Perevägivald - esitlus (0)
Esitatud küsimused
- Kellega kohtud Kas ta ootab et tuleksid töölt täpselt õigel ajal?
- Millegipärast andeks paluma?
- Kui ilmneb mõni probleem?
PEREVÄGIVALD
Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist
vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla
puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka
psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek
ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad
kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt
emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne
väärkohtlemine, majanduslike piirangute
seadmine).
Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii
pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid.
Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja
kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse
tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja
lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad
tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste,
vanavanemate või õdede-vendade
omavaheline väärkohtlemine. Kõige
sagedamini esinev perevägivalla vorm on
siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja
eelkõige oma abikaasa või elukaaslase
suhtes vägivalla kasutamine.
Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja
mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks
naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja
kurjategijaks on valdavalt võõras inimene, siis naisi väärkoheldakse
peamiselt pereringis ja vägivallatsejaks on naise elukaaslane.
Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
Vägivallaks peetakse ka seda, kui laps on täiskasvanutevahelise
vägivalla tunnistajaks kodus või mujal.
Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt
täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid. Kujuneb harjumus
eluks pideva vägivallaga õhkkonnas, aga ka arusaam, et füüsilise
vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna. Siit tekivad eeldused
vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.
Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega. Seda ka siis, kui mees
hakkab hiljem vägivaldselt käituma.
Tihti hoitakse koduseinte vahel toimuv vaid enda teada ega räägita
sellest isegi mitte lähedastele, mistõttu võib jääda ekslik mulje, et
perevägivald ei ole väga ulatuslik nähtus. Samuti on nii ohvrid kui
vägivallatsejad altid olukorda enda jaoks ratsionaalselt selgitama.
Vägivaldsed inimesed õigustavad ja vähendavad tihtipeale teo tagajärgi
ja raskust ning sama teevad ka pikaajalise vägivalla ohvrid.
Vägivalla ulatust aitab hinnata 2001. aastal läbi viidud Eesti Avatud
Ühiskonna Instituudi elanikkonna uuring. Selle andmetel kannatas
Eestis aasta jooksul füüsilise ja seksuaalse vägivalla all 16% 15-74
aastastest naistest. 21% vägivalla all kannatanud naistest koges nii
psühholoogilist, füüsilist kui seksuaalset vägivalda.
Vägivalla ohvriks olemisega kaasnev füüsiline või vaimne kahjustus ja
emotsionaalne kannatus viib inimese toimetuleku halvenemiseni ja
seetõttu vajab ohver nii emotsionaalset tuge kui konkreetseid
nõuandeid. Vägivallaprobleemiga tegelemisel on eeskätt oluline selle
avalikustamine.
Siiski on olemas teatud märgid, mis sageli ilmnevad enne otsese
vägivalla algamist. Kui vastad suuremale osale alltoodud küsimustest
jaatavalt, siis oled potentsiaalne perevägivalla ohver ja oled oodatud
vägivalla all kannatavate naiste/meeste toetusgruppi.
Kas mees on armukade ja nõudlik, käitub omanikuna? Armukadedus ei
ole suunatud vaid Sinu tuttavatele meestele, vaid ka sõbrannadele ja
sugulastele.
Kas teie suhe algas kiirelt, tunnetele tuginevast kiindumusest lähtuvalt?
Kas Sinust sai mehe tunnete ja ootuste keskpunkt, ilma milleta ta ei
suuda elada? Usub ta, et ainult Sina võid teha teda õnnelikuks?
Kas ta käitub kontrollivalt? Tahab ta pidevalt teada, kus liigud, mida teed
ja kellega kohtud? Kas ta ootab, et tuleksid töölt täpselt õigel ajal?
Ootab ta, et Sa täidaksid tema näpunäiteid ja käske?
Paneb ta Sind tundma, et oled kogu aeg milleski süüdi või peaksid
millegipärast andeks paluma? Kas sul tekib tema reaktsioonidest tunne,
et Sa ei tee kunagi midagi õigesti?
Kas Sa kardad või on Sul hirm tema kuuldes oma arvamust välja öelda?
Kas ta süüdistab alati teisi, kui ilmneb mõni probleem?
On tal seksi juurde kuuluvaid nõudmisi? Kas ta kasutab Sinu suhtes
jõuvahendeid seksuaalse naudingu saamiseks?
Kas tal on ranged seisukohad soorollide küsimuses? On tal kindlad
veendumused sellest, milline peab olema mees ja milline peab olema
naine?
Kas ta kohtleb Sind jämedalt? Kas ta kasutab füüsilist jõudu, et sundida
Sind tegema asju, mida ta tahab? Kardad Sa teda, kui ta muutub
vihaseks?
Kas ta käitub võõraste seltsis täiesti teisiti?
Kas ta teeb Sinu arvel "nalja" või teeb Sinu kohta teiste juuresolekul
märkusi, nii et Sul hakkab piinlik ja tunned häbi?
Kas ta on kodu- ja lemmikloomade vastu julm?
Kas ta on lõhkunud esemeid või muid asju teie kodus? Kas ta on Sind
ähvardanud vägivallaga?
On ta kasutanud füüsilist jõudu riiu ajal, näiteks
raputanud sind õlgadest?
Kas tema lapsepõlvekodus on isa käitunud
vägivaldselt?
Kas Sinu mees on oma varasemates naissuhetes
käitunud vägivaldselt?
Perevägivald ja alkohol
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole
vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on
alkohol seotud umbes 65-80%
vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid
vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad
kasutavad sageli narkootikume või alkoholi
vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi
pole nemad, vaid alkohol.
Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka
erinevusi.
Sarnasused
Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega
sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest.
Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda
armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde
kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine.
Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale
enesehinnangule.
Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku
järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt
eluohtlikuks.
Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli
üldsuse poolt vääriti mõistetud.
Erinevused
Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne
probleem.
Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui
naised, siis perevägivalla toimepanijad on enamasti
mehed ja ohvrid enamasti naised.
Vägivallatsejaid ei peeta sageli nende käitumise eest
vastutavaks; pigem nende vägivalda eitatakse,
vähendatakse, vabandatakse välja ning süüdistatakse
hoopis ohvrit.
Perevägivald on kriminaalne akt; joomine on
kriminaalne ainult teatud situatsioonides (nt purjus
peaga autojuhtimine).
Alkoholismi kohta on tehtud rohkem avalikku
teavitustööd.
Kasutatud allikad:
http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_content&view
http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_content&view
http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus/perevagival
http://www.kuriteoennetus.ee/35927
http://ec.europa.eu/justice_home/daphnetoolkit/files/others/boo
TÄNAN KUULAMAST!
Mida tähendab perevägivald, kellevahel toimub perevägivald.
Perevägivalla definitsioon.
Perevägivald ja alkohol. erinevused, sarnasused.
Sarnased õppematerjalid
19
sxw
Lähisuhte vägivald
· Mis on lähisuhtest
· Emotsionaalne vägivald
· Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks
· Kes on perevägivalla ohver
· Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist
· Mida saab teha perevägivalla ohver
· Mida saavad teha naabrid ja lähedased
· Milline on perevägivalla mõju lastele
· Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda
· Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest
· Miks on vaja aidata vägivallatsejat
· Perevägivald ja alkohool
· Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes
· Mida saab teha vägistamisohver
Sisukord
Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu
kasutama vägivalda.
Mis on lähisuhtevägivald
Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul
13
doc
Koduvägivald
Materjal on võetud
enamjaolt internetist, erinevatest foorumistest ja artiklitest. Kindlasti tuleks siin lugejaile tuua
koduvägivalla mõiste , et teada , mida see üldiselt tähendab:
Koduvägivald on jätkuv füüsilise, psühholoogilise ja/või seksuaalse sisuga ebameeldiv kogemus
kodus, millega kaasneb suurenev isoleeritus välismaailmast ja piiratud personaalne vabadus ning
ressursside kättesaadavus. Koduvägivald on üks perevägivalla osa. Perevägivald toimub tavaliselt
pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla puhul kasutab füüsiliselt
ja vaimselt tugevam isik teist füüsiliselt ja vaimselt nõrgemat isikut vääralt ära. Perevägivald
hõlmab endas lähtuvalt väärkohtlemisobjektist mitmeid tüüpe ning iga tüübi sees võib esineda
omakorda erinevusi.
Perevägivalla tüübid on:
· emotsionaalne;
· füüsiline;
· vaimne;
· seksuaalne.
11
sxw
Perevägivald
Vägivald
ei lõpe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimise
naisest.
Vägivaldsus ning võimu ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsuks tuleb mehel palju
vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama oma tegude eest seaduse ja ühiskonna
ees ning keelduda vägivallale alistumast.
Statistika
Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda
esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning
perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu
sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades.
Uuringute väitel ülehindavad oma partnereid füüsiliselt kuritarvitavad mehed seda, kui sageli
sellist vägivalda esineb ning see aitab neil omaenda tegevust õigustada.
5
doc
Perevägivald - lühireferaat
Sisukord
· Lähisuhtevägivald
· Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver?
· Lähenemiskeeld
· Lapsed lähisuhtevägivallas
· Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver?
· Kuidas olukorda muuta?
Lähisuhtevägivald
Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või
seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega
intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses.
Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb
lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma
abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem
koht.
Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-,
vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda.
Rünnakut kodus või väljaspool seda
52
odt
Perevägivallast
Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi.
Sarnasused
* Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning
lähtuvad mitmest põhjusest.
* Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma
tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine.
* Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule.
* Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks,
füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks.
* Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti
mõistetud.
Erinevused
* Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne probleem.
* Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui naised, siis perevägivalla toimepanijad on
enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised.
9
doc
Perevägivald
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................2
Perevägivalla defineerimine..................................................................................2
Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3
Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4
Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5
Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6
Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6
Kust saab tuge?....................................................................................................7
Kasutatud kirjandus...............................
10
docx
PEREVÄGIVALD
Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks
naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks
mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus
arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse
psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat
vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald võib
olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest, olgu see siis kas või oma positsiooni
näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka
erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti
sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi
vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle
14
docx
Vägivald eestis
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast
hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt
muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist
vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku
loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui
peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid