50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ABC DEF
Õppematerjali autor
3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5
. . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused 13 2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.4 Sõna ja mõtte seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.5 Tähenduse olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 3.6 Keele tekkimine ja muutumine . . . . . . . . . . . . . 21 3
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,
erinevate tegevuste korral on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Ambivalentsete (mitmetähenduslike) kujundite loomisega on näinud vaeva eelkõige nägemisillusioonide konstrueerijad. Nad on leiutanud palju olukordi, millistes näivus ja tegelikkus halvasti kokku langevad või kus üht ja sama asja on võimalik tunnetada üpriski erinevalt. Võrreldes visuaalsete kujutiste valdkonnaga on kuulmise ja keele vallas ambivalentsust raskem tekitada. Beebide visuaalset maailma on uuritud äsja roomama õppinud imikute asetamisega visuaalsele kaljule. Beebid tunnetavad väga hästi nähtavat üleminekupiiri laua pinna ja põrandapinna vahel, kui neid õhutatakse roomama mööda kahe laua vahele asetatud tahvelklaasi. Selles mõttes on imikud sama terased kui kassipojadki. Mõlemate puhul on ilmselt tegemist kaasasündinud võimega tajuda nähtava maailma ulatumist sügavusse.
Annab ülevaate õigusloome allikmaterjalist, pilt õigusteaduse töömaast. 4) Mõistmine; 3 tasand – mõistmise põhitasand: miks on õiguslik institutsioon just selliseks välja kujunenud, miks on lahendus just selline? Mõistmiseks vaja tunda alusaineid, uurimisviise jms. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis NB! ÕF on lihtne, sest õiguse filosoofia räägib korraga vaid ühe inimese arusaamisest, kuid keeruliseks teeb selle filosoofide paljusus ja filosoofia keele keerukus. Õigusfilosoofia on filosoofia osa, mis küsib õiguse küsimusi. Tegemist on praktilise filosoofia hulka kuuluva distsipliiniga. Õiguse filosoofia tegeleb laias tähenduses õiguse mõttega. Filosoofia on orienteeritud „mina“ tunnetuse saavutamisele übrisevast maailmast, tegelikkusest, et oleks võimalik tõmmata paralleele eesmärgipärase käitumise ja tegelikkuse vahel. Ta küsib põhimõtteliste küsimsute kohta ning püüab neile küsimustele
muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)
pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval
DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid