Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsu...
Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga raske ülesanne ja jõukohane suhteliselt vähestele, geneetiliselt andekatele indiviididele. See on ka põhjuseks, miks naiste kulturismi populaarsus on aastate jooksul kahanenud. Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. KLASSIKALINE KULTURISM Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab
odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes ning 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi. 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist, mille jaoks 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu asutamiskongress (lühend IAAF). Võeti vastu ka IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit. Nüüdseks on IAAF-il liikmesriike 210.
igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk, Aleksei Tammiste, Indrek Rumma, Marek Noormets, Ilmar Kullam, Kristjan Kangur, Tanel Sokk VÕRKPALL 17. Võistlusmäärused: - võrkpalliväljaku suurus on 18x9m - võrkpallivõrgu kõrgus on meestel 2,43 meetrit, naistel 2,24 meetrit. - mitu geimi peab võitma, et saavutada võit 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 18. Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiavõitjaks? Viljar Loor 19.Nimeta Eesti tuntumaid võrkpallivõistkondi. Eesti Võrkpllikoondis, Selver Tallinn, VK Pärnu, TTÜ Võrkpalliklubi, Tartu Pere Leib, Acroe Rakvere võrkpalliklubi Rivaal, Valio Võru, Viljandi Metall
Naistel 3 kaheminutilist raundi. Vaheaeg raundide vahel on 1 minut. Niinimetatud profipoks on aga oma olemuselt meelelahutustööstuse osa, kus olulised on poksivõistluse väline külg ja sõulikkus, samuti asja rahaline pool (totalisaatorid). Kokkuvõtteks võib öelda, et elukutseliste poksi võib nimetada sõupoksiks, neil on omad võistlusreeglid, mis oluliselt erinevad olümpiapoksi võistlusmäärustest nagu suurem raundide arv ja profipoksi võistlusmäärused soosivad raskete vigastuste saamist ning vererohket võitlust.
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal puudutab mingi kehaosaga äraviskeala märgistavaid jooni või maapinda väljaspool neid Kasutatud Kirjandus http://www.kergejoustik.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik http://aare.pri.ee/ (sõnaraamat) http://www.lakecentral.k12.in.us/kahler/images/HURDLER.jpg (pilt) Referaat Kergejõustiku võistlusmäärused Maria Kiigemägi 8.klass 2007
Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Pisut kuulitõuke ajaloost Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa kergejõustikuvõistlustel 1850 aastal. Tehnika areng läbi aegade Paigalt kuulitõuge Esmalt seisti ringi keskel ja tõugati paigalt. 1866. aastal registreeriti esimene kuulitõukerekord 10.62. Video... http://youtu.be/aoP7A2KY_fs Juurdevõtu sammuga kuulitõuge Seisti paremal j...
protokolli. Talle kuulub veel palju õigusi ja kohustusi. 6. Abikohtunikud · Neid on 2 · Ülesanne on kohtuniku abistamine 7. Mängu kestus Mäng koosneb kahest võrdsest 45-minutilisest poolajast, kuid seda võib ka kokkuleppepõhiselt muuta. Vaheaeg ei tohi ületada 15 minutit, seda võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Penaltite löömisel on lubatud mänguaega pikendada. Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Arvestatakse ajakadu, mis võis tekkida mängijate vahetamisel, vigastuste hindamisel, vigastatud mängija abisaamisel. 8. Mängu alustamine ja taasalustamine Visatakse ,,kulli ja kirja", võitnud võistkond saab valida endale värava, mida ta esimesel poolajal ründab. Teine võistkond saab teha lahtilöögi esimesel poolajal. Võitnud võistkond teeb lahtilöögi teisel poolajal. Teisel poolajal vahetatakse
Lühiuurimus Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud.Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseli...
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Akrobaatika Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT-12 18.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................3 Mõisted..............................................................................................................4 Sportakrobaatika...............................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7 ...
Kergejõustiku võistlusmäärused määravad kindlaks mitmevõistluse alad ja läbiviimise korra. Kümnevõistlus viiakse läbi kahel teineteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: esimene päev 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m; teine päev 100m, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m. Kui võistlus viiakse läbi ühe päevaga, toimuvad alad samas järjekorras. Võistluspäevade arvu muutmine ja alade ümberpaigutamine mitmevõistluses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati teisel päeval, jätkatakse neid järgmisel päeval selle alaga, mida ei saadud lõpetada. Mitmevõistluse jooksudistantsidel kõrvaldatakse võistleja pärast kolme, mitte kahte valelähet, nagu see on kehtiv tavalistes jooksudes. Kaugushüppes ja heidetes antakse ig...
Tallinna 37. Keskkool 12. klass Getter Voolaid Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8 Võistlusmäärused 9 Hindamine 11 Pildid 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 Sissejuhatus Minu referaat räägib iluvõime...
Nii tõukas Heino Lipp (eestlane). 1950. aastal püstitas ta Euroopa rekordi 16.93 ja aasta hiljem 16.98. Video... http://youtu.be/N4ZATpC-GLo 2.3 Hundirattaga kuulitõuge Seisti kuulitõukeringi tagumises otsas, näoga tõuke suunas. Siis sooritati vaba käega ,,hundiratas" , jäädi äratõuke asendisse ja tõugati. Selline tehnika andis veelgi suurema kuuli mõjutusmaa. Kuid kuna ratas kõrvale kuulub võimlemise valdkonda, siis kergejõustiku võistlusmäärused keelasid ,,hundirattaga" kuulitõuke ära. Video... http://youtu.be/EYC8YyaE0Ak 2.4 Selg ees kuulitõuge Alustades ringi tagumisest äärest, selg tõuke suunas, saab käe kuuliga viia väljapoole ringi äärt. Seega pikeneb kuuli mõjutusmaa. Äratõukel saab aga kasutada täiuslikumalt puusa ja õlgade pööret. Sellise tehnikaga tõukas ka O`Brien (ameeriklane), kes võitis 1952. aastal OM tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. ...
Kergejõustiku võistlusalade programmist on ainult kõrgus- ja teivashüppe sooritamisel sportlasele eelnevalt teada tulemus, mida sportlane kavatseb saavutada. Kõigil teistel aladel saab tulemus teatavaks alles pärast katse sooritamist või distantsi läbimist. Kõrgushüppe ajalugu ulatub kaugesse minevikku. See ala oli populaarne eri aegadel erinevate rahvaste seas. Muinasgermaanlastel tunti ,,kuninglikku hüpet" üle kõrvuti seisvate hobuste. Osal Kesk-Aafrika suguharudel on tänaseni iga-aastaste rahvapidustuste tõmbenumbriks hooga kõrgushüpe. Vatussi suguharu liikmed sooritavad äratõuke 12-15 cm kõrguselt trampliinilt (lame kivi, termiidikuhil) ja ületavad kõrguse 2.40-2.50. 60 aasta vältel on otsitud liigutuste ratsionaalset vormi, mis võimaldaks latti ökonoomselt ületada. Otsingute käigus avastati üle kümne erineva lati ületamise viisi, mida võib liigitada nelja põhimõtteliselt erinevasse hüpete guppi: üleastumishüpe, väljaastumishüpe, ...
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgit...
pidada kordaläinuks. Järgmisel, olümpiaeelsel hooajal 1935/36 suurendati Liiduklassi meeskondade arvu seitsmeni, et suurendada veelgi konkurentsi Eesti meistri nimele. Ka see muudatus õigustas end, sest selleks ajaks oli juba 4 või 5 meeskonda oma tasemelt jõudnud reaalseks meistritiitli pretendendiks. Selleks ajaks oli EKL liitunud FIBA-ga (1934. aastal) ja me võtsime kohustuslikult omaks FIBA poolt kehtestatud võistlusmäärused. Varemalt olid meil käibel omad, USA-lt üle võetud võistlusmäärused. Järgmised määruste muudatused tehti FIBA kongressil 1936. a olümpiamängude ajal. Tehnilisse komisjoni, kes tegi ettepanekuid määruste muudatuste osas, valiti ka tallinlane Aleksei Selenoi. Peab märkima, et Eesti oli edumeelsete korvpalli arengule kasutoovate muudatuste pooldaja ja isegi algataja. Näiteks: 1) peale korvi saavutamist palli mängupanek sisseviskega otsajoone tagant, mitte hüppepalliga keskringist, 2) rakendada
Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913. aastal püstitas Eduard Hiiop Venemaa rekordi paigalt kaugushüppes 3.02-ga. 1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927.aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ning Elmar Rähn püstitas töölisspordiliidu maailmarekordi kaugushüppes 7.05-ga. Järgmisel aastal
karabiinid purunevad väga kergelt. Kurikaid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse "veskeid", zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi. Võistlusmäärused Individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit - rõngas, pall, kurikas, hüpits ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse 5 linti ja teine kava sooritatakse 2 palli ja 3 rõngaga. Aastatel 2009 - 2012 on individuaalvõistlustel võistlusvahenditeks hüpits, rõngas, pall ja lint. Rühmkavades on ühes kavas vahenditeks 5 hüpitsat ja teises 2 paari kurikaid ning 3 rõngast. Individuaalvõistlejatel on kava pikkuseks 1
5 kutsusid kõiki atleete mängudest osa võtma. Vastavalt määrustele kogunesid kohtunikud juba kolm kuud enne mängude algust Olümpiasse, kus nad pidid läbi tegema tugeva treeningu ja ettevalmistuse. Kohtunikud kandsid purpurset rüüd, korraldasid võistluspaigad, pidasid võistlustele registreerunud sportlaste nimekirja ning jälgisid mängude ajal, et võistlused toimuksid määrustepäraselt ja ausalt. Võistlusmäärused olid ranged ning eriti teravalt mõisteti hukka ebasportlikku käitumist. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011)
pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal ehk viimasel päeval toimus lõputstremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 19.sajandi keskel sai alguse tänapäeva kergejõustik Briti saartel. 1850. aastal asutati Suurbriatnnia õppeasutuses Oxfordis esimene kergejõustikuklubi, 1855. aastal koostati esimesed võistlusmäärused ning 1866. aastal peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist alustati Stockholmis 1912. Aasta suveolümpiamängudel, kus 15 riigi esindajad moodustasid selleks komiee ning samal aastal toimus Berliinis rahvusvaheline kongress, kus võeti vastu rahvusvahelise kergejõustikuliidu põhikiri, valiti president ja kinnitati esimesed maailmarekordid. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos
laius on kuni 11,5 cm). Kui hokikepp läheb katki, saadetakse uus kepp mängijale kaasmängijate vahendusel. Väravavahi tõrjekinda mõõtmed: pikkus on 41 cm ja laius 21 cm. T-kujulisel kottkindal on maksimaalne diagonaalmõõt 48 cm ning ümbermõõt 122 cm. Väravavaht on kohustatud kandma hokikiivri külge kinnitatud näomaski. Täisnäomask on selline, et sealt ei mahu läbi ei litter ega hokikepi laba. Väravavahi säärekaitsmed ei tohi olla laiemad kui 30,5 cm. 1.3 Võistlusmäärused Meeskondade võistlus Vancouveri olümpiamängudel kasutati meeste jäähokis senisest erinevat võistlusformaati. Eelringis jagati 12 meeskonda kõigepealt kolme alagruppi, kus mängiti kokku 18 mängu. Eelringi järel reastati meeskonnad nn „D“ ränkinguga, mida kasutati kvalifikatsiooniringi paaride loosimisel. Parim meeskond sai asetuse 1D ja nõrgim 12D. Meeskonnad 1D-4D (iga alagrupi võitja ja parim teise koha omanik) said otse veerandfinaali.
Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri,
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
Kool ILUVÕIMLEMINE Referaat Nimi klass Paide 2011 Sissejuhatus Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on väga oluline. See on spordiala, millega tegelevad üldjuhul ainult naised, kuid on mõned riigid, kus võistlevad ka mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja l...
Vaheaja kestust võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Ajakaotuse arvestamine Mõlemal poolajal arvestatakse ajakadu, mis tekkis: mängijate vahetamisel mängija vigastuse hindamisel vigastatud mängija väljakult kõrvaldamisel abi saamiseks aja raiskamisel muudel põhjustel Kaotatud aja korvamine otsustab kohtunik. Penalti Mõlema poolaja lõpus või lisaaja lõpus on lubatud penaltite löömiseks mänguaega pikendada. Lisaaeg Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Ka lisaajal kehtivad 8. reegli nõuded. Katkestatud mäng Lõplikult katkestatud mäng mängitakse uuesti juhul, kui juhend teisiti ei sätesta.
Vaheaja kestust võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Ajakaotuse arvestamine Mõlemal poolajal arvestatakse ajakadu, mis tekkis: mängijate vahetamisel mängija vigastuse hindamisel vigastatud mängija väljakult kõrvaldamisel abi saamiseks aja raiskamisel muudel põhjustel Kaotatud aja korvamine otsustab kohtunik. Penalti Mõlema poolaja lõpus või lisaaja lõpus on lubatud penaltite löömiseks mänguaega pikendada. Lisaaeg Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Ka lisaajal kehtivad 8. reegli nõuded. Katkestatud mäng Lõplikult katkestatud mäng mängitakse uuesti juhul, kui juhend teisiti ei sätesta. 8. REEGEL – MÄNGU ALUSTAMINE JA TAASALUSTAMINE Mängu alustamine Väljakupoole valikuks visatakse “kulli ja kirja”, võitnud võistkond saab valida, kumba väravat ta ründab esimesel poolajal. Teine võistkond saab lüüa mängu alguses lahtilöögi.
Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m
1812. a. Sandhursti esimesed (kergejõustiku-) võistlused 1829. a. esimene sõudevõistlus Oxfordi ja Cambridge Ülikoolide paatkondade vahel 1844. a. Dublini Ülikooli esimesed lahtised kergejõustikuvõistlused 1861. a. esimesed sisekergejõustikuvõistlused 1866. esimesed Inglismaa meistrivõistlused kergejõustikus 1872. esimesed inglismaa jalgpallivõistlused võistlusmääruste koostamine: 1855. a. koostati Inglismaal esimesed kergejõustiku võistlusmäärused 1863. a. esimesed jalgpalli võistlusmäärused ,,Dzentelmeni paragrahvid" kehtestati 1864. aastal. Sellega keelati kehalise töö tegijatel(töölistel) osavõtta asjaarmastajate (härrasrahva) spordist. Sinna oli sisse kirjutatud ausa mängi põhimõte = aususe ja õigluse põhimõtte järgimine võistlusspordis. Kehaline kasvatus Inglise õppeasutustes: 19. saj. keskpaigas algab Inglismaal kooli kehalise kasvatuse kaasajastamine kehalise
KOOL Nimi JALGPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................3 Levik.............................................................................................................4 Tehnika.................................................................
Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm %C3%A4%C3%A4rused/voistlusmaarused_ek_14-15.pdf 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises.
Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga raske ülesanne ja jõukohane suhteliselt vähestele, geneetiliselt andekatele indiviididele. See on ka põhjuseks, miks naiste kulturismi populaarsus on aastate jooksul kahanenud. Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. Klassikaline kulturism Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala
peetakse rahvastepallis kõige rohkem võistlusi ja turniire. Tartu Tamme Gümnaasiumis on rahvastepalliga tegeletud juba mitukümmend aastat. Nendest viimased kuus aastat on korraldanud Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) Dumle- rahvastepalli võistlusi. Minu praktilise töö eesmärgiks on korraldada EKSL Dumle- rahvastepalli võistluse Tartu linna voor. Selleks, võistlusi läbi viia 1. Teen turniiritabelid. 2. Koostan mängude järjekorra tabelid. 3. Õpin selgeks võistlusmäärused ja olen kohtunik. Teiseks eesmärgiks on jälgida erinevate koolide mängutaktikaid ja neid analüüsida. Veel pakun välja erinevaid rahvastepalli mängimise variante, mida saab kasutada treeningutel. Mina oma tööga tahan õppida neid võistlusi korraldama. See töö on kasulik, kuna annab teadmisi võistluste korraldamise kohta ja neid oskusi saab ka edaspidi kasutada. Turniiritabelite koostamine, mängude järjestuse määramine, kohtuniku töö - neid oskusi
2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge,
pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
1.2 Käsipall Eestis 1923. aasta 14. detsembril asutati Tallinnas, Toompeal (Kiriku 2) Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) hoones Eesti Käsipalli Liit, kuhu kuulusid nii käsi-, korv- kui ka võrkpallurid. 1925. aasta 27. jaanuaril toimusid esimesed käsipalli Eesti meistrivõistlused meestele Tallinnas, (Kaarli pst 3) Harjuoru võimlas. Võistlustel osales 20 meeskonda. 1929. aastal ilmusid esimesed eestikeelsed käsipalli võistlusmäärused.9 Kuni 1990. aasta 24. novembrini nimetati käsipalli väravpalliks. 10 Samal aastal rajati Eesti Käsipalliliit (EKL), mille presidendiks valiti Andres Aruvald. Praegu on EKL president Oliver Kruuda ning liikmed Ilmar Kütt, Ain Pinnonen ja Kaupo Kolsar. 11 EKL hooaeg algab jooksva kalendriaasta 01. augustil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. juulil.12 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste meistriliigas HC Kehra, Põlva Serviti, Viljandi HC, CB/Viimsi, SK Tapa, Aruküla/Tallas.13 1
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja...
joonistada on võimatu, sest spordiliikumine ei ole üks asutus, kus tippjuht paik- neks püramiidi tipus ja erinevad osakonnad, talitused ja harud allpool. Spordi- liikumise jõud ja võlu seisnebki tema vormide paljususes, iga osa autonoomsuses juriidilises mõttes ja kokkuleppelistes liikmesuse sidemetes, mis tulenevad ühistest huvidest, ühistest võistlustest, traditsioonidest ja kokkulepetest (ühised võistlusmäärused, -reeglid jms). Igal spordialal, igal territooriumil või igal spor- divaldkonnal on oma ja iseseisev püramiid, kus toimivad omad, aastate jooksul kokku lepitud mängureeglid ja traditsioonid. KLASSIKALINE SPORDIORGANISATSIOON ÜHENDUS = MTÜ NÄITEKS HARJUMAA SPORDIORGANISATSIOONIDE PÜRAMIID: 128 SPORDI ÜLDAINED I TASE NÄITEKS KORVPALLIORGANISATSIOONI PÜRAMIID: NÄITEKS EESTI SPORDIORGANISATSIOONIDE PÜRAMIID:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
