Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaõiglus (0)

Rahvusvaheline kaubandus
Maailma kaubandus on viimasel poolsajandil kasvanud palju kiiremini kui tootmine. Enamiku osa maailma tööstustoodangust annavad arenenud riikide ettevõtted. Suurimad eksportijad ja ka importijad on USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa ja Suurbritannia . Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel.
Viimasel ajal on kiiremini kasvama hakanud ka arengumaade, eriti Hiina ja teiste Aasia riikide tööstuslik toodang ja nende osalemine rahvusvahelises kaubanduses.
Ent enamike arengumaade peamised ekspordiartiklid on põllumajandus- saadused . Neid on aga Lääne turgudele Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poolt sätestatud imporditollide ja põllumajandustoetuste tõttu raske müüa. Ning kui vilja, kohvi ja muude põllumajandustoodete maailmaturuhinnad kõiguvad, toob see arengumaade põllumeestele veelgi lisaprobleeme.
Naiste elu parandamine
Naiste poolt tehakse ära suurem osa tööst maailmas, ÜRO hinnangul 67%, ent palka saavad naised sama töö eest 30-40% vähem kui mehed ning paljudes arengumaades ei saa naised üldse mingit tasu. Võitluses naiste võrdõiguslikkuse nimel on saavutatud suuri sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke muutusi, mis on parandatud töötavate naiste ja nende perekondade elujärgekogu maailmas. Õiglasel kaubandusel on nendes muutustes suur roll.
Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon (WFTO – World Fair Trade Organization) tähistab rahvusvahelist naistepäeva ja austab õiglases kaubanduses osalevaid naisi. Ühtlasi ärgitatakse valitsusi ja organisatsioone järgima õiglase kaubanduse tegevusplaani soovitavate muudatuste saavutamiseks.
Õiglane kaubandus tõstab naiste elujärge kogu maailmas, edendades jätkusuutlikku toimetulekut ja arenguvõimalusi. Ühtlasi tagades, et töö tegijad oma vaeva eest ka väärilist tasu saaks.
Ebaõiglane kaubandus
See on praegune maailmakaubandus, kus jõukad maad maksavad oma rikastele põllumeestele pealemakseid (riigi toetus ettevõttele v asutusele), samal ajal kui Kolmanda Maailma põllumehed müüvad oma toodangut tihti alla selle hinna, millega nad saaksid normaalselt ära elada (nt lapsed kooli panna). Teiste sõnadega: probleemiks on rikaste riikide ebaõiglased kaitsetollid, kvoodid, suurettevõtete monopoolne seisund, oma toodangu ülejääkide müümine Kolmandasse Maailma dumpinguhindadega (kaupade müük välisturul ajutiselt odavamate hindadega). Mõnikord on nii, et mida rohkem Kolmanda Maailma inimene toodab ja oma toodangut rikastes riikides müüb, seda vaesemaks ta jääb. Ebaõiglasele kaubandusele on hakanud vastanduma õiglane kaubandus. Jutt on tootjatest, kelle kaupadele tagatakse Läänes õiglane hind ja kelle arenguprojekte samuti toetatakse.
Õiglane kaubandus annab rikaste riikide tarbijatele võimaluse mitte osaleda Kolmanda Maailma (ekspluateerimises) võõraste tööjõudude kurnamises ja osta igal võimalusel hoopis õiglase kaubanduse kaudu liikuvaid tooteid. Euroopas tarbivad kõige laialdasemalt õiglase kaubanduse tooteid (eriti banaane, kohvi, teed ja šokolaadi) Suurbritannia kodanikud. Õiglane kaubandus on aga üha populaarsem ka Šveitsis, Hollandis ja Soomes. Ettevõtted, koolid, asutused võiksid hakata tarbima ainult õiglase kaubanduse kaudu saadavaid tooteid.
Maailmakaubanduse ebaõiglastele reeglitele pakub alternatiivi õiglase kaubanduse süsteem, millega on ühinenud praeguseks 1,4 miljonit põllumeest ja töölist 59 arenguriigis.
Õiglane kaubandus
Õiglase kaubanduse toodete ilmumine kauplustesse on loonud teadlikele inimestele uue võimaluse maailma mõjutada. Soovides toetada õiglasemat maailma, on võimalik ostjana eelistada FairTrade märgiga kohvi, banaane, suhkrut või muid toiduaineid.
Õiglase kaubanduse süsteem tekkis paarkümmend aastat tagasi, kui pandi tähele, et arenguabi ei ole piisav tõsistes raskustes olevate arengumaade toimetulekuks. Arenguabist tähtsamaks peetakse arengumaade jõukuse kasvu kaubandussuhete abil.
See õiglane süsteem tagab, et arengumaade väikepõllupidajad ja suur-istanduste töölised saavad töö eest õiglase tasu.
Üks osa õiglase kaubanduse tuludest läheb põllumeeste ja tööliste kogukondadele, et parandada kohalikke elutingimusi nagu tervishoid , kaevude puurimine puhta joogivee saamiseks või laste koolituskulud. Lapstööjõu kasutamine on õiglase kaubanduse süsteemi kuuluvatel põllumaadel keelatud ja keskkonnanõuded on ranged .
2