Ülemiste järv, referaat (1)

Q: Miks on Ülemiste vesi hägune?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülemiste järv, referaat

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miks on Ülemiste vesi hägune?

Sissejuhatus
Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas. Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita , Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog , järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi – kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki ( niitjas , hein-, läik-, kamm - ja kaeluspenikeel; peale selle hein- ja läik-penikeele hübriid). Vee läbipaistvus suvel on 0,5 m.
Ülemiste järv
Tallinna veeallikas
Ülemiste järv on varem Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv Tallinna kaguserval. Viimane nimi esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale . Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 35,7 m kõrgemal. Veekogu pindala on umbes 960 ha, suurim sügavus väljavoolukanali juures 6 m (keskmine sügavus 2,5 m). Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu veidi suurendanud. Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. Miks on Ülemiste vesi hägune? Suvel põhjustab seda rohke taimne hõljum, varakevadel ja sügisel, kui hõljumit on vees vähe, tõstab madalaveelise järve põhjast mudaosakesi üles tuule tekitatud lainetus . Muda on aga Ülemiste järve põhjal palju. Sellele juhtisid tähelepanu juba esimesed uurijad , ajavahemikul 1974–1984 pumbati järvest välja umbes 263 000 m3 muda. Ülemiste järv on jootnud Tallinna juba seitse sajandit. Viimastel neist on tuntud muret vee kvaliteedi pärast. Eelmise sajandi jooksul toimunud muutustest järves annab teada ka teisenenud taimestik. Vee kvaliteedi pärast tunti muret juba 19. sajandi lõpul: rohke fütoplanktoni (veekihti asustavate mikrovetikate ehk taimhõljumi) tõttu muutus vesi väga häguseks. Eriti halvaks muutus joogivesi 1896. aasta kuumal päikeselisel suvel, mil tekkis möödapääsmatu vajadus järve uurida. See sai teoks kolm aastat hiljem. Linna suunatavat vett hakati puhastama siiski alles 1927. aastal. Et suurendada Tallinna joogivee varusid ja parandada vee kvaliteeti, on aegade jooksul ehitatud kanaleid , mille abil suunati Ülemistesse mitme jõe ja nendele rajatud veehoidlate vesi. Esimesena kaevati 1922. aastal 10,7 km pikkune Pirita–Ülemiste kanal . Viimaseks sajandivahetuseks oli Tallinna pinnaveehaarde valgla suurenenud sedavõrd, et Ülemiste järve looduslik valgla hõlmab sellest vaid 4%.

Taimestik
Kuigi kokku on ülemiste järvest leitud nelikümmend liiki soontaimi, koosneb taimestik põhiliselt ainult üheksast liigist: helofüütidest pilliroog, järvkaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi-kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas, hein-, läik-, kamm- ja kaeluspenikeel; peale selle hein- ja läik-penikeele hübriid).
Kõige rohkem on ikkagi pilliroogu, kes ääristab järve pideva või katkendliku vööna. See taim kasvab enamasti 2,5–3 meetri pikkuseks , võib aga olla ka tunduvalt pikem (kuni 4,2 m). Huvitaval kombel vahelduvad enam-vähem samasugustes oludes tihedad kõrged rohkete õisikutega roostikutukad tunduvalt madalamate kogumikega, kus pole ühtki õitsvat taime.
Nii sageduse kui ka hulga poolest järgneb pilliroole järvkaisel, kes külgneb pillirooga enam-vähem puhta vööna, moodustab hajali tukkasid kaugel järves ning ühiskooslusi pilliroo , vesi-kirburohu või roogheinaga. Kaislakooslused võivad olla eri tihedusega – katvus paarikümnest kuni kaheksakümne protsendini. Leviku sügavuspiir on enamasti meeter kuni poolteist, küündides 1,9 meetrini. Kaislad kasvavad umbes kahe meetri kõrguseks, harvemini võib leida 2,5–2,7 m kõrgusi taimi.
Kolmas valitseja on vesi-kirburohi, kes kasvab sageli koos pilliroo ja järvkaislaga, või katab põhja ainuliigiliste mõne- või mõnekümne ruutmeetri suuruste laikudena, ent paiguti võtab enda alla mitmesajameetrise läbimõõduga väljasid. Kirburohu laigud võivad kohati katta veepinna täielikult. Vesi-kirburohu sügavuspiir küünib kahe meetrini, kuid suuremad ja tihedamad laigud asuvad poolteise meetri sügavusel; kuni poolemeetrises vees kasvavad taimed väikeste laikudena või hajusalt.
Neljas valitseja rooghein kasvab kaldavees 0,2–2 meetri sügavusel omaette tukkadena, külgnedes pilliroo või järvkaislaga ning moodustades nendega vahel ühiskooslusi. Mõnel juhul on rooghein ainus helofüüt, temast järve poole jäävad kas kirburohu või penikeelte laigud. Rohkesti on roogheina tukkasid järve kirdeosas, eriti saarega eraldatud lahes. Penikeele liikidest on sagedamad läik- penikeel ja kaelus-penikeel. Tüüpilise läik-penikeele kõrval on ka ogatipuliste lehtedega vormi (f. acuminatus). Penikeeled on rohkem levinud järve põhjapoolses osas.
Suurtaimestikul on oluline osa järve ökosüsteemis. Taimed eritavad fotosünteesil vette hapnikku, aga ka lahustunud mineraal - ja orgaanilisi aineid, sealhulgas ensüüme, mis aitavad kaasa lagunemisprotsessidele veekogus. Taimestikul leiavad elupaiga ja kinnitumiskoha paljud mikroorganismid , aga ka algloomad , vähilaadsed, teatud putukaliigid. Ühtlasi pakuvad veealused taimed varju zooplanktonile – veekihis elavatele mikroskoopilistele selgrootutele loomakestele –, põhjasetetes elavatele väikestele selgrootutele ning kaladele , eriti noorkaladele. Põhjataimestiku olemasolust või puudumisest, samuti selle struktuurist oleneb ökosüsteemi püsivus.
Järveloomastik
Kalateadlased on selgitanud, et Ülemiste järve ökosüsteemis on paigast ära röövlooma-saaklooma suhted: röövkalu on vaid 5% kalastikust. Sel põhjusel ei toimi siin normaalselt klassikaline toiduahel – röövkalad, lepiskalad, zooplankton , fütoplankton –ja järve kalastikus valitseb latikas . Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada.
Ülemiste järve muistendid
Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada
Tallinn ei tohi sellepärast iial valmis saada, et muidu Ülemiste vanake laseb Ülemiste järvel Tallinna linna ära uputada. Ja kui keegi pidavat Ülemiste vetevanakest nägema, tuleb talle öelda, et „Linn ei ole veel kaugeltki valmis, seal on palju ehitisi pooleli , mis ehk mõne hea aasta aega ära kulutavad, enne kui kõik tööd korrale saavad” Sellise jutu peale vanake tavaliselt vangutab pead, pobiseb sõnu, pöörab ümber ja läheb Ülemiste järve tagasi, kus tema alaline asupaik on.
Linda kivi
Räägitakse, et vanal hallil ajal olnud Eesti lame ja tasane nagu pannkook . Ei mäekünkakest, ei järvesilmakest. Ja mine tea, mis sellest maast niiviisi saanud olekski , kui mitte Kalev poleks valitsejaks hakanud. Õnnelikult elas ta siin oma naise Lindaga. Nende peres sirgus ka kolm poega . Pole midagi imestada, et lesk Kalevi surma järel nõnda palju leinas, et pisaratest terve Ülemiste järve tekitas.
Kadunukese hauakääbas pole aga miski muu kui Tallinna Toompea. Selle kivihunniku tassis Linda suurest kurvastusest kalmule kokku. Viimane kivi, mis sülest pisaratejärve veeres, on seal samuti tänini näha.
Kokkuvõte
Ülemiste järv
pindala 9,3 km2
keskmine sügavus 3,4 m
suurim sügavus 5,9 m
vee läbipaistvus suvel 0,5 m
looduslik valgla 72 km2
valgla koos pinnaveehaardega 1825 km2
jääkate püsib keskmiselt 141 päeva
Ülemiste suurtaimestik:
kokku 40 liiki soontaimi
1 samblaliik
5 liiki suurvetikaid
katab 5,4% järve pindalast
vööndi keskmine laius 48,4 m,
suurim laius 286 m
ulatub keskmiselt 1,4 m sügavusele,
suurim sügavus 2,5 m
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemiste_j%C3%A4rv
http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&ItemID=575
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=547
Lisad
Ülemiste järv
Referaat

Sisukord
Sissejuhatus... lk. 1
Ülemiste järv 2
Taimestik lk 3
Loomastik / Ülemiste järve muistendid...lk.4
Kokkuvõte...lk.5
Kasutatud kirjandus...lk.6
Lisa...lk.7

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 71 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadrisi Õppematerjali autor

Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas. Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi – kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas, hein-, läik-, kamm- ja kaeluspenikeel; peale selle hein- ja läik-penikeele hübriid). Vee läbipaistvus suvel on 0,5 m.

ülemiste järv ülemiste järve taimestik ülemiste järve loomastik ülemiste järve muistendid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti järved

Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on

Eesti veed

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused

doc

Eesti elustik ja elukooslused

Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi, võrts, narva mullutu suurlaht, ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv. Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa)

Hüdrobioloogia

doc

Eesti elustik ja elukooslused

Populatsioonidünaamika Arvukuse muutustega seotud asjaolud: - Rikkalik õitsemine – on suure vilja- (seemne-) saagi eeldus - Rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid, vilju, osavilju) - Levi → lähilevi ja kauglevi 2. Eluvormid – ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused. C. Raunkiæri eluvormide klassifikatsioon. Koosluste mets, niit, soo, järv, põld ja aed tüüpilised eluvormid C. Raunkiæri järgi ja näited vastavatest liikidest. Läbi viidud mõttel, et arvestatakse taimede kohastumusi ebasoodsa aastaaja üleelamiseks. Liigituse aluseks on uuenemispungade olemasolu ja paiknemine. 1. fanerofüüdid – puud ja põõsad (0,25 -2 m) (näiteks puud, troopilised orhideed) 2 ja 3. kamefüüdid – pungad kuni 0,25 m kõrgusel maapinna kohal (nt pohl ja puju) 4

Eesti elustik ja elukooslused

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet. 2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed. 3. Nimeta Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel? --- 12 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ((Kaart: Eesti kaart.)) Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul. Geograafilise asendi järgi võime Eestit käsitleda nii Põhja- kui ka Ida-Euroopa maana. Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest.

Euroopa

docx

Eesti biotoobid

Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4. Düseutroofne (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. 5. Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas

Eesti biotoobid

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

– ÕIGE 14.Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. – ÕIGE 15.Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. – ÕIGE 16.Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest. – ÕIGE 17.Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti. – ÕIGE 18.Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kalast. – ÕIGE VII. Järved 1. Järv kui elukeskkond. Eesti järved. Järvede liigitus veevahetuse järgi. -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved Järvede toitumine.  Vooluveest  Valgveest  Põhjaveest  sademeist Järvetüübid sõltuvalt toitainete sisaldusest vees: vähetoiteline (oligotroofne) –  toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike

Bioloogia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine.  Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud.  Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile).  Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades  Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Rohkem sarnaseid