Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES



VÕÕRLIIGID  LÄÄNEMERES


Võõrliik  Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki,  alamliiki või madalamat taksonit, kes on 
inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, 
kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei 
saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa 
või mistahes elustaadiumit, kes võib uues 
keskkonnas ellu jääda ja paljuneda.  Krüptogeenseks nimetatakse teadmata  päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei 
kohalikuks ega ka võõraks.


Invasioon  kaasavõtmine doonorregioonist  transport  vabastamine uud keskkonda ja esialgne  ellujäämine  Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või 
tahtlikud.
Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on 
põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on 
makrovetikad.


VÕÕRLIIKIDE 
LEVIMISE 
VIISID MERES



Laevade ballastvesi  Tänapäeval kõige olulisem levikuviis   Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi  Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam liiklus   Ballastvee mahutite seinad ja põhjasetted  pakuvad veeorganismidele lisavõimalusi 
transpordiks   Mikroorganismid, taimed, selgrootud, kalad


Laevade välispind  Ajalooliselt vanim veevõõrliikide leviku viis  Peamine levikuviis enne teraskeredega  laevade kasutusele võtmist


Vesiviljelus  Kohapeal mitte esinevate liikide kasvatamine  toiduks  Limused, kalad, vähilaadsed  Kasvatatava liigiga tahtmatult koosesinevad  liigid


Kanalid  Veekogudele rajatud kanalid, mis ühendavad  looduslikult isoleeritud piirkondi  Läänemeri ühendatud Musta ja Kaspia mere  piirkonnaga


Dekoratiivliigid  Akvaariumites, tiikides kasvatavavad kalad,  taimed, selgrootud  Üks kõige enam kahju tekitanud võõrliik-  rohevetikas


Sihilikud loodusesse laskmised  Kalade toidubaasi parandamine   Töönduslikud või harrastuspüügi kalaliigid, vähilaadsed  Toiduks tarvitatavate organismide 
kaubandus
 Kalad, limused, vähilaadsed   Kaubandusliikidega tahtmatult kaasnevad liigid 


Kalandus  Kinnitumine kalapüügivahenditele   Kaaspüük töönduslike kaladega 


Võõrliikide mõjud  Liikide levimine uutesse asupaikadesse  mõjutab alati kohalikke ökosüsteeme.   Võõrliigi ökoloogiline mõju on suurim kui ta  esindab uut funktsiooni.   Bioinvasioone peetakse üheks neljast  suuremast ohust maailmameredele (ülejäänud 
kolm: mere elusvarude ülepüük, maismaalt 
tulev reostus ja elupaikade hävimine).


Ökoloogilised mõjud  Kohalike liikide arvukuse muutused, (lokaalne)  väljasuremine   Kohalike liikide levikumustrite muutumine   Muutused toiduvõrgustikes   Keskkonnatingimuste muutumine   Ainevoogude muutumine


Kahjulikud mõjud inimtegevusele  Kahjud kalandusele
 Kalade toidubaasi halvenemine   Töönduskala toiduks võõrliigile   Kalapüügivahendite ummistamine, lõhkumine   Kudealade hävimine  Ohud inimese tervisele
 Mürgised liigid   Parasiidid  Patogeenid(nt. koolera)


Võõrliigid läänemeres Läänemere eripära
Eluta loodus
 Isolatsioon 
maailmamerest   Väga madal soolsus   Geoloogiliselt väga noor 
veekogu  Elusloodus
 Madal liigiline mitmekesisus   Kooslused on omapärane 
segu mere-, järve- ja 
riimvee organismidest.   Vähe ehtsaid riimveelisi liike 
võrreldes geoloogiliselt 
vanade riimveeliste Musta 
ja Kaspia merega. • Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge  vastuvõtlikkusega, kuna ta on 
geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja 
tugevalt mõjutatud inimtegevusest  • Suurem osa võõrliikidest on toodud  Läänemerre Ponto-Kaspia regioonist, 
Põhja-Ameerikast ja Kagu-Aasiast.  • Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi,  ligikaudu 70 jäänud püsima  • Umbes pooled Läänemere võõrliikidest  on merepõhja selgrootud  • Vanimad võõrliigid saabunud juba 11.- 12. sajandil (liiva-uurikkarp) • Ükski võõrliik ei ole Läänemeres  põhjustanud väga tõsiseid probleeme.  • Eesti mereala asustab ligikaudu 25  võõrliiki:       -17 põhjaloomastiku liiki
     -2 põhjataimestiku liiki 
     -3 zooplanktoni liiki 
     -3 kala


Mõned liigid  Virgiinia keeritsuss  Vöötkirpvähk  Hiina villkäppkrabi  Vesikirbuline  Rändkarp  Mudakrabi  Ümarmudil  Hulkharjasuss


Täname 
kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Võõrliik
  • Invasioon
  • VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES
  • Laevade ballastvesi
  • Laevade välispind
  • Vesiviljelus
  • Kanalid
  • Dekoratiivliigid
  • Sihilikud loodusesse laskmised
  • Kalandus
  • Võõrliikide mõjud
  • Ökoloogilised mõjud
  • Kahjulikud mõjud inimtegevusele
  • Võõrliigid läänemeres
  • Mõned liigid
  • Täname kuulamast!

Vasakule Paremale
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #1 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #2 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #3 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #4 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #5 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #6 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #7 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #8 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #9 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #10 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #11 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #12 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #13 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #14 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #15 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #16 VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aimarkuiva Õppematerjali autor
Kooli jaoks tehtud powerpoint esitlus

Sarnased õppematerjalid

Võõrliigid Läänemeres
13
pptx

Võõrliigid Läänemeres

VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Donna, Karl, Emma, Patrik, Linda, Frida Võõrliigid · Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks · Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, ligikaudu 70 jäänud püsima · Umbes pool Läänemere võõrliikidest on merepõhja selgrootud Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võõrliiki: · ­ 17 põhjaloomastiku liiki (sh. nektobentilised) · ­ 2 põhjataimestiku liiki

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel  Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)  Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid  Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk  Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun