks Nimest on tulnud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar" Oli Vana-Rooma kuulsamaid kõnemehi, suurem osa kõnedest ei ole säilinud Põlvnes kuulsast juliuse patriidisuguvõsast Oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Noorena oli väga andekas ja julge mees Sai hea hariduse, omandas ruttu võõrkeeled Oli osav kõnekunstis, mida läks õppima Rhodose saarele Teel sattusid vastu aga mereröövlid, kes nõudsid lunaraha Caesar ei kaotanud julgust, vaid kohtles neid isandatena. Siis ütles ta neile :" Kui kord vabaks saan, siis lasen teid risti lüüa." Kui Caesari kaaslased rahaga pärale jõudsid, pistsid röövlid raha taskusse ja lasid vangi Mileetose juures vabaks Tagasi Roomas, hakkas Caesar elavalt rahvakoosolekutest osa võtma, rahvas õppis
kujundav jõud. Waldorfkooli päevakava · Tunnid algavad tavaliselt kell 8 või 9 hommikul. · Igat laps saab õpetajalt eraldi tervituse. · Õppetöö algab palve või sobiva salmiga. · Peatunnis õpetatav aine on epohhide kaupa. · Vaimsest pingutust nõudev töö hommikupoole päeva. · Kehalised ja praktilised tegevused pärastlõunal. Õppeained · Baaskirjaoskuse arendamine · Emakeel · Kirjandus · Matemaatika · Võõrkeeled · Ladina ja kreeka keel · Ajalugu · Geograafia* · Kunst* · Muusika* Õppeained · Loodusteadused* · Käsitöö · Aiandus* · Kehaline kasvatus · Eurütmika* · Religiooniõpetus · Uurimustöö · Esmaabi · Kiir- ja masinakiri · Maalikunsti, luule, muusika, arhitektuuri ja religiooni ajalugu · Masinate ja tööstusliku tootmise tundmaõppimine Toitumine Waldorfpedagooikas Toitumisalane harimine puberteedieas Toit pole üksnes mineraalne tal
Näitab, et kogu elu ei käi ainult ühes riigis, pikapeale muudab inimesed tolerantsemaks ja avardab tohutult inimeste silmaringi ja teadmisi. Läbi võõraste rahvaste saame me teada, mis toimub mujal maailmas. Õpime, et on olemas palju rohkem võimalusi ja teguviise, kui me kasutame ja teame.Tänu neile puutume rohkem kokku teistsuguste muusikastiilidega, toitudega, spordialadega, moega ja palju muu säärasega. Kindlasti on kasulik ka see, kui igapäevaselt jõuavad meie kõrvu erinevad võõrkeeled. Võõrkeelte õppimisele annab see väga palju juurde. Riigile tuleb kasuks ka see, kui teistel maadelt koonduvad meile arukad, targad ja ettevõtlikud inimesed, kes suudavad edendada majandus-ja igapäevaelu. Senimaani, kuni asi ei muutu äärmuslikuks ja võõrad rahvad ei hakka ühte riiki üle võtma on multikultuurne ühiskond lausa vajalik. See tagab ühiskonna ja inimeste arengu ja õpetab neid oma ninaotsast kaugemale nägema.
Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis on see täiesti loomulik et võõrkeeled ja slängid on kergemad tulema kui kunagi varem. Eesti keel on maailmaga võrreldes väike keel. Eesti riik on maailmaga võrreldes väike ja noor riik. Meie riik areneb pidevalt, samuti ka meie keel. Lennart Mere kunagisi sõnu lugedes jääb mulje nagu meie riik ja keel oleks hukas. Mina aga arvan et meie keel teeb läbi arengut, mida teised keeled on juba varem teinud. Kuid ei saa välistada võimalust, et ühel päeval inglise keel saab ülemaailmseks keeleks.
kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käies koolis, avastavad noored, mille poole püüelda ja kelleks nad saada tahavad. Koolist saab haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. See on kui tulevikku valmistumine. Kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema. Koolis õpetatakse erinevaid võõrkeeli. Paraku on õpilasi, kes võtavad selle aine omaks ja on neid, kes ei võta. Igaühele võõrkeeled ei sobi. Kui võõrkeeles suhtlustasandini jõuda, võtab see mõnel kaua aega ja suuri pingutusi.Lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. See tähendab seda, et võõrkeeli tuleks lapsele juba varakult õpetada, kuna sel ajal omandavad nad kõige kiiremini keeli. Väga paljusid on kooli, kus hakatakse võõrkeeli õpetama hiljemalt kui 1. klassist. Kool võtab võimaluse meilt keeleõppeks. Käime iga päev koolis ning paljud õpilased tunnevad, et kool piirab nende
ettevõtjaks saada. Ettevõtlusega kaasnevad probleemid ja riskid ● Ülekoormus, stress – eriti suur töökoormus ettevõtte esimestel tegevusaastatel ● Kogemuste- ja teadmistepuudus, puudulik spetsialiseeritus Tegevusalaspetsiifiliste teadmiste puuduse kõrval mainitakse puudusi ka ● Raamatupidamine, maksundus, finantsjuhtimine ja finantsanalüüs ● Juriidilised teadmised ● Võõrkeeled ● Üld-ja personalijuhtimise küsimused (töö organiseerimine, meeskonnatöö, projektijuhtimine, motiveerimine, suhtlemispsühholoogia, läbirääkimise oskus ● Turundus ● Infotehnoloogia Täienduskoolitustes ei osaleta,sest ● Lühiajaline koolitus pole piisavalt efektiivne ● Koolituse läbimine on kallis ● Puudub aeg koolituses osalemiseks ● Edukad ettevõtjad teavad, mida nad teavad ja mida mitte ning on enda vastu selles osas ausad
liikmesmaades. 4 Oodatavad tuleviku suunad valdkonnas Peamisteks tuleviku suundadeks selles valdkonnas on kindlasti tehnoloogia arendamine, mille järgi nõudlus aina suureneb ja loodustoodete arendamine . Alamvaldkonnad ja nende perspektiivikus Rahvusvahelise ärikorralduse alamvaldkondadeks on pangandus, turundus ja suhtekorraldus, majandusarvestus ja finantsjuhtimine , võõrkeeled ja ärikorraldus, äriõigus, investeeringute juhtimine jne. · Finantsjuhtimine Finantsjuhtimine on organisatsiooni edu seisukohalt väga olulise tähtsusega. See on kindlasti abiks ettevõtte laiendamisele ja arendamisele. Iga ettevõtja peab tegema otsuseid, millal on õige aeg investeerida, võtta pangalaenu, arendada välja uus toode jne. Selliste otsuste tegemisel vaja kindlasti finantsjuhtimise oskusi, mille aitab hinnata ja planeerida ettevõtte tegevust
on hästi kvaliteetsed, kokteilibaar on tipp kuhu baarmen saab jõuda. 2.Laevabaar inimesed on 2 nädalat laeval kruiisi, teenindaja peab kokku suutma panna inimesi nägusid nimed ja nende joogitellimused, seal juuakse hetkel trendikaid jooke ja ka klassikalisi kokteile. 3. Lobby baar Hotelli esimese korruse baar, töötades peab olema kursis ümbruskonnaga ja teadma kus mis asub, võõrkeeled kindlasti kasuks, saab osta jooke toa arvel. 4. Õllebaar ehk pubi Peab väga palju tegema erinevaid õlle kokteile, kuni 40 õllekokteili, ja toidud sellised mis sobivad õlle kõrvale, pubis töötades peab olema huumorisoon teistsugune kui pubis tehakse töötajale kõige rohkem teha. 5. Diskobaar ehk Ööklubi tugev ja vali muusika pidevalt, raske kuulata kliendi soove, näevad erinevaid ansambleid ja diskoreid, koguaeg on kiirus taga, töö sobib rohekm
Sissejuhatuseks Viktor Kingisepp sündis 24. märtsil 1888 Kaarma-Suure vallas Saaremaal. Ta hukati 3. mail 1922 Tallinnas. Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Hariduslugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas. 1910 jätkas oma õpinguid Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani- germaani keelte osakonnas. 1911 - 1917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Elulugu Juba kooli ajal kuulus Viktor põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste
Tean , et paljude jaoks ei valmista raskusi matemaatika ega eesti keel vaid hoopis võõrkeeled ja ajalugu. Ega jah, raske on ikka selgeks õppida neid sõnu, mis võõrkeele tundides jäävad selgeks õppida. Lihtsamate sõnadega ei ole probleeme, aga kui rääkida nendest pikkadest sõnadest, kus tähtede arv on isegi üle 10, siis on ikka eriti raske ja lihtsalt tuupimisest ei ole kasu, sest mingil hetkel lähevad need nagunii meelest ära. Sa võid sellise süsteemiga teenida välja hea hinde, kuid muud kasu sa sellest tuupimisest ei saa
Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavik filoloogiakandidaadi kraadiga. Peale kõrgkooli lõppu sai Eesti mees tööd ülikoolide lektorina, õpetajana ning assistendina.
Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekkida. Paratamatult kool aga tekitabki sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Nagu me teame annab koolitundides õpitu meile ka valitud võõrkeeled suhu. Paraku, et mõnes võõrkeeles suhtlustasandini jõuda kulub sellises eas nagu meile hetkel keeli õpetatakse aastaid. Uurimused näitavad, et lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. Seda fakti tuleks tõsiselt arvesse võtta ning hakata õpetama võõrkeeli juba esimesest klassist kui mitte lasteaiast. Kahjuks tänapäeva koolid ei paku selliseid võimalusi keeleõppeks ning see on puudus. See on asi, mida koolisüsteem meilt võtab-parimad valikud keeleõppeks.
paratamatu. Kindlasti saab üht-teist ette võtta, et emakeelt suuremal määral säilitada saaks. Märkmed: Mõtted/ideed/küsimused: Teema püstitus küsimuse või ütlusena selgesti väljendatud. Millises olukorras on eesti keel praegu? Olukord, kui hetkeline seis erivaldkondades: laste,noorte, keskealiste, pensionäride seas. Mida saab eesti keele säilimise heaoluks ära teha? Kuidas reageerib eesti keel välismõjudele? Välismõjudeks on võõrkeeled, slängi kasutuse suurenemine, originaalsõnade ununemine, uute sõnade väljamõtlemine, vanade tavade kadumine/vaibumine jms. Millised on kõige mõjuvõimsamad tegurid? Lähemalt välismõjudest ning noorte kõnekeelest. Keele muutumine mugavuse suunas: lühidalt ning sisutihedalt väljendamine põhjustab väga paljude sõnade moondamist või koguni ärajätmist. Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev kava on minu iseseisva töö tulemus. Töö autor Kuupäev:
valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade LÜG õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele ning saada teada, mida arvavad või tunnevad õpilased osates erinevaid keeli. ---SLAID 4--- Uurimistöö on jaotatud teoreetiliseks ja uurimuslikuks osaks. Teoreetiline osa koosneb ühest peatükist, mis jaguneb kahte alapeatükki, milleks on Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled ja mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt. Esimene alapeatükk jaguneb omakorda kolmeks alapunktiks, milles räägitakse LÜGs õpetatavatest võõrkeeltest, keelte päritolust, kõnelejaskonnast ja ajaloost. Teine alapeatükk jaguneb kaheks alapunktiks, kus räägitakse kuidas saavutada edukaid õpitulemusi ning miks on vaja õppida võõrkeeli. ---SLAID 5--- Uurimuslik osa on üles ehitatud küsimustiku põhjal, mis viidi läbi 10.-12. klassi õpilaste seas
Enesekontrollsüsteemi järgimine Oma vahetuse ajal töökorraldus ja probleemide lahendamine Uuelt kolleegilt ootame : Erialast kõrgharidust Erialast töökogemust Head rutiini- ja pingetaluvust Iseseisva töö ja meeskonnas töötamise oskus Kohusetundlik, täpne ja kiire ning tahe töötada kaubanduse valdkonnas Väga head arvuti kasutamis oskust MS Office programmiga ( Word, Excel ) Eesti keele oskus A1 nii kõnes kui kirjas Võõrkeeled ( vene, inglise ) B2 tasemel Omalt poolt pakume : Paktilist töökogemust Stabiilset palka Uusi koolitus ja samuti karjääri võimalust Meeldivat töökeskkonda Toredaid kolleege 8 Brutopalk: Alates 3.90 EUR tunnis Asukoht: Tallinn Töö tüüp: täistööaeg või osaline tööaeg, palgatöötaja või lepinguline (töö on vahetustega), töö sobib ka üliõpilastele. Kaasa võtta isikut tõendav ja haridust
· Viisakas · Raske tulla toime stressiga · Kannatlik · Pabistaja · Arvuti kasutamise oskus · Aeglane kohanemine · Pean kinni kokkulepetest · Ei oska oma arvamust väljendada, · Tunnen vastutust oma tegude eest põhjendada ja kaitsta · Tunnen huvi kaasinimeste probleemide · Võõrkeeled ja murede vastu · Vastutan oma valikute ja otsuste, endale võetud kohustuste eest · Tunnistan oma eksimusi · Andeks palumine Minu tugevatest külgedest Minu nõrkadest külgedest tulenevad võimalused tulenevad ohud · Valmis enesetäiendamiseks · Läbipõlemisoht · Uutele (töö)pakkumistele avatud oma · Vastutusest loobumine, kartus mitte
Sõnaga sokolaad vasteid ei tule. Saan 2 vastet. Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, nr. 2, lk 4850. Miks shokolaadidel on vahed vahel.... (2003). Toiduäri, nr. 6, lk 1617. 13. Leidke venekeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 19992007, keelemängude kohta. Esitage kirjed. Kuidas otsingu läbi viite? Teras Georg. 2003. Stan zlatoustom. Vesti. 15. Siig Ilona.1999. Igrasorevnovanije kak sposob obogashtshenija slovarja mladshihh shkolnikov. Võõrkeeled kultuuridevahelises kontekstis. Tartu. 167176. KeeleteaduskompleksotsingKeel: vene aastast:19992007 14. Mitu kirjanduse ja kirjandusteaduse alaseid artikleid sisaldavat väljaannet on hetkel andmebaasis? Kuidas otsingu läbi viite? Kirjandusteadus allikaloendid Hetkel andmebaasis 1942 15. Leidke artikleid infootsingu teemal, mitu leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan märksõnaotsingut, kus valin märksõnaks infootsingud ja saan 16 tulemust.
Aavik Reutzi elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat. Selles vene õppekeelega koolis õppis ta matemaatikat, deograafiat ja ajalugu vene keeles. Saksa keeles aga õpetati usuõpetust. Keeletundides harjutati õpilaste vene ja saksa keele praktilist oskust. Peale seda suundus ta Kuressaare gümnaasiumis, kus ta õppis kokku kaheksa aastat ja omandas keskhariduse. Hoolimata koolis valitsevast saksa keelest ja meelest, ei unustanud ta eesti kirjandust. Õppeainetest huvitasid Aavikut eeskätt võõrkeeled - gümnaasiumi alamais ja keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel. Veel õppis ta peale tunde eesti keelt ja soome keelt. Peale gümnaasiumit alustas Johannes õpinguid Tartu ülikoolis, mida ta ei lõpetanud vaid suundus hoopis Ukrainasse Nežini Instituuti, kus oli elamine ja toit üliõpilastele tasuta. Kuid 1905. aastal puhkesid seal rahutused ja õpetöö seiskus ning Johannes loobus
Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ja kokkuvõtlikku esitamist. Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha
ebaviisakalt või ründavalt käituma. Aga kuna ma olen töötanud baariteenindajana, siis tean, et tuleb enda ärritatus alla suruda ja kliendiga lõpuni viisakaks jääda. Kuid leian, et ei tohiks lasta endale ülekohtut teha, peaks oskama ennast kehtestada. Kindlasti tegeleb juhiabi ka võõrkeelt kõnelevate klientidega, seetõttu eeldatakse, et ta oskab nii mõndagi võõrkeelt, kindlasti enim vaja minevad võõrkeeled on inglise ja vene keel, peale nende on suureks plussiks, kui ta oskab ka soome ning/või saksa keelt. Mina isiklikult oskan kõrgtasemel inglise keelt ja kesktasemel saksa keelt. Ma juba ootan väga, et saaks hakata õppima ka soome ja vene keelt. Mulle pakub keelte õppimine huvi ning lisaks on tulevikus see tööotsinguil suureks plussiks. Paljugi oleneb firmast, kus juhiabi tööd teeb ning milliste välismaiste klientidega enim suheldakse, nõutakse siis just seda keele oskust
põhikooli riiklik lihtsustatud õppekava13. Riiklikku õppekava rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, mis loovad võimaluse põhihariduse omandamiseks, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisit14i. Ainevaldkonnad ja neis kirjeldatavad kohustuslike õppeainete ainekavad on: Keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis)15. Võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena16. Matemaatika: matemaatika17. Loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia18. 11 Ibid. 12 Ibid. 13 Ibid. 14 15 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 16 Ibid 17 Ibid 18 Ibid Sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus19. Kunstiained: muusika, kunst20. Tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus21.
tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske. (4) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus. (5) Riiklikus õppekavas on järgmised ainevaldkonnad: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained; 6) kunstiained; 7) tehnoloogia; 8) kehaline kasvatus. (6) Riiklikus õppekavas määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt kooli õppekava üldosas ning klassiti esitatud ainekavades. (7) Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust
§9. Valdkonnapädevus (1) Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused. (2) Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist: looduspädevus, sotsiaalne pädevus, refleksiooni- ja interaktsioonipädevus, kommunikatiivne pädevus, kultuuripädevus ja matemaatikapädevus 5. Millised on ainevaldkonnad ja mitu neid on? Ainevaldkondi on 8. Need on: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained 6) kunstiained 7) tehnoloogia 8) kehaline kasvatus 6. Kas tom ikka läheb turvalisse õppekeskkonda, mida kes tagab? §13. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused (5) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus: 1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;
Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis. Õppekavas peavad kindlasti saama rohkem tunde klassikalised õppeained nagu matemaatika, emakeel, kirjandus, võõrkeeled (ka ladina keel), loodusteadus, mida on läbi aegade koolis õpetatud ja mis on alati kuulunud ühe haritud inimese teadmiste pagasisse. Õppekava ei pea järgima moodi, vaid keskenduma püsiväärtustele. Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul.
Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole. Koolidel on võimalik neid oma äranägemise järgi tekitada.
elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat. Selles vene õppekeelega koolis ta matemaatikat, deograafiat ja ajalugu vene keeles. Saksa keeles aga õpetati usuõpetust. Keeletundides harjutati õpilaste vene ja saksa keele praktilist oskust. Kaheksa aastat õppis J. Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Hoolimata koolis valitsevast saksa keelest ja meelest, ei unustanud ta eesti kirjandust. Õppeainetest huvitasid Aavikut eeskätt võõrkeeled gümnaasiumi alamais ja keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel. Vabatahtliku õppeainena õppinud Aavik koos teiste eesti poistega kahes gümnaasiumi viimases klassis eesti keelt. Neid tunde andnud üks kord nädalas pärast lõunat Kaarma pastor Fr. W. Ederberg. Olles gümnaasiumi viimaseis klassides, õppis Aavik kodus omaalgatuslikus korras soome keelt.
Juhtkonna liige: Sille Lääs NIMI: Sille Lääs ISIKUKOOD: 49303053518 SÜNNIKOHT: Jõgeva AADRESS: Sütiste tee 154-16, Tallinn, 10184 TELEFON: +37256924988 E-POST: [email protected] HARIDUSKÄIK: 2006-2010 Eesti Kunstiakadeemia moekunsti eriala 1994-2006 Tõrva Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS: 2005 Kiirmoe tulevikuperspektiivid AS moekoolitus TÖÖKÄIK: 2007-2010 Stilist, AS Ajakirjade kirjastused 2005 suvel Müüja, AS Balbiino TÄIENDAV INFO: Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, prantsuse, saksa ja vene keel kesktasemel Autojuhiluba: B kategooria HARRASTUSED: Joonistamine, maalimine, laulmine, õmblemine, reisimine, lugemine BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot
majutusettevõtetest (st. seitse hotelli) ei pea oluliseks, et väliskülastaja saaks ettevõtte keskkonnaalastest suundumustest ning eesmärkidest teadlikuks. Alljärgnevas tabelis on välja toodud uuritud majutusettevõtete kodulehekülgedel pakutud võõrkeelte arv ja nendesse tõlgitud Rohelist Võtit (RV) puudutav infomaterjal. Tabel 1. Võõrkeelte arv kodulehtedel ja RV info Hotelli nimi Pakutud võõrkeeled RV info tõlgitud keeltes Hotell Viru 2 0 Hotell Susi 3 3 Domina Hotell City 4 4 Domina Ilmarine 4 4 Reval Hotel Olümpia 9 7 Reval Hotell Central 9 7
Koka kutsealast väljaõpet on võimalik omandada kutsekoolides ja kutsehariduskeskustes üle Eesti. Koka õppekava peamised teemad: toiduvalmistamine toiduainete õpetus toitumisõpetus toitlustusteenindus, restoraniteenindus tootmistöö korraldus suhtlemispsühholoogia ja klienditeenindus hügieeniõpetus puhastusõpetus jookide õpetus majanduse ja ettevõtluse alused tööohutus ja töötervishoid võõrkeeled arvutiõpetus õigusõpetus. Praktika jaguneb enamjaolt koolipraktikaks (sooritatakse kooli sööklas) ja ettevõttepraktikaks, mille võib sooritada erinevates akrediteeritud toitlustuskohtades üle Eesti. Kutsekoolides kestab õpe valdavalt 3,5 aastat, õppevorm on päevane. Kokkade koolitustellimus on viimastel aastatel arenenud tõusvas joones. Enesetäiendamise huvides tuleb kokkadel sageli osa võtta täienduskursustest ja erialapäevadest.
Koolis õpitakse: kirjutamist emakeelt grammatikat ajalugu maateadust matemaatikat inimeseõpetust loomaõpetust taimeõpetust füüsikat keemiat Lasteaias on paljud õppeained samad, kuid lihtsamal kujul. Lisaks toimuvad nn. põhitunnid, sest oskusi on vaja lihvida ning kordamistega on lihtsam meelde jätta. Need toimuvad iganädalaselt. Põhitundideks on: võõrkeeled, mida koolis hakatakse juba esimesest klassist õpetama eurütmia ja võimlemine tööõpetus ja käsitöö muusika, maalimine ja joonistamine ( Gustavson 2004). 5 Hetke seisuga tegutseb Eestis 7 Waldorfkooli ja 8 Waldorflasteaeda või mängurühma. Neid võib pidada ,,piirkonnata" koolideks ja lasteaedadeks, kuna neis õpib õpilasi suhteliselt paljudest erinevatest omavalitsustest
• Samalaadsed ideed Soomes ja Baltimaades. • Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariikluse rajamiseks olid Eestis kõik olemas. 41. Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Haridus 1. Loodi palju üldharidus koole 2. õppekavad ühtlustati, enam polnud vaja teha vahepealseid eksameid 3. õppekava laiendati, uued õppeained algkoolis (maateadus, ajalugu, rehkendamine, turnimine, võõrkeeled- saksa, vene) 4. suur tähelepanu õigekirjal (grammatika) Kooliastmed: algkooli 1. aste- külakool, vallakool (maal) elementaarkool (linnas) algkooli 2. aste- kihelkonna kool (maal) kreiskool (linnas) 3. aste- gümnaasium(3. aastat) riiklikud- progümnaasiumid (4-5. aastat) era- loodi sinna, kus riigigümnaasiume polnud, õppekeel enamasti vene Teadus 1. peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu ülikool (töötas palju rahvusvahelise mainega teadlasi- enamasti sakslased) 2
märts 44 eKr. Kuud, millal Caesar sündis, hakati hiljem nimetama juulikuuks. Tema nimi koosneb eesnimest (Gaius), sugukonnanimest (Julius) ja lisanimest (Caesar). Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar". Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud.Ta põlvnes kuulsast juliuse patriidisuguvõsast. Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Ta sai väga hea hariduse. Võõrkeeled omandas ta ruttu, aga Caesar ei leppinud sellega. Ta tahtis olla kõnekunstis osav, sellepärast sõitis ta Rhodose saarele seda õppima. Teel sattusid talle aga vastu mereröövlid, kes talt lunaraha nõudsid. Caesar ei kaotanud julgust, vaid kohtles neid isandatena. Siis öelnud ta neile: "Kui kord vabaks saan, siis lasen teid risti lüüa ". Röövlid ainult naersid selle peale. Kui Caesari kaaslased rahaga
Friend- Unit 6 ja My Day- Unit 7); õpipädevus (School- Unit 1); suhtluspädevus (kõik õppetükid); matemaatikapädevus ( Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); ettevõtlikkuspädevus (Picnic- Unit 11 ja Camping- Unit 17). Õpikus ja töövihikus leiavad kajastamist kultuuridevahelised seosed, samuti seostatakse inglise keeles õpitavat teiste õppeainetega. Näited inglise keeles õpitava lõimumise kohta teiste ainevaldkondadega on järgmised: keel ja kirjandus (Visit- Unit 14); võõrkeeled (School- Unit 1); matemaatika (Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); loodusained (Zoo- Unit 4, Weather - Unit 15, Camping- Unit 17 ja Summer- Unit 20); sotsiaalained (Thank you- Unit 3 ja Rules- Unit 5); kunstiained (kõik õppetükid sisaldavad rütmisalme ja mitmetes töövihiku ülesannetes tuleb joonistada); tehnoloogia (Help- Unit 12), kehaline kasvatus ( Ball games- Unit 9). Lisaks integratsioonile teiste õppeainetega ja erinevate üldpädevuste arendamisele pööravad
· Normatiivne foneetika ehk ortoeepia erinevate hääldusreeglite väljatöötamine ja määratlemine · Eksperimentaalfoneetika häälikusüsteemide ja häälduse uurimine katselisel meetodil 4. Millised on foneetika rakendusalad? · Lavaline kõneõpetus (õige diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamine · Kõnekunsti õpetamine · Võõrkeeled õpetamine (uus intonatsioon, uued artikulatoorsed harjumused) · Logopeedia, foniaatria, audioloogia · Kohtufoneetika (kurjategija hääle tuvastamine) · Muusikaakustika · Kõnetehnoloogia 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Foneetika uurib häälikuid ja häälikute käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteemide tõlgendamist.
Pajusalu 2013: 39). Kuna internetis suheldes võib tekkida justkui dialoog, siis muutub kirjavahetus emotsionaalseks, mida väljendatakse emotikonidega (Hennoste, Pajusalu 2013: 82). Alljärgnevad alajaotised annavad detailsema ülevaate ülal nimetatud mõjudest asjaajamiskeelele. 17 3.1 Võõrkeelte mõju Eesti keele arengut on mõjutanud mitmed suurkeeled alates selle kujunemisest. Võõrkeeled on mõjutanud nii eesti asjaajamiskeele lausete konstruktsiooni kui ka sõnavara. Kuigi keelearengu ajaloo esimeses pooles oli peamiseks mõjutaks saksa keel, siis asjaajamiskeele laenud pärinevad enamasti vene ja inglise keelest. Asjaajamistekstidele on omane nominaalstiil. Tegemist on võõrapärase lausekonstruktsiooniga, mis on tulnud vene keelest. Kuigi nominaalstiil ei ole alati halb, käsitleb seminaritöö seda kontekstis, kus selline stiil on pigem negatiivne
(Alas, R. 2004, lk.17) 3.1 Kümme nõuet 21. sajandi juhile · Kompetentsus kultuuridevahelises suhtlemises. Maailm integreerub ja on peaaegu võimatu põgeneda ärikontaktide eest teiste kultuuridega. Peale oskuse erinevate kultuuridega suhelda vajame taustainfot ja kindlasti õiget hoiakut teistesse kultuuridesse. (Äripäev) · Keeled. Võõrkeelte valdamine ei ole enam eelis, vaid vajadus. Võõrkeeled on muutumas miinimumvajaduseks ka organisatsiooni madalamatel astmetel. Keeli on mõttekas õppida ka siis, kui neid hetkel vaja ei tundu minevat. (Äripäev) 11 · Eluaegne õppimine. Kontseptsioon, et haridus omandati elutee alguses ning saadud teadmisi kasutati 40 või 50 aastat, on iganenud. Dünaamilises keskkonnas tuleb pidevalt juurde õppida
teadmiste poolest rikkamad, seal on rohkem võimalusi õppida erinevaid võõrkeeli ja arvuti käsitsemist. 12 Haridustasemest sõltub omakorda ühiskondlikus elus osalemise intensiivsus ja kvaliteet. Mõnele piisab lugemis- ja kirjutamisoskusest, lihtsamate arvutustehete tundmisest, teisele aga on eluliselt vajalikud teine kirjaoskus - arvuti käsitsemine, võõrkeeled ja nendest tulenev avatum maailmakäsitus ja silmaring. (Kamerov 1996) Kultuuriuurijate arvates on üks tänapäeva lääne kultuuri arengu märke ajaloosidemete katkemine. Soomes tehtud uuringu kohaselt hakkab noorte ajaloomõiste ahenema. Niinimetatud ajalootust tingib see, et üha tugevamini tõuseb kogemuses esi-plaanile see, mis on siin ja praegu. Internet, televisioon, mobiiltelefonid ja arvutimängud seovad noori üha tugevamini praeguse hetkega
annaabi.ee 
