Üleilmastumine_kolooniad (0)

Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid

Neeme Raud ( Postimees , 08.09.2004)
Kaupluse- ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks.
Lisaks tähendab rahvusvahelise suuräri pealetung – ühed poed , ühed filmid, üks söök, üks muusika – ka eri rahvusest inimeste tarbimisharjumuste üha sarnasemaks muutumist ning kohalike majanduste vaesumist. Ühendriikides on üheülbalise tarbimise võrdkujuks saanud maailma suurim kauplusekett Wal-Mart. Iga uus äärelinnas kerkiv megakaubamajakarp tähendab linna keskuses olevate väikepoodide jaoks hingekella löömist. Tarbijale on suures soodusmarketis ostude tegemine kahtlemata lihtsam – kõik vajaliku saab ühe katuse alt kätte ning sageli erakordselt soodsa hinnaga. Mugavuse enda hinnaks on aga kohaliku omapära kadumine, sest lokaalsed väikekaupmehed ei suuda Gulliveridest rivaalidega konkureerida.

Keeld megapoodidele

Mitmel pool USAs ja ka Euroopas, Saksamaal ja Prantsusmaal näiteks, on kohalikud valitsused kehtestanud n-ö walmartistumisele ehk suurte megapoodide rajamisele otsese keelu. Lisaks on võitlema hakatud ka teiste samalaadsete tarbimiskettidega: mitmes California linnas on soovimatuteks külalisteks McDonald’sid ja teised samalaadsed (kiir)söögiketid. Kätt on püütud megamarketitele ette panna ka näiteks Malaisias ja Poolas. Kahe nädala eest Šotimaal ringi sõites jälgisin sealses ajakirjanduses toimunud debatti sarnaste piirangute vajalikkuse üle Suurbritannias.
Jutuotsa tegi lahti New Economic Foundationi avaldatud uurimus «Clone Town Britain » (Briti kloonlinnad), mis ei hoiatanud mitte üksnes suurte hüpermarketite laastava mõju eest kohalikule kaubandusele , vaid kritiseeris ka väiksemate kauplusekettide võimutsemist riigi linnade peatänavatel.
Osa sarmikate Briti väikelinnade südametes on uurijate hinnangul juba 60 protsendi ulatuses ühed ja samad poed. Kui Edinburghis, Glasgows ja Invernessis, Šoti Highlandsi pealinnas, tuuritasin, oli kindel, et kui mõnes linnas miski huvitav silma, aga ostmata jäi, sai selle kätte järgmises linnas, sest peatänavaid palistasid kõikjal samad poed.
Aga niisamuti oleks võinud tolle sama kauba osta ka näiteks Amsterdamist, Madridist, New Yorgist või Pariisist, kus Zarad, H&M’id, Starbucksid ja teised megaketid tiibu laiutavad.
Andrew Simms, kloonkaubandust uurinud instituudi üks juhte, ütles Financial Timesile, et suured kaupluseketid on kõikjal kui umbrohi peale tungimas. «Neil on suured marketingi-eelarved, poliitilised kontaktid ja ressursid , mis annavad neile ebaõiglase majandusliku edumaa kohalike poodide ja teenuste ees,» ütles Simms. «Oht on selles, et kui me ei leia teid, kuidas istutada (peatänavatele) ka kohalikke poode, elame lõpuks kloonlinnades.»

Tarbija lõa otsas

Briti uurijate sõnul kujutab seesuguse üheülbalisuse levimine selget suurkorporatsioonide võitu: samad poed ja söögikohad, mis pakuvad kõikjal ühtesid ja samasid rõivaid, jalatseid, raamatuid, filme, sööke ja kohvigi (Starbucks), panevad tarbijad tugevalt suuräri lõa otsa, kujundades nende maitset ning levitades lõppkokkuvõttes ühtset «urbanistlikku hallust».
Lisaks tarbijate valikuvõimaluste ahenemisele kannatavad ka kohalikud majandused, sest peale palkade, mis kohalikele makstakse, ja kohalike maksude liiguvad tulud suurkorporatsioonide kusagil eemal olevate omanike kukrutesse.
Briti uurijate sõnul peaksid linnad, kus selline hall globaliseerumine ei ole veel võimust võtnud, astuma kiireid samme kohaliku äri edendamiseks, tehes oma ärimeestele näiteks maksusoodustusi.
Lisaks peaks kohalikud omavalitsused saama viimase sõna õiguse hüpermarketite ja teiste suurkettide oma linnadesse lubamise üle. Või muidu – tere tulemast globaalsesse kloontarbimisparadiisi!
Mida tähendab väljend “walmartistumine”?
„Walmaristumine“ on suurte megapoodide rajamine. Sõna tuleneb ülisuure kauplusketti Walmarti nimest ning kuna see on suurim kaupluskett maailmas, on mõiste võrdsustatud üldise rahvusvahelise suuräri pealetungi ja laienemisega.
Too välja kloonlinnastumise 3 positiivset ja 3 negatiivset poolt.
Positiivne

• Kõik vajalik on kättesaadav ühes kohas
  
• Hinnad on sageli soodsad
  
• Tulu suurkettidele; uued töökohad
  

Negatiivne

• Väikeettevõtete väljatõrjumine; töökohtade vähenemine
  
• Kohaliku omapära kadumine
  
• Suured kaubandusketid saavad tulu endile, kohalik majandus kasu ei saa
  

Kas Eesti võib täheldada samasuguseid tendentse? Koosta artikli analüüs konkreetsete näidete varal lähtuvalt Eestist.
Arvan, et ka Eestis on märgata samasuguseid tendentse. Erinevate linnade suuremates kauplustes (Tallinnas Viru keskus, Kaubamaja, Kristiine kaubanduskeskus; Tartus Tartu kaubamaja jne) on müügil samade firmade tooted (nt H&M, Seppelä, Zara , Addidas, Nike jm). Sageli kerkib üles probleem, et igal pool on samalaadne kaup ning teistsugune (nt kodumaine) valikuvõimalus puudub ja tuleb sõita isegi väiksematesse linnadesse sealpakutavaid tooteid uurima.
Kiirsöögikohana tuleb esimese näitena meelde McDondald’s, mida juba Tallinnas, rääkimata teistest linnadest, leidub mitmetes linnaosades, ning lisaks sellele tegutseb veel ka Hesburger. McDonalds on nii noorte kui ka täiskasvanute, kohalike kui ka välismaalaste seas populaarne . Nii juhtubki, et eesti oma söögikohad jäävad varju.
Võimaluse korral tuleks kindlasti toetada oma ettevõtteid ning hoida suurte kaubanduskettide levikul silm peal.