· Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele · Ettevõtluse arendamiseks oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega).
Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg Madalad sisenemisbarjäärid Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem Kontsentreeritumad turud Kõrged sisenemisbarjäärid Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus Innovatsioonide keskne roll Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele Ettevõtluse arendamiseks oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse- omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega).
развитии на центральном месте Põhitähelepanu ettevõtjal /Главное внимание у предпринимателя Mark II süsteem Kontsentreeritumad turud /Более концентрированные рынки Kõrged sisenemisbarjäärid /Высокие входные барьеры Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus /Рост предприятий, эффект масштаба, падение доли мелких предприятий Innovatsioonide keskne roll / Центральная роль инноваций Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. /Главное внимание сосредотачивается на функции. 2
VÄIKEETTEVÕTTE TURUNDUS Tallinna Majanduskool MILLISED ON VÄIKEETTEVÕTTE ERIPÄRAD? VÄIKEETTEVÕTTE SUURUS Äriorganisatsiooni nimetatakse väikeettevõtteks, kui Töötajate arv on piiratud (näiteks 5-10) Tegutsemisala on piiratud kohaliku turuga Tegevusala on piiratud (näiteks kohalik apteek, riidekauplus, teenindusjaam, juveelipood jne). VÄIKEETTEVÕTETE ORGANISATSIOONILISED TUGEVUSED Väikeste ettevõtete organisatsioonilisteks eelisteks suurte ees on: suhtlemise (informeerimise, kommunikatsiooni, koordineerimise ja kontrollimise) lihtsus; kiirem otsustamine; töötajate suurem sidusus ja pühendumus ning parem vastuvõtlikkus uuendustele. MIS TAGAB ETTEVÕTTELE ÄRIEDU? TURUNDUSE OLEMUS Milleks on vaja turundust ja kellele on vaja turundusjuhti? TURUNDUSE MÕISTE Turundus on ... juhtimisfilosoofia, mille k...
a) väikeettevõtted >> (väikesed) organismid ja b) VKE sektor >> populatsioon (või ökosüsteem)? ... on olulised eeskätt nende toetamisel (ehk VKE sektori arengudünaamikas on olulisim uute väikeettevõtete teke, riigiabi võimaldamisel, milles eristub kaks vastandlikku allprotsessi: sest suurettevõtetele · uustulnukate lisandumine ja abi üldjuhul ei anta).
· Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele · Ettevõtluse arendamiseks oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega).
Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark 1 Põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel. Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil ettevõtjal. Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus- tegevust, vaid see võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi.
India, Uus-Meremaa, Austraalia, Kanaari saared Positiivne mõju turismis Negatiivne mõju turismis Majanduslikult · Kallimad hinnad · Uued töökohad · Tööd on siis, kui ilmad on ilusad · Majandus areneb (turistid ja turiste käib palju ostavad rohkem kui kohalikud) · Väikeettevõtete loomine maapiirkondades Keskkonnale · Teede ehituse pärast saab pinnas · Tõmbab tähelepanu kahjustada loodusrikkuse kaitsele · Autod, lennukid, laevad · Proovitakse hoida puhast loodust saastavad õhku · Prügi maha viskamine reostab keskkonda
Ettevõtluse ajalugu XXI saj. Elavad klassikud David Birch Ameeriklane 1937 Modernse ettevõtluse pioneer Väikeettevõtete tähtsus suurenes Mõju üle maailma Margaret Thatcher ja Roland Reagan Esimene uurija, kes pälvis Rootsi FSF-NUTEK auhinna (1996) Panus ettevõtlusuuringutesse Haridus Insener ja arvutiprogrammeerija Rakenduslik füüsika Harvardi Ülikool Uurimisinsener Majandusteadus Harvardi Ülikool MIT (Massachussetts Institute of Technology) Looming The Job Generation Process (1979) Suurem osa töökohtadest luuakse väikeettevõtetes Job Creation in America (1987)
Mark 1 Põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel. Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil ettevõtjal. Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus- tegevust, vaid see võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi.
- oskamatus või suutmatus plaane koostada - vähene enesedistsipliin - rahanappus - halb töötajate valik - liiga suured isiklikud kulutused - liiga suured kulutused äri alustamisel - äri alustamine üksnes raha pärast - klientide ignoreerimine - majanduse ja tööstusharu üldiste arengusuundade ignoreerimine - konkurentsi ignoreerimine - oskamatus või soovimatus ülesandeid alluvatele delegeerida Väikeettevõtete eelised: - Võime rahuldada erilisi turge. Nad on sageli vabamad tooma turule uusi tooteid või katsetama uusi meetodeid. - Võimalus kohaneda muutustega. Sageli üks või kaks omanikku. See annab neile suurema vabaduse muuta tegevust oma tahte järgi. Väikeettevõtete probleemid: - Kehv juhtimine. Pole enne õppinud. Uued ettevõtted ei kuku tihti läbi mitte seetõttu, et ettevõte on riskantne. Nad ebaõnnestuvad, kuna nende omanikud ei
See on julm valdkond, osa sellest on kuritegevus ning petmine, kõik raha pärast. Nagu öeldakse ,,Vaga vesi, sügav põhi", see peab ka äris paika. Paljudel suurettevõtetel on illegaalsed alluvad, kes üht-või teistmoodi teisi firmasid mõjutavad. Tihti kaasneb sellega ähvardamine ja vägivald. Firmad varjavad oma tegemisi riigi eest, et mitte makse maksta, riskides suurte rahatrahvidega ning isegi kriminaalkaristustega. Turul tehakse vandenõusid erinevate väikeettevõtete vastu, et neid turult ,,välja süüa" ning siis ise turgu valitseda. Tuues näiteks naftamajandusega tegelevad ettevõtted tanklad. Suuremad ja mõjukamad tanklaketid on võimelised hinna alandama ja lühiajalisel perioodil väiksemat kasumit või isegi kahjumit kannatama, kuid väiksemad tanklaketid või firmad, mis piirduvad ühe tanklaga ei ole võimelised hinda teatud piirist enam alandama. Lõpmatuseni see ei kesta,
Somme'i lahing 1.juuli 1916 novembrini. Sakslaste vastu Prantsuse Jaapani väed. Esimene kord võeti kasutusele tankid. 4. Muutused: Ühiskonnas · esialgu tohutu sõjavaimustus, mid asendub desenteerumisega(sõjamehed põhenesid rindelt) · elatustaseme langus · vabadusvõitluse puhkemine · üldise töökohustuse kehtestamine(naised vabrikutesse tööle) Majanduses · riik sekkub majandusse · tellimused suurettevõtetele, väikeettevõtete väljasuremine · maksukoormuse kasv Igapäevaelu · toidupuudus · normide sisseseadmine hädavajalikele kaupadele · 1917 nälg ja haigused 5. I MS tagajärjed: · lagunesid pitmed suurimpeeriumi ja tekkis palju uusi väikeriike(nt lagunesid AustriaUngari, Venemaa, Saksamaa) · muutus jõudude vahekorras, USA esiletõus · Demokraatia kriis · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu · Sõda Ei lahendatud probleeme 6
Poodi jõudis rohkem tarbekaupu, sest Majandus kasvas mitte Majanduses vähendati hakati rohkem tähelepanu pöörama tootlikkuse, vaid ressursside tsentraliseeritud juhtimist, kergetööstusele. Samuti said pillava kasutamise, lausa lubades mh kooperatiivide inimesed nuusutada ka lääne riikide raiskamise teel ehk (väikeettevõtete) ja kaupasid ning saadi aru, kui maas ekstensiivselt. välisinvestoritega ühisettevõtete nende riik teistest ikka on. Siberi gaasi müümine asutamist. Inimestel tekkis võimalus autot endale Euroopasse, et teenida vajalikku soetada. valuutat.
suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́ i järgi. 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKROETTEVÕTE - töötajaid 0-9 VÄIKEETTEVÕTE - töötajaid 10-49 KESKETTEVÕTE - töötajaid 50-249 SUURETTEVÕTE - töötajaid 250+ 4. Väikeettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives. 7% ettevõtete koguarvus. 5. Väikeettevõtete osakaalu tõusu põhjustanud tegurid. -Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus; -Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt; -Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase; -Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus; -Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse; -Muutuvad reeglid tööturul;
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL. MAAILMA MAJANDUSE PÕHIJOONED: Tööstustoodangu kiire kasv, monopolide teke, konkurentsi vähenemine, hindade kasv, väikeettevõtete laostumine, teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises. SUURRIIKIDE MAJANDUSTASE: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega. Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued
Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad. Istanduskolooniad suure pindalagataimeksavatusettevõtted Ressursskolooniad vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega Poolkolooniad osalise iseseisvusega ja enda valitsusega riigid, kes täitsid peremeesriigi nõudmisi Põhja riigid Väikeettevõtete koondumine suurettevõtetesse Uute tööstusettevõtete, linnade tekkimine. Linnarahvastiku osakaalu kasv Haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteemi ülesehitamine. Lõuna riigid Majanduse tuginemine endiselt mõne põllumajandus saaduse või maavara väljaveole. Infoajastu Suured muutused 20 sajandi lõpul tõid vajaduse infoajastule üleminemiseks. Informatsiooni kiire hankimise vajadus Panganduse, õigusteenuste, raamatupidamise ja teiste äriteenuste olulisus.
Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979. aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud. 4 Majandus Hispaania ettevõtluse struktuuri iseloomustab väikeettevõtete (sh eelkõige pereettevõtete) suur osakaal. 2008. aastal ei kasutanud ca 50% ettevõtetest palgatööjõudu. 27,8% ettevõtetest olid 1-2 töötajaga. 89% kõikidest töökohtadest luuakse alla 20 töötajaga ettevõtetes. Peamised majandusharud Hispaanias on: 1. Teenused 1.1 Turism 1.2 Kinnisvaraarendus 1.3 Kaubandus 1.4 Finantsteenused 2. Ehitus 3. Tööstus 3.1 Autotööstus 1 3.2 Keemiatööstus 3.3 Elektroonikatööstus 3.4 Toiduainetööstus 3
„Vana“ tuleb hävitada enne kui „uus“ saab koha sisse võtta. Protsessi käigus paljud võidavad, kuid lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Mark II süsteem: Turud on rohkem kontsentreeritumad. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu funktsioonil – see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlustegevust, vaid võib olla ka rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 8. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. 9. D. L
KORRAKAITSE, SISE-JA VÄLISJULGEOLEK Inimeste turvalisus on nende prioriteet Immigrandid Välisjulgeolek NATO ja EL Toetavad Euroopa julgeolekustrateegiat Tähtsustavad Läänemere äärsete naabritega suhtlemist Sisejulgeolek Võitlus kuritegevuse vastu Kriisiolukordade toimetulek Eriline tähelepanu korruptsioonile ja vägivallale REGIONAALARENG Infrastruktuur Piirkondade ebavõrdsus Väikeettevõtete areng MAJANDUSPOLIITIKA SKT ja elatustaseme tõus Meetmed elluviimiseks: Väike ettevõtluse arendamine Hindade ja raha stabiilsus Arendavad riigi infrastruktuuri Tugevdavad tarbijakaitset ja tööinspektsiooni PEREPOLIITIKA Toetamiseks: Sünnitoetuste süsteemi arendamine Paljulapseliste perede toetuste suurendamine Laste huviringid Parandavad lastekodusid Parandavad lastekodulaste elusid EAKAD JA NOORED
Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Uus majanduspoliitika- II Uus majanduspoliitika 1920 II poolel 1) riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist); 2) lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet; 3) peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima- ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu) Põllumajanduse pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks
nende raha, mida tavaliselt saadetakse väikeste summadena: sada või paarsada dollarit korraga. Pole tarvis mingit bürokraatiat peale pangaülekande. Mõnes riigis jõuab kuni kaks kolmandikku neist rahasaadetistest maapiirkondadesse hämmastav näide sellest, kuidas vaesed aitavad end ise. Vahendid, mida perekonnad kohe ära ei kuluta, võivad saada tähtsaks arengumootoriks väikelaenuvõrgustike või väikeettevõtete stardikapitali kaudu, mis toob küladesse lootust. Noorele inimesele, kes on üles kasvanud külas, kus ainsaks õhtuseks meelelahutuseks on jumalateenistus kohalikus kirikus või rahvateater, on suurlinna tuled ja kuulsuste glamuurne elustiil sama suur ahvatlus nagu New York Ameerika südamaa farmist pärit püsimatule teismelisele. Just sellepärast lahkuvad inimesed roheliste puude ja kõrguva taevalaotusega küladest, et trotsida linna kriminaalsust, saastatud õhku ja vett
Mida tähendab väljend "walmartistumine"? ,,Walmaristumine" on suurte megapoodide rajamine. Sõna tuleneb ülisuure kauplusketti Walmarti nimest ning kuna see on suurim kaupluskett maailmas, on mõiste võrdsustatud üldise rahvusvahelise suuräri pealetungi ja laienemisega. Too välja kloonlinnastumise 3 positiivset ja 3 negatiivset poolt. Positiivne · Kõik vajalik on kättesaadav ühes kohas · Hinnad on sageli soodsad · Tulu suurkettidele; uued töökohad Negatiivne · Väikeettevõtete väljatõrjumine; töökohtade vähenemine · Kohaliku omapära kadumine · Suured kaubandusketid saavad tulu endile, kohalik majandus kasu ei saa Kas Eesti võib täheldada samasuguseid tendentse? Koosta artikli analüüs konkreetsete näidete varal lähtuvalt Eestist. Arvan, et ka Eestis on märgata samasuguseid tendentse. Erinevate linnade suuremates kauplustes (Tallinnas Viru
asend Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrk. Pidev tootmisprotsesside uuendamine ning teadus- ja arendustegevuse saavutuste juurutamine tõstavad ettevõtete tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet. Juhtivad Prantsusmaa suurfirmad osalevad aktiivselt ülemaailmses kompaniide ühinemises. Kuid Prantsusmaal on keskmisest suurem töötus ning riigipoolne toetus on keskendunud liigselt suurettevõtetele; seadusandlus puudulik ja ei soosi uute keskmiste ja väikeettevõtete (PME) loomist. Prantsusmaa on Euroopa üks põhilisemaid elektroonikatööstuse tootjaid(24%). Ta on samuti ka üsna arvestatav rauamaagi importija(u 15 mln tonni aastas). Prantsusmaa aototootija PSA Peugeot Citroen on Üks suurimaid autotootjaid maailmas(2001). Masinatööstus on Prantsusmaal kõrgelt arenenud. Prantsusmaal metallimaake eriti ei leidu ning seetõttu ostab enamuse sisse, küll aga leidub seal vanu värvilisi metalle. Legend: · - uraanimaak
meestega. Naised võisid nüüdsest teha meeste töid ning töötada näiteks kaevandustes ja tehastes. Naised hakkasid ka aktiivselt osalema ühiskondlikus elus. Muutus naiste mood, mis lubas nüüdsest lühikesi seelikuid ja poisipead ning seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Muutus ka traditsiooniline peremudel. Esimese maailmasõja ajal hakkas riik majanduselu reguleerima. See oli vajalik, kuna kulutusi tuli piirata. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, mis tõi kaasa väikeettevõtete pankrotistumise, kuna telliti suurfirmadelt. Samuti tõsteti maksukoormust. Esimese maailmasõja tagajärjed olid ebameeldivad ja kohati katastroofilised. Saksamaa kaotas kõik oma koloonia-, kui ka Euroopa valdused, lagunesid Türgi, Vene ja Austria- Ungari impeeriumid ning Euroopas tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. Haavatute ning kaotatud elude arv oli väga suur.
Kuura (2013) 3 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 4 Ettevõte ja ümbritsev keskkond Ettevõtluskeskkond ja huvigrupid Keskkond on kogu ümbritsev maailm, kus on otstarbekas eristada sfääre: Väikeettevõtete edukuse ja kestmajäämise mõjurites eristusid: Ökoloogiline keskkond tähendab loodust laias mõttes. Põhiprobleemid: · nappide loodusressursside kasutamine (vabade hüvede vähenemine), · sisetegurid, mis on ettevõtjast sõltuvad ning
eksport. Sisekaubandust elavdas hea teedevõrk kohalike külade ja linnade vahel, mistõttu toiduained ja muud tarbekaubad olid kiiresti ja lihtsalt kättesaadavad. Arenes ka käsitööliste panus ühiskonnas. Loodi liite ja tekkis konkurents, mis viis kaubad kvaliteetsemaks ja hinna normide piires. Samuti tekkisid käsitööliste liidud ja suuremad vabrikud, kes suutsid rohkem toota ja omasid suuremat kapitali. Nemad otsustasid enamiku kaupade hinnast, sest nende tootlus ületas tunduvalt väikeettevõtete oma. Samuti avastasid aadlikud puskari tootmise mooduse ja selle aine suure nõudluse ning seeläbi leiti lühiajaliselt hea lihtne, kuid samas kiire rikastumis võimalus. Riiklikul tasemel loodi manufaktuure, raudteid ja ehitati kaubasadamaid, mis mõjusid positiivselt eelkõige kaubavahetuses välisriikide ja Vene impeeriumi teiste aladega. Suurem osa manufaktuuride toodangust oli suunatud väljapoole Eesti alasid ja olid tähtsal kohal kogu Vene majanduses
kogemustest, piirkonna vajadustest, ajakirjandusest, internetist jne. Ettevõtlus on valdkond, kus puuduvad garantiid ning kõikide riskide elimineerimine on praktiliselt võimatu. Et ettevõtlusega seonduvaid riske maandada ja läbilöögi võimalust suurendada, on oluline planeerimine (Morgan 2007: 36). Anu Reiljani (1997: 12) sõnastuse kohaselt on ettevõtlus käitumis- või tegutsemisviis, mis on suunatud uutele kasvuorientatsiooniga majandusüksuste loomisele. Ameerika Väikeettevõtete Administratsioon on välja toonud, et üle 50% ettevõtetest lõpetavad tegevuse esimese aasta jooksul ja üle 95% pankrotistuvad järgmise viie aasta jooksul (Longley 2014). Põhjustena saab välja tuua (Morgan 2007: 37): kogemuste puudumine, rahaliste vahendite puudumine, kehv asukoht, kehvad tootmisvahendid/inventar, üleinvesteerimine, kehvad laenutingimused, ettevõtte vahendite isiklikuks otstarbeks kasutamine, ootamatu kasv. 6
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud)
Köök Portugali rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite. Populaarne roog on sütel grillitud sardiinid. Räägitakse, et sardiinid on parimad kuudel, mille nimes pole r-tähte ehk siis maist augustini. Sündimus, suremus ja eluiga Sündimuskordaja on 10,12 Suremuskordaja 10,74 Keskmine eluiga on 78 aastat, meestel 75 ja naistel 82 aastat. Ettevõtted Portugali ettevõtlust iseloomustab väikeettevõtete, sh eelkõige pereettevõtete suur osakaal. 95% Portugali äriühinguist on nn mikroettevõtted, kus töötajaid alla 10. Põllumajandus Olulised on karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatus. Teistest paremini läheb veini-, õli- ning piimatööstusel, need sektorid toimivad edukalt ja organiseeritult. Kalapüük Portugal on väga pikkade kalapüügitraditsioonidega riik. Sektor annab tööd u 20 000 kalurile, kuid kalapüügi mahud on langenud.
PEST analüüs kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. Ettevõtete liigitus - Ettevõtteid liigitatakse erinevate tunnuste alusel. Ettevõtteid võib liigitada näiteks ettevõtte suuruse, toodangu iseloomu, majandusharu, domineeriva tootmisfaktori, omandivormi järgi. Ettevõtete liigitus suuruse järgi suured, keskmised, väikesed, mikro. Väikeettevõtete tähstus majanduses hõivatud märkimisväärselt suur osa tööjõust, uute töökohtade loojad, aidates selle kaudu kaasa sotsiaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamisele. Vähemarenenud piirkondades võimalus eneseteostuseks ja heaolu suurendamiseks, soodustades nii tasakaalustatud regionaalset arengut. Suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa kogu majanduse paindlikkuse suurenemisele.
Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti. Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele. Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4. Põllumajanduse areng Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus. Talumajanduse areng ajutiselt pidurdatud viljahinnad langesid. Laienes karjakasvatus piimakarjakasvatus. Vähesel määral kasvatati lihaveiseid ja rasvasigu. Jätkus põlluharimise intensiivistamine: · hariti üles uusi maid
tunnini (2002.a. detsembris tehtud seadusemuudatus lubab töötada ka 39 t) on Prantsusmaal jätkuvalt Euroopa keskmisest suurem töötus, mis tekitab sotsiaalseid pingeid; Tervishoiu ja pensionisüsteemi reform ei ole veel lõpule viidud; sotsiaal ja haigekassarahad pidevas puudujäägis; Riigipoolne toetus on keskendunud liigselt suurettevõtetele; seadusandlus puudulik ja ei soosi uute keskmiste ja väikeettevõtete (PME) loomist; Avaliku sektori administratiivne juhtimine on väga kohmakas ja bürokraatlik; maksusüsteem liiga keeruline, mis lõpptulemusena pärsib aktiivset majandustegevust Prantsusmaa rahvastikupoliitika Prantsusmaa on keskmise rahvaarvuga riik. Kui noori juurde ei tule siis on rahvastik vananemas ka arvan, et riik on käsile võtnud igasugused abivahendid, et noored naised pere looksid ja lapsi sünnitaksid
olema kahel asjal: esiteks, inimese konkurentsivõime on otseselt seotud ettevõtte konkurentsivõimega, teiseks, pidev õppimine on vajalik kvalifitseeritud tööks ja juhtimiseks. See on pidev paindlik protsess - haridus ja areng on turuga väga tihedalt seotud. Sotsiaalsed partnerid, kellega üld- või kutsehariduses tuleks arvestada, on tööandjad ja töövõtjad. Tööandjate poolt tööandjate keskliidud, ettevõtlusorganisatsioonid (Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon, Eesti Suurettevõtete Assotsiatsioon). Kõik tööandjate esindajad teadvustavad üldhariduse ja kutsehariduse olulisust. Teine pool - töövõtjad - on esindatud ametiühingute kaudu. Ka ametiühingutel, kes koondavad töövõtjate huvisid, peaks olema huvi hariduse kvaliteedi vastu, sest kvaliteetne haridus tagab tööd. Kutseliidud (antud juhul võiksid nad olla erialaliidud) võiksid tegelda professionaalsete teadmistega
kolm : · taandarengu surve teooria, mis põhineb kahel argumendil: 1) kriiside tõttu tööta jäämine tingib alternatiivsete toimetuleku võimaluste otsimist ning ettevõtlikkuse kasvu; 2) suurfirmad hülgavad vähetulusad tegevused ja turusegmendid, tekkinud tühiku täidavad aga paindlikumad väikeettevõtjad. · tehnoloogiavahetuse teooria, mis väidab, et mikroelektroonika ja infotehnoloogia arengul rajanevate paindlike tootmissüsteemide ilmumine võimaldas kõrgtehnoloogiliste väikeettevõtete teket. · heaolu kasvu teooria, mis väidab, et inimeste sissetuleku kasvu tagajärjel väheneb masstoodangu nõudlus ning seetõttu tekib just väikeettevõtjatele sobivaid turunisse. Lisaks nimetatakse väikeettevõtluse soodusteguritena veel: · teenindussektori kasvu (haakub ka heaolu kasvu teooriaga), · masstootmise siirdamist arengumaadesse, · energiakandjate hindade kasvu, · moevoolude muutusi (sisuliselt innovatsioone) ja muid tegureid. 10
" Kes kauples, seda karistati surmanuhtlusega, tasuta eluhüved puudusid. NEP ehk uus majanduspoliitika (1921-28/27): Määrati toitlustusmaks, ülejääke võis talupoeg kas endale jätta või vabaturuhindadega müüa. 1922-24 toimus RAHAREFORM, mille käigus sai rubla kullastandardi, rubla valuuta riigi oma. 1924-25 SÕJAVÄEREFORM punaarmeed vähendati. Turusuhted taastati, eraettevõtlus oli lubatud riigi kontrolli all väikeettevõtete näol. Siiani oli väliskapital keelatud olnud, nüüd see lubati. Loodi Nõukogude Sotsialistlik Liit ehk NSV Liit, mis pidi olema Lenini riikide liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina. NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti Administratiiv-bürokraatlik sotsialismi mudel, see on Stalini-aegne NSVL ehk NEPi järgne NL: Industraliseerimine erinevalt teistest riikidest hakati kergetööstuse asemel ülesehitama rasketööstust
on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele. Ebaõnnestunud augustiputsi ajal Moskvas võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel 20. augustil 1991 vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta, millega taastati omariiklus ning taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist.
6) Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng: - sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted, mis domineerivad tärkavates tegevusharudes; - uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid/-ettevõtlust, võimaldades ka töötamist kodus, väiksemate turusegmentide leidmist ning nende teenindamist. - Langenud püsivkulud ja paindlikum tehnoloogia on mõnel tegevusalal tõstnud väikeettevõtete konkurentsivõimet. 7) Muutuvad reeglid eri majandusharude tegevuses ja tööturul, mis on kaasa toonud registreeritud ettevõtjate arvu tõusu. 8) Sunnistatud ettevõtluse teke. Näiteks: Meditsiinisüsteemi reform tõukas perearste ja meditsiinitöötajaid moodustama osaühinguid või registreerima FIE-ks. 9) Mis veel? Kes on ettevõtja ja mis on ning miks on oluline väikeettevõtlus Eesti kontekstis? - loe peatükki kaks. 2
Põhineb 1912. ja 1934. aastal avaldatud raamatutel. Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Schumpteri Mark II süsteem: Põhineb 1942. aastal avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtte kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile – see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlustegevust, vaid see võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi
Loodi likud komisjonid ja nõukogud loodus- väikeettevõtteid, mis tootsid tarbe- varade uurmimiseks ja tootmise kaupu enamasti siseturule. 1920 II moderniseerimiseks. Suurenes poolel lõpetati suurtööstuse arenda- tööstusettevõtete arv, paranes nende mine, põhirõhk siseturu jaoks tehniline varustatus. Tööstustööliste tootvate väikeettevõtete arenda- arv tõusis maailmasõjaaegsele misele. tasemele. Väliskaubandus Esijalgu orienteeruti Venemaa turule, Muutusi vähe, tähtsamateks kauban- Eesti sai Venemaalt suuri riiklikke duspartneriteks Inglismaa ja Saksa- tellimusi, Venemaaga majanduslike maa ning eksporditi endiselt peami- suhete katkestamine tõi 1922
ettevõtte turunduseesmärke. Ettevõtte kasumlikkust silmas pidades peab iga ettevõtja ja juht kasutama ressursse otstarbekalt. See tähendab, et olemasolevate ressurssidega suudetakse saavutada antud situatsioonis parim võimalik tulemus. Ettevõte peab keskenduma sellele, mida ta teha oskab, ja tegema seda võimalikult hästi. Kõik, mis ei ole otseselt seotud ettevõtte põhitegevusega, on soovitatav sisse osta. Eriti kehtib see väikeettevõtete puhul. Ühistegevuse kaudu ühendatakse ühe ettevõtte tugevused ja ainulaadsed oskused teiste ettevõtete (partnerite) väljakujunenud oskustega. Üheskoos ollakse tugevam ja mõjuvõimsam, saavutatakse kulude kokkuhoid ja jagatakse riske. Edukas turundus välisturul sõltub sealsete tarbijate ja ettevõtlusvõimaluste tundmisest. Lisaks tavalistele turu-uuringutele peab tutvuma olukorraga ka koha peal, uurima kohalikke turu-uuringuid,
Nõrgad küled Nõrgad majandusettevõtted teevad täielikule turumajandusele ülemineku raskeks. Tohutu suur sõjajärgne taastamistöö. Sõltuvus lääneriikide, Jaapani ja Hiina abist. Lühikokkuvõte Vietnam on põllumajndus-tööstusmaa. Varasemat arengut takistasid sõjad, jäik riiklik plaanimajandus ja eraldatus rahvusvahelisest rahandussüsteemist. 1986 alustati majandusreforme (doi moi), mis pidid viima riiklikult plaanimajanduselt sotsiaalsele turumajandusele. Erakapitaliga väikeettevõtete rajamine, välisinvesteeringutele soodustuste tegemine ja plaanimajanduse leevendamine kiirendasid majanduse arengut. Mõni vaatleja peab Vietnami juba järgmiseks Aasia tiigriks. See on alles kauge tulevikunägemus, ehkki eeldusi on kindlasti. Täieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt põhjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele lääneriikidelt antav abi. Põhimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine
Mida mõistetakse kolhoosi all? Lühend venekeelsest sõnapaarist kollektiivne majand. Sageli on kasutatud eesti keeles ka mõistet “ühismajand” Kolhoos oli NSV Liidus põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma Kolhoos oli põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma kuulsas kooperatsiooniplaanis Lenin. Selle plaani peaeesmärgiks oli väikeettevõtete, sh talupoegkonna, tootmise radikaalne ümberkorraldamine ja üleviimine ühisomandil baseeruvale sotsialistikule alusele. Seega ei olnud eesmärgiks mitte eraomandil põhinevate ühistute loomine, vaid vajadus kasutada inimeste vabatahtlikku ühinemist kooperatiividesse ainult vaheetapina üleminekul kommunistlikule ühiskonnakorrale, kus eraomand on välistatud.Kolhooside näol loodi talunike
· Eesti peamised impordiartiklid Maltalt 2009. aastal: · Masinad ja seadmed - 58% · Metallid ja metallitooted - 14,1% · Keemiatooted - 9,7% Portugal · ELiga ühinemise aasta: 1986 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Lissabon · Üldpindala: 92 072 km² · Rahvaarv: 10,6 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: portugali Portugali majandus · Portugali ettevõtlust iseloomustab väikeettevõtete, sh eelkõige pereettevõtete, suur osakaal. 95% Portugali äriühinguist on nn mikroettevõtted, kus töötajaid alla 10. Suurem osa ettevõtlusest on koondunud Lissaboni ja Porto piirkonnisse. · Portugal peab ise kõige arenevamaks ja suurema potentsiaaliga ning välisinvestoreile huvipakkuvamaks järgmisi valdkondi:Taastuvenergia, Aeronautika,Biotehnoloogia · Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Klienditoe keskused
(inflatsioon) ja hindade tõus. Sõda oli raskeks koormaks majandusele. 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu Põllumajanduse edenemist takistas tööjõupuudus. Eriti
ümbertöötamisest kuni peenkemikaalide turustamiseni. Ettevõtte tütarettevõtted on VKG Oil AS, VKG Kaevandused OÜ, VKG Transport AS, VKG Energia OÜ, VKG Soojus AS, Viru RMT OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, VKG Elektriehitus AS, VKG Plokk OÜ. 2.2 Tarbijad VKG Grupp ulatub Narvast Sillamäeni. Ettevõtte teeninduspiirkond, kuhu kuuluvad Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Vaivara vald ning Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa, asub Ida-Virumaal. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on täita oluline roll Narvas ja Sillamäel asuvate suurtööstuste varustamisel elektriga. 2.3 Tuleviku plaanid Seoses järskude muudatustega finants– ja ka ehitusmaterjali turgudel otsustas VKG 2009 aasta alguses ajutiselt külmutada enamuse tsemenditehase rajamisega seotud tegevustest majandusliku olukorra muutumiseni. Jätkatakse tegevusi mis on seotud lubadega ja ressursi kindlustamisega. Tsemenditehase
leevendamiseks. Arveduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinustesse. Arvelduskrediiti on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste perioodil. Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest. Suurettevõtetel on lühiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas võimalus- müüa lühiajalisi võlakirju. Väikeettevõtete puhul on võlakirjadega sekeldamine kulukam kui pangalaenu võtmine. Sisuliselt on võlakiri samuti laen. Laenu ja võlakirja põhiline erinevus seisneb selles, et laene müüb pank edasi üksnes erandjuhtumitel, võlakirjad aga on tehtud just nimelt selle arvestusega, et laenuandja saaks need soovikorral edasi müüa. Laenu ja võlakirjade teine suur erinevus on see, et laenu võtab ettevõte tavaliselt ühelt pagalt,
– heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. ’’Vana’’ tuleb hävitada enne kui ’’uus’’ saab koha sisse võtta. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Mark II süsteem: Kontsentreeritumad turud, kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile – see ei pea olema üksikisik vaid võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 8. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi.
elukohariigi kindlustus. · Tõhustame Euroopa Liidu rahade kasutamist sotsiaalpoliitika probleemide lahendamisel./4/ 4 Majandus- ja rahanduspoliitika Me toetame tugevat, avatud ja kodanike usaldusel põhinevat riiki. Peame senisest enam tähelepanu pöörama kaupade ja teenuste ekspordile, arendustegevusele ja innovatsioonile, et Eesti toodete konkurentsivõimelisus suureneks. On vaja ekspordi toetamise skeeme ja struktuure, viimaseid eriti väikeettevõtete jaoks, kellel uutele turgudele jõudmine kõige raskem. Peame vajalikuks Eesti ühiskonda lõhestava ja üksnes kõige jõukamaid soosiva ultraliberaalse majandusmudeli asendamist euroopaliku sotsiaalse turumajanduse mudeliga. · Seame avaliku sektori palkadele ülempiiri. · Loome riikliku toetusskeemi kodulaenude tasumisega raskusse sattunute toetamiseks ja aitame toime tulla eluasemekuludega. · Suuname krediidisüsteemi täiendavalt riiklikke vahendeid Eesti ettevõtluse toetamiseks.
Mõjukusel põhinevad teooriad: Suurfirma jaguneb väiksemateks firmadeks. Igal piirkonnal omad eelised ja eesmärgid. Võtmefirmade sidemed ulatuvad välja rahvusvahelisse koostöövõrku( nt USA ,,Boeing" Seattle's lennukitööstus ja Jaapan ,,Toyota" Toyota City's autotööstus) Keiretsu võrgustiku näide: Jaapani tootmissektori ülesehitus baseerub majanduslikel sõltuvus suhetel, õiguslik kontroll minimaalne. Üks suurettevõte on paljude väikeettevõtete ainus parter. Võrgustik annab kuni 30% kulude eelist, väikettevõtted annavad tööd 78% riigi tööjõust, väikeettevõtted katavad 70% SKP´st, 60% väikeettevõtetest on vahetud suurettevõtete allhankijiad. Juhtmise erinevad tasandid: Strateegia visioon, missioon, eesmärgid (kontseptuaalne strateegiline juhtimine) Tehnoloogia tehnl. Juhtimine, toote juhtimine, tuumik tehnl. (org. Dünaamilise võimekuse juhtimine) Turustus turu teadmised, turule orienteeritus, süst
annaabi.ee 
