50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aimarkuiva
Õppematerjali autor
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Donna, Karl, Emma, Patrik, Linda, Frida Võõrliigid · Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks · Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, ligikaudu 70 jäänud püsima · Umbes pool Läänemere võõrliikidest on merepõhja selgrootud Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võõrliiki: · 17 põhjaloomastiku liiki (sh. nektobentilised) · 2 põhjataimestiku liiki
...............................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus
Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist
VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/30/Heracleum_mantegazzianum_07.JPG Võõrliigid kui probleem Liik tuuakse uude elukeskonda Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga
Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED............................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS
Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel. Eestis on näiteks järgmised võõrliigid: 1) Kodutuvi- esimene Eestis püsima jäänud võõlinnuliik; levik on seotud inimasustusega; 2) Vaaraosipelgas- ürgkodumaa India või Sunda saared; inimene levitab tahtmatult toiduainete kaudu kandes edasi väga mitmesuguste esemete sisse peidetud pesi; 3) Karpkala- toodi Eestisse, et kasvatada tiikides; 4) Siberi nulg- talub hästi külma ja kasvab ka varjus; 5) Harilik viinamäetigu- Eestis leidub teda eelkõige saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse,
15
16Mis on väljasuremise võlg?
Tulevane liikide kadu inimeste praeguse tegevuse tõttu ehk liikide hulk, mis praeguste olude
püsimisel mingi aja jooksul välja sureb
17
18Mis on 4 põhilist väljasuremise põhjust?
J.Diamond 1989 Evil quartet - saatanlik nelik
· Ületarvitamine. Kalandus, tänapäeval on tähtis just meredes ja ookeanides. Klaasangerjas- kiire
kahanemine.
· Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
· Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.
Venemaa. Läänemeres avalduvad mitmed bioloogilised ohud, üks neist on võõrliikide sissetung. See on intensiivistunud tänu kaubanduse, transpordi, laevaliikluse ja turisminduse arengule. Võõrliikide sattumine Läänemerre toimub peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee (ballastvesi on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis) ja laevakerede kaudu. Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess. Läänemeres on võõrliike kokku registreeritud 125. 35% invasiivsetest liikidest Läänemeres moodustavad põhjaloomastik. Võõrliikide ellujäämine ja paljunemise edukus sõltub nende loodusliku levila sarnasusest uue levila vee- ja kliimaoludele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid