SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL (0)

SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL.
MAAILMA MAJANDUSE PÕHIJOONED:
Tööstustoodangu kiire kasv, monopolide teke, konkurentsi vähenemine, hindade kasv, väikeettevõtete laostumine, teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises.
SUURRIIKIDE MAJANDUSTASE:
Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg , palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega.
Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued tööstusharud – keemia- , auto-, elektroonikatööstus, toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga.
Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine, tööstuse sisseseade vananemine , aegunud energiaallikate kasutamine.
Venemaa mahajäänud agraarmaa , kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus oli peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel kapitalil.
USA:
Rikkuste konsentratsioon . USA oli jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu poolest, 20. Sajandi algul kasvas kapitali konsentratsioon. Ettevõtted jagunesid trustideks ja kompaniideks:

Morgani grupp – Ühendatud Terasekorporatsioon, Kummitrust ja Viljaniidumasinate Kompanii.

Rockefelleri grupp – Standard Oil ( nafta )
Kiire arengu põhjused:
• maavarad
• põllumajandus mitmes kliimavöötmes
•uut tehnikat rakendati kiiresti
•ameerikalik asjalikkus (ettevõtlikus)
•kodanlik demokraatlik revolutsioon
•lai siseturg
•välismaise tööjõu rakendamine
•vanuseliselt soodne struktuur
• pool saj. polnud Ameerikas sõdu
Kahepartei süsteem:
1. vabariiklik - Vabariiklik Partei - suurtöösturid
•suurriiklik vallutuspoliitika
•tugev keskvõim
•kõrged tolli tariifid
Lubasid kulda.
2. demokraatlik - Dem. Partei - farmerid ja kaupmehed
•kritiseerisid suurt vallutuspoliitikat
•nõudsid vabakaubandust
•kritiseerisid monopolide ülemvõimu
Lubasid hõbedat.
Poliitika loodushoiu alal – loodusressursside meeletu raiskamine ja hakkas selle piiramine.
Trustide vastane seadus – keelati määrata erinevatele ostjatele erinevaid hindu ja aktsiate kokkuost konkurentsi nõrgestamiseks.
McKinley , Roosevelt, Taft , Wilson.
Theodore Roosevelt:
•võitlus trustidega
•looduskaitse
•rajati rahvuspargid
•veeressursside kontroll
•veterinaar kontroll
William Taft:
•viis Vab. Partei lõhenemisele
Woodrow Wilson:
•trustide vastane seadus:1.keelati aktsiate kokkuost2.direktorite vastastikune vahetamine3.keelati määrata erinevatele ostjatele erinev hind4.rajati pankade pangad ehk reserv pangad
SAKSAMAA:
Euroopa mandri esimene tööstumaa. 19 sajandi lõpuks oli saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent oli Inglismaa.
Suuremad firmad: A.Kruppi ja A.Thysseni omad metallurgias, AEG elektroonikas.
BBB ( Berliin , Bosporus , Bagadad ) raudtee. Majandusvallutus.
Maksupoliitika - tõsteti makse, toiduained ja kaubad.
Vähemusrahvaste rõhumine – teravad suhted vähemusravhastega , eriti Poolaga.
Bernhard v Bülow.
PRANTSUSMAA:
20 sajandi algul kiirenes tööstusharude areng. ( eelkõige metallurgia , mootorite tootmine)
Kriisinähtused tööstuharudes : siiditööstus, veinitööstus ja viljakasvatus.
Prantsusmaa poliitilist elu iseloomustas mitmeparteilisus:
1) monarhistid - kuningavõim ( monarhia )
2) klerikaalid - kiriku huvid
3) natsionalistid - rahvuslased (Sak. Vastu)
4) konservatiivsed vabariiklaste rühmitused
5)radikaalid - kõige suuremad ümberkorraldajad (GeorgesClemençeau
Koolides keelati religioosne kasvatus.
Kirik lahutati riigist.
INGLISMAA:
Kolooniate valitseja.
Tööstusharud: laevatööstus, keemiatööstus, elektroonikatööstus, terasetööstus.
Aeglase arengu põhjused: 1.Tohutu suur siseturg 2.Ei pidanud rakendama uut tehnikat. Toodeti vana tehnikaga. 3.Ing. sõltus välismaisest toodangust 4.Suur kapitali väljavedu kolooniatesse.
Kapitali paigutati asumaadesse, sest seal oli odav tööjõud
Nõrgad küljed Ing. - kasumid , mis asumaadest tulid, kasutati luksusteks jameelelahutustekskorra hoidmiseks oli vaja suurt laevastikku
Kahe parteiline süsteem:
• konservatiivid - koloniaalpoliitika peab olema tugev. Turgu püüdsidkaitsta kõrgete tollitariifidega.
•liberaalid - vabakaubanduse kaitsjad. Mõlemad tunnistasid, et Sak.võib-olla Ing. ohtlik ja kõigutada suurt Briti impeeriumi
•tööerakond
Victoria, Eduard III , George V.
ITAALIA:
Tööstuslik areng oli aeglane.
Tööstusharud: tekstiilitööstus, masinaehitus , veinitööstus.
Sotsialistlik partei.
Üldine valimisõigus.
Uus kurss – Giovanni Giolitti.
Umberto, Vittorio Emanuele III.
VENEMAA:
Venemaa jõudis imperialismi järku. Tunnused olid teistega samad. Kaks iseärasust:1.määrav osa kuulus väliskapitalile, mida meelitas vene odavtööjõud ja mahukas turg (Prantsusmaa, Belgia, Ingl.,Sak.)2.tööstuse suur kontsentreerumine ja gigantomaania s.t suurettevõtteid oli suhteliselt palju.
Kaotati pärisorjus.
Kriisid : tootmise vähenemie , tööpuuduse suurenemine.
Kriisid olid sellepärast teravad, et:
•olid säilinud pärisorjuse igandid
•madal elatustase
•vähearenenud maa