Üleilmastumine
tekitab maailmas kloonlinnasid
Neeme Raud
(
Postimees , 08.09.2004)
Kaupluse- ja restoranikettide
pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu
üksteisele üha sarnasemateks kloonideks.
Lisaks tähendab rahvusvahelise
suuräri pealetung – ühed
poed , ühed filmid, üks söök, üks
muusika – ka eri rahvusest inimeste tarbimisharjumuste üha
sarnasemaks muutumist ning kohalike majanduste vaesumist.
Ühendriikides on üheülbalise tarbimise võrdkujuks saanud maailma
suurim
kauplusekett Wal-Mart. Iga uus äärelinnas kerkiv
megakaubamajakarp tähendab linna keskuses olevate väikepoodide
jaoks hingekella löömist. Tarbijale on suures soodusmarketis
ostude tegemine
kahtlemata lihtsam – kõik vajaliku saab ühe katuse alt
kätte ning sageli erakordselt soodsa hinnaga. Mugavuse enda hinnaks
on aga kohaliku omapära kadumine, sest
lokaalsed väikekaupmehed ei
suuda Gulliveridest rivaalidega konkureerida.
Keeld megapoodidele
Mitmel pool USAs ja ka Euroopas,
Saksamaal ja Prantsusmaal näiteks, on kohalikud valitsused
kehtestanud n-ö walmartistumisele ehk suurte megapoodide rajamisele
otsese keelu. Lisaks on võitlema hakatud ka teiste samalaadsete
tarbimiskettidega: mitmes
California linnas on soovimatuteks
külalisteks McDonald’sid ja teised samalaadsed (kiir)söögiketid.
Kätt on püütud megamarketitele ette panna ka näiteks
Malaisias ja
Poolas. Kahe nädala eest Šotimaal ringi sõites jälgisin sealses
ajakirjanduses toimunud debatti sarnaste piirangute vajalikkuse üle
Suurbritannias.
Jutuotsa tegi lahti New
Economic Foundationi avaldatud uurimus «Clone Town
Britain » (Briti
kloonlinnad), mis ei hoiatanud mitte üksnes suurte hüpermarketite
laastava mõju eest kohalikule
kaubandusele , vaid kritiseeris ka
väiksemate kauplusekettide võimutsemist riigi linnade peatänavatel.
Osa sarmikate Briti väikelinnade
südametes on
uurijate hinnangul juba 60 protsendi ulatuses ühed ja
samad poed. Kui Edinburghis, Glasgows ja Invernessis, Šoti
Highlandsi pealinnas, tuuritasin, oli kindel, et kui mõnes linnas
miski huvitav silma, aga ostmata jäi, sai selle kätte järgmises
linnas, sest peatänavaid palistasid kõikjal samad poed.
Aga
niisamuti oleks võinud tolle
sama kauba osta ka näiteks Amsterdamist, Madridist, New
Yorgist või
Pariisist, kus Zarad, H&M’id, Starbucksid ja teised megaketid
tiibu laiutavad.
Andrew Simms, kloonkaubandust
uurinud
instituudi üks juhte, ütles Financial Timesile, et suured
kaupluseketid on kõikjal kui
umbrohi peale tungimas. «Neil on
suured marketingi-eelarved, poliitilised kontaktid ja
ressursid , mis
annavad neile ebaõiglase majandusliku edumaa kohalike
poodide ja
teenuste ees,» ütles Simms. «Oht on selles, et kui me ei leia
teid, kuidas istutada (peatänavatele) ka kohalikke poode, elame
lõpuks kloonlinnades.»
Tarbija lõa otsas
Briti uurijate sõnul kujutab
seesuguse üheülbalisuse levimine selget suurkorporatsioonide võitu:
samad poed ja söögikohad, mis pakuvad kõikjal ühtesid ja samasid
rõivaid, jalatseid, raamatuid, filme, sööke ja kohvigi
(Starbucks), panevad tarbijad tugevalt suuräri lõa otsa, kujundades
nende maitset ning levitades lõppkokkuvõttes ühtset «urbanistlikku
hallust».
Lisaks tarbijate valikuvõimaluste
ahenemisele kannatavad ka kohalikud majandused, sest peale palkade,
mis kohalikele makstakse, ja kohalike maksude liiguvad tulud
suurkorporatsioonide kusagil eemal olevate omanike kukrutesse.
Briti uurijate sõnul peaksid
linnad, kus selline hall globaliseerumine ei ole veel võimust
võtnud, astuma kiireid samme kohaliku äri edendamiseks, tehes oma
ärimeestele näiteks maksusoodustusi.
Lisaks peaks kohalikud
omavalitsused saama viimase sõna õiguse hüpermarketite ja teiste suurkettide oma
linnadesse lubamise üle. Või muidu – tere
tulemast globaalsesse
kloontarbimisparadiisi!
Mida tähendab väljend
“walmartistumine”?„Walmaristumine“
on suurte megapoodide rajamine. Sõna tuleneb ülisuure kauplusketti
Walmarti nimest ning kuna see on suurim kaupluskett maailmas, on
mõiste võrdsustatud üldise rahvusvahelise suuräri pealetungi ja
laienemisega.
Too välja kloonlinnastumise 3
positiivset ja 3 negatiivset poolt.Positiivne
- Kõik vajalik on kättesaadav ühes kohas
- Hinnad on sageli soodsad
- Tulu suurkettidele; uued töökohad
Negatiivne
- Väikeettevõtete väljatõrjumine; töökohtade vähenemine
- Kohaliku omapära kadumine
- Suured kaubandusketid saavad tulu endile, kohalik majandus kasu ei saa
Kas Eesti võib täheldada
samasuguseid tendentse? Koosta artikli analüüs konkreetsete näidete
varal lähtuvalt Eestist.
Arvan, et ka
Eestis on märgata samasuguseid tendentse. Erinevate linnade
suuremates kauplustes (Tallinnas Viru keskus, Kaubamaja, Kristiine
kaubanduskeskus; Tartus Tartu kaubamaja jne) on müügil
samade firmade tooted (nt H&M, Seppelä,
Zara , Addidas,
Nike jm). Sageli
kerkib üles probleem, et igal pool on samalaadne kaup ning
teistsugune (nt kodumaine) valikuvõimalus puudub ja tuleb sõita
isegi väiksematesse linnadesse sealpakutavaid tooteid uurima.
Kiirsöögikohana
tuleb esimese näitena meelde McDondald’s, mida juba Tallinnas,
rääkimata teistest linnadest, leidub mitmetes linnaosades, ning
lisaks sellele tegutseb veel ka Hesburger.
McDonalds on nii noorte
kui ka täiskasvanute, kohalike kui ka välismaalaste seas
populaarne . Nii juhtubki, et eesti oma söögikohad jäävad varju.
Võimaluse korral tuleks kindlasti
toetada oma ettevõtteid ning hoida suurte kaubanduskettide levikul
silm peal.
Kõik kommentaarid