Mida muudaksin koolielus ?
Tänapäeva
koolielus ja –süsteemis on palju probleeme, mis vajaks muutmist ja
parandamist. Peale Nõukogude aega on Eesti koolisüsteem väga palju
arenenud, kuid palju on veel ka teha ja parandada.
Minu
arvates on tänapäeva koolielu suurim probleem tundide liiga
varajane algus. Kui lapsed peavad kooli tulema hommikul kella
kaheksaks, pole nad eriti positiivselt meelestatud ega õpihimulised
ning tihti magatakse esimene tund hoopiski maha. Mina lükkaksin
kooli algust edasi vähemalt ühe tunni, sest leian, et see muudaks
nii õpetajatel kui ka õpilastel elu lihtsamaks.
Järgmine
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KKalve
Õppematerjali autor
9. klassis – põhikooli lõpetamiseks tuleb teha eksamid kolmes õppeaines (eesti keeles ja matemaatikas ning veel ühes õppeaines, mille valib õpilane); 10. klassis – üleminekueksam ühes õpilase valitud õppeaines; 11. klassis – üleminekueksam ühes õpilase valitud õppeaines; 12. klassis – gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb teha viis eksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid (eesti keeles ning veel kahes õppeaines, mida õpilane saab ise valida) ja ülejäänud on koolieksamid.47 Koolil on õigus korraldada koolisiseseid tasemetöid ja eksameid ka teistes, eespool 45 Riigiteataja kodulehekülg 46 Innove 47 Innove nimetamata klassides. Info kõigi tasemetööde ja eksamite kohta antakse õpilastele kooliaasta alguses. Ka kooli kodulehel on see info kättesaadav. Riiklikke töid hinnatakse hinnetega, v.a 12. klassi riigieksamid, mida hinnatakse punktidega
Liidu järk-järguline laienemine on viinud Euroopa koolisüsteemi märgatava laienemiseni. Euroopa koolides õpib aastal 2009 üle 21 000 õpilase. Referaadis on toodus ülevaade Euroopa Koolist kui haridusasutuste süsteemist üldiselt ning on lisatud ka lühike tutvustus Luksemburgi Euroopa I kooli kohta. 3 2. Euroopa Koolist üldiselt Euroopa Kool on ametlik haridusasutuste süsteem, mida ühiselt kontrollivad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide valitsused. Täna õpivad enam kui 21 000 Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja liikmesriikide alaliste esinduste diplomaatide last kokku 14 üldhariduskoolis 7 ELi liikmesriigi linnades, kus on ELi asutusi. Koolid, järjestatud asutamise aasta järgi: 1. Luksemburg I (asutatud 1953), 2. Brüssel I (1958), 3. Mol/Geel, Belgia (1960), 4. Varese, Itaalia (1960), 5. Karlsruhe, Saksamaa (1962), 6. Bergen, Holland (1963),
või kui tal ei ole teadmisi ja oskusi järgmise klassi tasemeks. Õpilasele antakse sertifikaat, kui ta lõpetab edukalt üheksa kohustuslikku kooliaastat. Põhihariduse eesmärk on kasvatada õpilasi inimlikeks ja eetiliselt vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks. Samuti tagada neile teadmised ja oskused elus toimetulekuks. Põhiharidus peaks edendama õppimist ja võrdsust ühiskonnast nagu ka teadmiste ja oskuste omandamist, mida õpilane vajab tulevases elus edasi õppimiseks ning eneseharimiseks. Kui põhikooli lõpetaja tunneb, et ta oskused ei ole piisavad edasiseks hariduse omandamiseks, võib ta oma teadmisi täiendada ja oskusi parandada minnes niinimetatud kümnendasse klassi. Nendele õpilastele antakse kümnenda klassi lõpetades eraldi sertifikaat. Gümnaasiumiharidus
Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: 1) Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada.
.................................................................. 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine........................................................... 11 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1
Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused kehv lühiajaline koolitus madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse kutsetööga seoses huvi puudus elu suurte küsimuste vastu (elu mõte, töö mõte) vähene autonoomia otsuste tegemisel USA, Inglismaa (H
tehtud. Vahetundide ajal oli poiss aga agressiivne, teiste õpetajate korraldustele ta ei allunud, sattudes tihti pahandustesse. Kodune olukord oli ka poisil suhteliselt keeruline: üksiklaps, vanemad elasid lahus, reeglid olid paigast ära, sest isa püüdis korvata enda puudumist 6 sellega, et ostis poisile kõike, mida laps tahtis ning see tekitas olukorra, kus laps ei saanud õppida teistega arvestamist, ema aga ühel hetkel ei saanud poisist lihtsalt jagu. Eriti raskeks muutus olukord, kui poiss jõudis 5. klassi, vahetus klassiõpetaja ja õppetöö läks üle nn ainepõhisele õppele, kus õpetajad vahetusid. Probleemid aina süvenesid, sest igal õpetajal olid omad nõudmised ning päädis olukord sellega, et laps tuli saata koos vanematega
Intelligentsuse kohta käiv teooria on Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria. Gardner ei olnud rahul moodsate IQ-testidega, mis seovad intelligentsuse võimega vastata kiirelt ja konkreetselt etteantud küsimustele ning hõlmavad peamiselt keelelisi ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid