Mehed, naised ja võrdõiguslikkus (0)

Mehed, naised ja võrdõiguslikkus
Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud?
Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte mingil juhul ei ole naine ja mees looduse ees võrdne. Mehed on suurema kasvuga ja võimekamad. Naised see-eest on väiksemat kasvu ja võimekuselt mitte nii head kui mehed. Juhul kui me mõistame võimekuse all võimet teha raskemat tööd. Samas on ka asju mis on antud naistele ja meestele looduse poolt ja mis paneb meid nägema ühteist kui võrdseid. Mina nimetan seda õppimisvõimeks. Loomulikult on inimeste õppimisvõime erinev ja nad võttavad informatsiooni vastu erinevalt, kuid siiski kõigile on see antud ja see oleneb inimesest endast kuidas ta seda kasutab. Minu arust ei saa öelda, et mehed ja naised on looduse poolt vormitud võrdseteks, vaid pigem on meile antud alfaisased ja oomeganaised.
Mitmeid sajandeid on naist peetud kui lihtsat koduperenaist. Kellele jäid otsused? Eks otsused olid siiski just meeste teha. Riikide juhtimine on olnud ikka peamiselt meeste teha. See, et naised riigipead on, see on tänapäevane nähtus. Koguaeg on naist peetud inimeseks, kes laseb enda emotsioonidel ennast juhtuda ja kui aus olla, siis ma ei vaidle sellele üldse mitte vastu, kuna minu arust on see ka nii. Kuna meestel on olnud koguaeg suurem sõnaõigus siis olid vanasti ka enamus üritused just meeste teha ja korraldada. Näiteks Eesti esimesed laulupeos. Kes võisid laulda, need olid mehed. Sama on olnud ka hariduses. Läks väga kaua aega, enne kui tüdrukud said hakata käima koolides , kuna arvati, et hariduse omandamine on mehe töö ja tüdrukud peaksid olema kodus ja õppima emalt koduperenaiseks olemist.
Juba pikemat aega tahetakse, et mehed ja naised oleks ühiskonnas võrdsete õigustega ja võib öelda, et samm sammu haaval on see ka toimumas. Siiski on näha, et sinnani on veel pikk tee. Näiteks, naised ei suuda siiski teha seda sama tööd mida mehed, kuid mehed võivad ju alati teha seda tööd mida teevad naised. Samuti on suured vaidlused tänapäeval selle üle, et miks on paljudel naistel kes teevad meestetöid madalamad palgad, kui meestel kes teevad seda tööd. Seega on näha, et ka ühiskonnas pole naine ja mees kunagi olnud võrdne.
Minu arust võrdsuse teema on kohati õigsustatud ja kohati mitte. Naised võivad küll teha seda tööd, mida tavaliselt teevad mehed ja saada sama palju palka selle ees, kuid ma arvan, et isegi siis suudavad naised selle üle vinguda, et neile tehakse ülekohut. Samas on võrdsuse teema täiesti õigustatud. Näiteks abielupaar läheb lahku ja neil on lapsed. Siiamaani on koguaeg eelised emadel saada lasete hooldusõigus ja isad on need kes peavad maksma kõrgeid alimente. Minu arust tuleks võtta vanemaid võrdsetena ja mitte pidada meesvanemaid lastele kahjulikumaks kui naisi. Tuleks uurida rohkem ema ja isa taustasid ja otsustada nende põhjal ja loomulikult ka küsida laste arvamust. Seega tuleks tänapäeval rohkem kaaluda kust algab naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning kus kohas see lõpeb.
Mehed ja naised toimivad erinevalt, nad on erinevad , nii on olnud ja nii ka jääb. Võib küll rääkida ja arutada võrdõiguslikkuse teemal ja teha muudatusi nii, et mõlemad osapooled oleksid oma eludega rahul kuid minu arust ei saa mehed ja naised mittekunagi päris võrdseteks.
Karita Lepiste, 12.B