dotsendid Helga Sildmäe-Kaljumäe, Kaarel Zilmer, Madis Alev, Ants Männiste, Arne Kivistik jt. Suusavõistlus käib määruste järgi, neid on eesti keelde vahendatud korduvalt: 1931.a. kinnitas kaitseminister A.Kerem "Kehalise kasvatuse eeskirja" III osa "Suusatamine" toimetas komisjon major U.Jansoni juhtimisel, konsulteerisid ka E.Lepp ja J.Lest; "Rahvusvahelised laskesuusatamise võistlusmäärused" Tõlkisid Maret ja Igor Jürman, Uno Jürgens Tallinn 1991. ESL "Võistlusmäärused" II osa üld- ja murdmaasuusatamine. Tallinn 1992. Tõlkis Kaarel Zilmer "Suusatamise rahvusvahelised võistlusmäärused" Tõlkisid Tiit Pekk, Rene Meimer, korrektuur Ilmar Pärtelpoeg Tallinn 1997
Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga raske ülesanne ja jõukohane suhteliselt vähestele, geneetiliselt andekatele indiviididele. See on ka põhjuseks, miks naiste kulturismi populaarsus on aastate jooksul kahanenud. Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. KLASSIKALINE KULTURISM Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab
Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes ning 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi. 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist, mille jaoks 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu asutamiskongress (lühend IAAF). Võeti vastu ka IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit. Nüüdseks on IAAF-il liikmesriike 210.
paranemise kiirendamiseks? - külm, näiteks jää või jahutavad spreid, geelid - rahulik eluviis - looduses olles aitab varemerohuleht, kare pool vastu nahka 12. Millist esmaabi antakse kuumarabanduse puhul? Vajadusel elustamise ABC, riiete eemaldamine, keha jahutamine, kui on üle 30 kraadi, haiglasse transportimine, manustada alkoholivaba vedelikku (vett). 13. Millist esmaabi antakse ülekoormuse puhul? Raviks on puhkus, vedelik ja rikkalik toit. KORVPALL 14.Võistlusmäärused: - korvpalliplatsi mõõtmed on 28x15m - võistkonna suurus on 10 (12) mängijat, kusjuures korraga platsil on 5 mängijat - mänguaeg on 4x10 minutit; esimeste ja viimaste veerandaegade vahel on paus 2 minutit, poolaeg kestab 15 minutit; vajadusel kestab lisaaeg 5 minutit, igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16
Naistel 3 kaheminutilist raundi. Vaheaeg raundide vahel on 1 minut. Niinimetatud profipoks on aga oma olemuselt meelelahutustööstuse osa, kus olulised on poksivõistluse väline külg ja sõulikkus, samuti asja rahaline pool (totalisaatorid). Kokkuvõtteks võib öelda, et elukutseliste poksi võib nimetada sõupoksiks, neil on omad võistlusreeglid, mis oluliselt erinevad olümpiapoksi võistlusmäärustest nagu suurem raundide arv ja profipoksi võistlusmäärused soosivad raskete vigastuste saamist ning vererohket võitlust.
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal puudutab mingi kehaosaga äraviskeala märgistavaid jooni või maapinda väljaspool neid Kasutatud Kirjandus http://www.kergejoustik.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik http://aare.pri.ee/ (sõnaraamat) http://www.lakecentral.k12.in.us/kahler/images/HURDLER.jpg (pilt) Referaat Kergejõustiku võistlusmäärused Maria Kiigemägi 8.klass 2007
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hundirattaga kuulitõuge Seisti kuulitõukeringi tagumises otsas, näoga tõuke suunas. Siis sooritati vaba käega ,,hundiratas" , jäädi äratõuke asendisse ja tõugati. Selline tehnika andis veelgi suurema kuuli mõjutusmaa. Kuid kuna ratas kõrvale kuulub võimlemise valdkonda, siis kergejõustiku võistlusmäärused keelasid ,,hundirattaga" kuulitõuke ära. Video... http://youtu.be/EYC8YyaE0Ak Selg ees kuulitõuge Alustades ringi tagumisest äärest, selg tõuke suunas, saab käe kuuliga viia väljapoole ringi äärt. Seega pikeneb kuuli mõjutusmaa. Äratõukel saab aga kasutada täiuslikumalt puusa ja õlgade pööret. Sellise tehnikaga tõukas ka O`Brien (ameeriklane), kes võitis 1952. aastal OM tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57. Ta täiustas tehnikat pidevalt.
protokolli. Talle kuulub veel palju õigusi ja kohustusi. 6. Abikohtunikud · Neid on 2 · Ülesanne on kohtuniku abistamine 7. Mängu kestus Mäng koosneb kahest võrdsest 45-minutilisest poolajast, kuid seda võib ka kokkuleppepõhiselt muuta. Vaheaeg ei tohi ületada 15 minutit, seda võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Penaltite löömisel on lubatud mänguaega pikendada. Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Arvestatakse ajakadu, mis võis tekkida mängijate vahetamisel, vigastuste hindamisel, vigastatud mängija abisaamisel. 8. Mängu alustamine ja taasalustamine Visatakse ,,kulli ja kirja", võitnud võistkond saab valida endale värava, mida ta esimesel poolajal ründab. Teine võistkond saab teha lahtilöögi esimesel poolajal. Võitnud võistkond teeb lahtilöögi teisel poolajal. Teisel poolajal vahetatakse
langesid kas lahinguväljal, hukati vangilaagrites või näljutati surnuks tööpataljonides. Oma medalid ja kuulsus jäi võitmata paljudel suurtel sportlastel, kes väärinuks olümpiamedaleid, kuid ei saanud neid iial. Uute olümpiamedalite jagamiseni jäi tosin aastat. Kergejõustik Kergejõustik on olnud alates 1896. a. Ateena OMist kõikide kaasaegsete olümpiamängude peaala. Pärast 1913. a. Berliini kongressi hakati fikseerima ka ametlikke maailmarekordeid.Esimesed ühtsed võistlusmäärused avaldati 1914. aastal.1922.aastal alustati naiste maailmamängude korraldamist ja 1928.a. Amsterdamis jõudis olümpiale ka naistekergejõustiklased. Esimesed Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934.a Torinos ning sealt alates korraldatakse neid iga nelja aasta tagan. Euroopa karikavõistlustega alustati 1965. ja Euroopa sisemeistrivõistlustega 1970. a, MM-võistluste korraldamiseni jõuti aga alles 1983.aastal. Tartlaste 1909. aasta võistlusest ongi hakatud hiljem lugema Eesti
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Akrobaatika Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT-12 18.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................3 Mõisted..............................................................................................................4 Sportakrobaatika...............................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7 ...
Kergejõustiku võistlusmäärused määravad kindlaks mitmevõistluse alad ja läbiviimise korra. Kümnevõistlus viiakse läbi kahel teineteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: esimene päev 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m; teine päev 100m, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m. Kui võistlus viiakse läbi ühe päevaga, toimuvad alad samas järjekorras. Võistluspäevade arvu muutmine ja alade ümberpaigutamine mitmevõistluses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati teisel päeval, jätkatakse neid järgmisel päeval selle alaga, mida ei saadud lõpetada. Mitmevõistluse jooksudistantsidel kõrvaldatakse võistleja pärast kolme, mitte kahte valelähet, nagu see on kehtiv tavalistes jooksudes. Kaugushüppes ja heidetes antakse ig...
Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8 Võistlusmäärused 9 Hindamine 11 Pildid 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 Sissejuhatus Minu referaat räägib iluvõimelisest, selle ajaloost ja vahenditest. Lõpetuseks on lisatud mõned pildid. Referaadi koostamisel olen kasutanud internetis ja raamatutest kättesaadavat materjali
Nii tõukas Heino Lipp (eestlane). 1950. aastal püstitas ta Euroopa rekordi 16.93 ja aasta hiljem 16.98. Video... http://youtu.be/N4ZATpC-GLo 2.3 Hundirattaga kuulitõuge Seisti kuulitõukeringi tagumises otsas, näoga tõuke suunas. Siis sooritati vaba käega ,,hundiratas" , jäädi äratõuke asendisse ja tõugati. Selline tehnika andis veelgi suurema kuuli mõjutusmaa. Kuid kuna ratas kõrvale kuulub võimlemise valdkonda, siis kergejõustiku võistlusmäärused keelasid ,,hundirattaga" kuulitõuke ära. Video... http://youtu.be/EYC8YyaE0Ak 2.4 Selg ees kuulitõuge Alustades ringi tagumisest äärest, selg tõuke suunas, saab käe kuuliga viia väljapoole ringi äärt. Seega pikeneb kuuli mõjutusmaa. Äratõukel saab aga kasutada täiuslikumalt puusa ja õlgade pööret. Sellise tehnikaga tõukas ka O`Brien (ameeriklane), kes võitis 1952. aastal OM tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57
reorganiseeriti 1960 aastal Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 aastal peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu ja tema asetäitjaks Aleks Kaskneem. Esimene iseseisev orienteerumissektsioon tollases Nõukogude liidus moodustati 4. novembril 1960 aastal Tartus, mille esimeheks sai Ilmar Kask. Esimesed reeglid (tolleaegses keelepruugis võistlusmäärused) kinnitati 8. aprillil 1960 aastal, mille koostajateks olid Endel Isop, Aleks Kaskneem, Anto Raukas ja Armult Reinsalu. Neil aegadel kõigi spordialade sportlaste jõuvahekordi näitavad järgunormid koostati 29. juunil 1960 Endel Jõgioja poolt. Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 aastal ning selle esimesel pleenumil 16
sirutusid horisontaalselt lati kohale. Kiirete liigutustega hüppajad pidasid otstarbekamaks saavutada lati kohal grupeering selliselt, et keha tõmmati kerra, mis võimaldas sukelduda ülakehaga lati taha. Nii ilmus põhimõtteliselt uus hüppeviis - rullhüpe. Peale äratõuget sooritasid hüppajaid nüüd suhteliselt väiksema ulatusega pöördliigutuse ja ületasid hüppelati mitte küljega, vaid seljaga ja mõnikord ka rinnaga. Et tolleaegsed võistlusmäärused keelasid kätel maandumise, siis kiirustasid seda hüppeviisi kasutavad sportlased hoojalga lati taha langetama. See aga omakorda aeglustas keha pöörlevat liikumist ja raskendas tõukejala üleviimist. Kulus 10 aastat, enne kui seda hüppeviisi kasutavad sportlased maailmarekordini jõudsid. Alles pärast 1947.aastat said hüppajad võimaluse rullhüppe tehnika omandamiseks, kartmata võistlusmääruste rikkumise eest diskvalifitseeritud saada. Treeneritel ja
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgit...
Mängiti Richard Masti poolt tõlgitud võistlusmääruste järgi, mis olid ära toodud juba 1922. aastal välja antud ,,Võimlemismängude 1. vihikus". Muidugi oli see tollane korvpallimäng hoopis erinev sellest korvpallist, mida me täna tunneme. Ühendavaks sidemeks 80 aasta taguse ja praeguse mängu vahel on vaid tähtsamad põhimõtted (2 korvi, 5 mängijat, võidab, kes rohkem sisse viskab). Kõik muu on kardinaalselt muutunud, eelkõige korvpalli võistlusmäärused, mis määravad ära mängu sisu ja dünaamika. Tollal jagati 5 mängijat nii: 2 kaitsjat, 2 ääreajajat ja 1 tsenter. Rünnakul osalesid ajajad ja tsenter, kokku 3 meest, kaitses samuti 3 meest s.o. kaitsjad ja tsenter. Seega, mõlema korvi all käis mängimas vaid üks mees, tsenter, kellel oli kõige suurem mängukoormus. Teised mehed hoidsid rangelt oma tsooni nii kaitses kui rünnakul. Vabaviske sai nii isikliku kui ka tehnilise vea
Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913. aastal püstitas Eduard Hiiop Venemaa rekordi paigalt kaugushüppes 3.02-ga. 1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927.aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ning Elmar Rähn püstitas töölisspordiliidu maailmarekordi kaugushüppes 7.05-ga. Järgmisel aastal
karabiinid purunevad väga kergelt. Kurikaid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse "veskeid", zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi. Võistlusmäärused Individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit - rõngas, pall, kurikas, hüpits ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse 5 linti ja teine kava sooritatakse 2 palli ja 3 rõngaga. Aastatel 2009 - 2012 on individuaalvõistlustel võistlusvahenditeks hüpits, rõngas, pall ja lint. Rühmkavades on ühes kavas vahenditeks 5 hüpitsat ja teises 2 paari kurikaid ning 3 rõngast. Individuaalvõistlejatel on kava pikkuseks 1
5 kutsusid kõiki atleete mängudest osa võtma. Vastavalt määrustele kogunesid kohtunikud juba kolm kuud enne mängude algust Olümpiasse, kus nad pidid läbi tegema tugeva treeningu ja ettevalmistuse. Kohtunikud kandsid purpurset rüüd, korraldasid võistluspaigad, pidasid võistlustele registreerunud sportlaste nimekirja ning jälgisid mängude ajal, et võistlused toimuksid määrustepäraselt ja ausalt. Võistlusmäärused olid ranged ning eriti teravalt mõisteti hukka ebasportlikku käitumist. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011)
pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal ehk viimasel päeval toimus lõputstremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 19.sajandi keskel sai alguse tänapäeva kergejõustik Briti saartel. 1850. aastal asutati Suurbriatnnia õppeasutuses Oxfordis esimene kergejõustikuklubi, 1855. aastal koostati esimesed võistlusmäärused ning 1866. aastal peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist alustati Stockholmis 1912. Aasta suveolümpiamängudel, kus 15 riigi esindajad moodustasid selleks komiee ning samal aastal toimus Berliinis rahvusvaheline kongress, kus võeti vastu rahvusvahelise kergejõustikuliidu põhikiri, valiti president ja kinnitati esimesed maailmarekordid. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos
Värav on kummaski väljaku otsas väravajoone keskel. Võistkonda kuulub 2 väravavahti ja 18 väljakumängijat, korraga on väljakul 6 võistlejat (väravavaht, 2 kaitsjat ja 3 ründajat). Vigastuste vältimiseks kannavad võistlejad kaitsevarustust. Mängitakse erilise kepiga. Mäng kestab 3 × 20 minutit, vaheajad on 10 minutit. Võidab võistkond, kes lööb väravaid rohkem. 1.1 Ajalugu Jäähokit hakati mängima Kanadas, seal peeti (1875) ka esimene ametlik võistlus. Esimesed võistlusmäärused pandi kirja 1880. aastal, sellest ajast alates on nad vähe muutunud. Samal aastal sündis Montréalis McGilli ülikoolis maailma vanim hokiklubi. 1893. aastal pandi mängu Stanley karikas (kutseliste võistlus aastast 1910), mille võitmist elukutselised mängijad hindavad isegi kõrgemalt kui olümpiamängude või maailmameistrivõistluste esikohta. Rahvuslik Jäähoki Liiga (National Hockey League, NHL) alustas tegevust 1917. aastal. Euroopasse jõudis jäähoki 19. sajandi lõpus. 1908
Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri,
reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koos-olek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu ja tema asetäitjaks Aleks Kaskneem. Esime-ne iseseisev orienteerumissektsioon tollases NLiidus moodustati 4. novembril 1960 Tartus (esi-mees Ilmar Kask), järgmised TRÜ- s ja Hiiumaal. Esimesed reeglid (tolleaegses keelepruugis võistlusmäärused) kinnitati 8. aprillil 1960 (koostajad Endel Isop, Aleks Kaskneem, Anto Raukas, Armult Reinsalu) ning noil aegadel kõigi spordialade sportlaste jõuvahekordi näitavad järgunormid 29. juunil 1960 (need töötas välja Endel Jõgioja). Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühin-gute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel plee-numil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi
Kurikaid kasutatakse paaris ehk käes peab olema kaks kurikat, mis peavad olema kogu aeg liikumises. Kurikatega sooritatakse veskeid, väikseid ringe, viskeid, püüdeid ja koputamisi. Kurikatele iseloomulikud kehaelemendid on pööred ja tasakaalud. Kurikad on valmistatud puust või sümeetrilisest materjalist. Need on 40-50cm pikad ja üks vahend kaalub 150g. Kurikad sobivad väga hästi tehnilistele, hea koordinatsiooniga ja täpsetele võimlejatele. Võistlusmäärused Individuaalvõistlustel on viis võistlemisvahendit (hüpits, pall, rõngas, kurikad, lint). Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas käsitsetakse 5 linti ja teises kavas kasutatakse 2 palli ja 3 rõngast. 2009-2012. aastal on individuaalvõistlustel võistlusvahenditeks rõngas, pall, hüpits ja lint. Rühmkavades on ühes kavas vahenditeks 5 hüpitsat ja teises 3 rõngast ning 2 paari kurikaid.
Vaheaja kestust võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Ajakaotuse arvestamine Mõlemal poolajal arvestatakse ajakadu, mis tekkis: mängijate vahetamisel mängija vigastuse hindamisel vigastatud mängija väljakult kõrvaldamisel abi saamiseks aja raiskamisel muudel põhjustel Kaotatud aja korvamine otsustab kohtunik. Penalti Mõlema poolaja lõpus või lisaaja lõpus on lubatud penaltite löömiseks mänguaega pikendada. Lisaaeg Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Ka lisaajal kehtivad 8. reegli nõuded. Katkestatud mäng Lõplikult katkestatud mäng mängitakse uuesti juhul, kui juhend teisiti ei sätesta.
Vaheaja kestust võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul. Ajakaotuse arvestamine Mõlemal poolajal arvestatakse ajakadu, mis tekkis: mängijate vahetamisel mängija vigastuse hindamisel vigastatud mängija väljakult kõrvaldamisel abi saamiseks aja raiskamisel muudel põhjustel Kaotatud aja korvamine otsustab kohtunik. Penalti Mõlema poolaja lõpus või lisaaja lõpus on lubatud penaltite löömiseks mänguaega pikendada. Lisaaeg Võistlusmäärused võivad ette näha kaks võrdse pikkusega lisaaega. Ka lisaajal kehtivad 8. reegli nõuded. Katkestatud mäng Lõplikult katkestatud mäng mängitakse uuesti juhul, kui juhend teisiti ei sätesta. 8. REEGEL – MÄNGU ALUSTAMINE JA TAASALUSTAMINE Mängu alustamine Väljakupoole valikuks visatakse “kulli ja kirja”, võitnud võistkond saab valida, kumba väravat ta ründab esimesel poolajal. Teine võistkond saab lüüa mängu alguses lahtilöögi.
Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m
1812. a. Sandhursti esimesed (kergejõustiku-) võistlused 1829. a. esimene sõudevõistlus Oxfordi ja Cambridge Ülikoolide paatkondade vahel 1844. a. Dublini Ülikooli esimesed lahtised kergejõustikuvõistlused 1861. a. esimesed sisekergejõustikuvõistlused 1866. esimesed Inglismaa meistrivõistlused kergejõustikus 1872. esimesed inglismaa jalgpallivõistlused võistlusmääruste koostamine: 1855. a. koostati Inglismaal esimesed kergejõustiku võistlusmäärused 1863. a. esimesed jalgpalli võistlusmäärused ,,Dzentelmeni paragrahvid" kehtestati 1864. aastal. Sellega keelati kehalise töö tegijatel(töölistel) osavõtta asjaarmastajate (härrasrahva) spordist. Sinna oli sisse kirjutatud ausa mängi põhimõte = aususe ja õigluse põhimõtte järgimine võistlusspordis. Kehaline kasvatus Inglise õppeasutustes: 19. saj. keskpaigas algab Inglismaal kooli kehalise kasvatuse kaasajastamine kehalise
KOOL Nimi JALGPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................3 Levik.............................................................................................................4 Tehnika.................................................................
Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm %C3%A4%C3%A4rused/voistlusmaarused_ek_14-15.pdf 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises.
Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga raske ülesanne ja jõukohane suhteliselt vähestele, geneetiliselt andekatele indiviididele. See on ka põhjuseks, miks naiste kulturismi populaarsus on aastate jooksul kahanenud. Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. Klassikaline kulturism Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala
peetakse rahvastepallis kõige rohkem võistlusi ja turniire. Tartu Tamme Gümnaasiumis on rahvastepalliga tegeletud juba mitukümmend aastat. Nendest viimased kuus aastat on korraldanud Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) Dumle- rahvastepalli võistlusi. Minu praktilise töö eesmärgiks on korraldada EKSL Dumle- rahvastepalli võistluse Tartu linna voor. Selleks, võistlusi läbi viia 1. Teen turniiritabelid. 2. Koostan mängude järjekorra tabelid. 3. Õpin selgeks võistlusmäärused ja olen kohtunik. Teiseks eesmärgiks on jälgida erinevate koolide mängutaktikaid ja neid analüüsida. Veel pakun välja erinevaid rahvastepalli mängimise variante, mida saab kasutada treeningutel. Mina oma tööga tahan õppida neid võistlusi korraldama. See töö on kasulik, kuna annab teadmisi võistluste korraldamise kohta ja neid oskusi saab ka edaspidi kasutada. Turniiritabelite koostamine, mängude järjestuse määramine, kohtuniku töö - neid oskusi
2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge,
pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
1.2 Käsipall Eestis 1923. aasta 14. detsembril asutati Tallinnas, Toompeal (Kiriku 2) Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) hoones Eesti Käsipalli Liit, kuhu kuulusid nii käsi-, korv- kui ka võrkpallurid. 1925. aasta 27. jaanuaril toimusid esimesed käsipalli Eesti meistrivõistlused meestele Tallinnas, (Kaarli pst 3) Harjuoru võimlas. Võistlustel osales 20 meeskonda. 1929. aastal ilmusid esimesed eestikeelsed käsipalli võistlusmäärused.9 Kuni 1990. aasta 24. novembrini nimetati käsipalli väravpalliks. 10 Samal aastal rajati Eesti Käsipalliliit (EKL), mille presidendiks valiti Andres Aruvald. Praegu on EKL president Oliver Kruuda ning liikmed Ilmar Kütt, Ain Pinnonen ja Kaupo Kolsar. 11 EKL hooaeg algab jooksva kalendriaasta 01. augustil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. juulil.12 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste meistriliigas HC Kehra, Põlva Serviti, Viljandi HC, CB/Viimsi, SK Tapa, Aruküla/Tallas.13 1
Keharaskus viiakse paremalt jalalt vasakule. Heitekäsi alustab heidet alles pärast seda, kui mõlemad jalad on maas. Ketas lastakse lahti õlgade kõrguselt või veidi kõrgemalt (õlad on paralleelsed). 7. Heitja tasakaalustamise faas - Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Pärast ketta äraheidet toimub kiire jalavahetus. Parem jalg on kõverdatud. Ülakeha on kallutatud. Vasak jalg teeb hooliigutuse taha. Võistlusmäärused: JOOKSUALAD (s.h tõkkejooks) - Üldpõhimõtted Jooksurada: Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. Raja laius on 1,22 + 0,01 m, kusjuures ühel staadionil peavad kõik rajad olema rangelt ühelaiused. Rajad eraldatakse 5 cm laiuste valgete joontega, kusjuures jooksu suunas paremale jääva eraldusjoone laius kuulub vastava raja laiuse sisse. Raja lubatud maksimaalne külgkalle on
joonistada on võimatu, sest spordiliikumine ei ole üks asutus, kus tippjuht paik- neks püramiidi tipus ja erinevad osakonnad, talitused ja harud allpool. Spordi- liikumise jõud ja võlu seisnebki tema vormide paljususes, iga osa autonoomsuses juriidilises mõttes ja kokkuleppelistes liikmesuse sidemetes, mis tulenevad ühistest huvidest, ühistest võistlustest, traditsioonidest ja kokkulepetest (ühised võistlusmäärused, -reeglid jms). Igal spordialal, igal territooriumil või igal spor- divaldkonnal on oma ja iseseisev püramiid, kus toimivad omad, aastate jooksul kokku lepitud mängureeglid ja traditsioonid. KLASSIKALINE SPORDIORGANISATSIOON ÜHENDUS = MTÜ NÄITEKS HARJUMAA SPORDIORGANISATSIOONIDE PÜRAMIID: 128 SPORDI ÜLDAINED I TASE NÄITEKS KORVPALLIORGANISATSIOONI PÜRAMIID: NÄITEKS EESTI SPORDIORGANISATSIOONIDE PÜRAMIID:
annaabi.ee 
