Bioloogia - Järv troopikas (0)

1 Hindamata

Tallinna Tehnikagümnaasium
Järv troopikas
Victoria järv
Referaat
Eesnimi Perekonnanimi
10a
Õpetaja:
Bioloogia õpetaja
Tallinn 2008
Sisukord

Üldiseloomustus

Abiootliste tegurite iseloomustus

VValguskiirgus

Ultraviolettkiirgus
Infrapunane kiirgus
Hapniku hulk
Happelisus
Kitsa ökoamplituudiga organism
Laia ökoamplituudiga organism

Biootilised tegurid

SSümbioos
PParasitism
KKisklus
KKonkurents
TTaimtoidulisus

Energia liikumine

TTootjad
EEsmased tarbijad
TTeisesed tarbijad
TTipptarbijad
ÖÖkopüramiid

Ökosüsteem kui tervik

TToiduahelad
TToiduahelate võrgustik
TToiduahelate katkemine

Populatsiooni iseloomustus

PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas
PPopulatsiooni tihedus
PPopulatsiooni seisund
PPopulatsiooni tervislik seisund
PPopulatsiooni koht toiduahelas , suhted teiste populatsioonidega

Victoria järv

Üldiseloomustus
Asukohalt hõlmab ta troopilist kui ka lähisekvatoriaalset kliimavöödet. Täpsemalt asub Aafrika mandri idaosas.
Suuruselt on Victoria teine mageveeline veekogu maailmas. Järv ise on liigivaene. Mis puutub taimestikku, siis võime rääkida harilikust vesihüatsindist, mis on antud järve ökosüsteemis võõrliik ja raskesti tõrjutav veeumbrohi ning sellega on kaasnenud palju probleeme. Vesihüatsint on veepeal hõljuv ning juured ei ulatu põhja vaid heljuvad vabalt soojas ja toitaineterikkas vees. Taim paljuneb kiiresti ja toob kaasa veekogu ummistamise, mis teeb lõpu laevaliiklusele ja soodustab veekogu soostumist. Järv on hinnatud kalapüügikoht, kus elab 170 liiki kirevahvenlasi – troopikakalu. Järve sissetoodud Niiluse ahvena aktiivse elutegevuse käigus on välja surnud sajad väiksemad kalaliigid, sest Niiluse ahvena põhitoiduks on väiksemad kalad, samuti ka plankton ja teolised. Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud , kellest tuntuim on Flamingo . Toiduks on flamingodel pisemad kalad, vähilaadsed ja limused , kes omakorda toituvad vees hõljuvatest ainuraksetest ja planktonist. Limused toituvad ka taime lehtedest ja lehtedel elavatest bakteritest ning rohevetikatest Suurematest loomadset pesitseb Järves ka krokodill , kelle põhitoiduks on suuremad loomad ja linnud.

Abiootiliste tegurite iseloomustus
Valguskiirgus : Troopilises keskkonnas on väga palju päikesekiirgust, mille tõttu on ka õhk soe ning päikesekiirgus soendab ka järve veetemperatuuri. Vesihüatsint on varjulembene taim, mis ei vaja otsest päikesevalgust kasvamiseks ega paljunemiseks. Loomastik on aga vastupidine , nemad vajavad oma elutegevuseks valgust, seetõttu tegutsevad flamingod päeval. Victoria järves ja sealsetel aladel pesitsevad ka krokodillid. Neile ei ole päikesevalgus vajalik, sest krokodillid on võimelised ka öösel liikuma ja saaki püüdma, kuid siiski veedavad nad enamus päevast päikse käes lesides ja soojenedes.
Ultraviolettkiirgus: Ultraviolettkiirgus tavaliselt neeldub osoonis, kuid mingi osa jõuab siiski maale. Troopilises kliimavöötmes langevad päikesekiired suhteliselt terava nurga alt, mistõttu on kiirguse mõju suurem, kui parasvöötmes. Ultraviolettkiirgus tekitabgeenimutatsiooni ning on kahjulik kõikidele elusorganismidele. Krokodille kaitseb ultraviolettkiirguse eest nende tugev ja paks nahk.
Infrapunane kiirgus: Infrapunane kiirgus on teisiti öeldes soojuskiirgus . Silmale ei ole see nähtav, kuid seda saab tajuda. Kuna troopikas valitseb aastaringselt kõrgrõhkkond, sademeid eksisteerib väga vähe, siis kliimat kujundab päikesekiirgus. Täpsemalt on tegu infrapunase kiirgusega, mis loob suhteliselt kõrge õhutemperatuuri ja kuiva õhu. Infrapunane kiirgus on vajalik krokodillidele, sest nad vajavad sooja. Kui keha temperatuur ületab taluvuse piire , siis krokodill varjub vette ning veedab kuuma osa päevast vees. Vesihüatsindile ei ole infrapunane kiirgus vajalik, kuid samas ei ole see ka kahjulik, sest taim paikneb vees ja saab piisavalt toitaineid ja niiskust, et elus püsida.
Hapniku hulk: Hapniku sisaldus veekogus on 60-70%. Veekogus elavad krokodillid on kohastunud ka hapniku vaegusega. Kuni 1m pikkused isendid suudavad vee all hapniku puuduses viibida kuni 40 minutit, kuid vanemad ja suuremad suudavad üle ühe tunni. Niiluse aahvena puhul me seda väita ei saa. Vesihüatsint ei vaja hapniku.
Happelisus: Järv ei ole happeline.
Kitsa ökoamplituudiga organism: Suhteliselt kitsa ökoamplituudiga liiki esindab Victoria järves Flamingo. Flamingod toituvad peamiselt vähilaadsetest ja limustest, mis sai ka ülal mainitud .
Laia ökoamplituudiga organism: Laia ökoamplituudiga liigi esindaja on krokodill, kes toitub väga paljudest organismidest, alsutades kaladega ning lõpetades imetajatega. Muidugi on piirajaks söödava isendi suurus, endast suuremaid saake krokodill ei söö, väljaarvatud kakluses tapetud liigikaaslane. (Joonis on lõpus)

Biootilised tegurid
Sümbioos: Väga hea näide sümbioosist on Krokodill ja flamingo, krokodill ajab peale sööki lõuad laiali ja ootab, et mõni lind tuleks hambavahesid puhastama . Selle töö teeb ära flamingo ja kasu on mõlemal. Krokodill saab hambavahed puhtaks ja flamingo saab toitu. Teise näita saab tuua, kui rääkida limustest ja rohevetikatest. Limused eritavad oma elutegevuse käigus süsihappegaasi, mida kasutavad rohevetikad, et toota hapniku ja ise seejuures elus püsida, hapniku tarbivad limused ja teised organismid ja nii ongi kasu saanud mõlemad organismid.
Parasitism: Parasitismi puhul elavad rohevetikad karpide kodadel, selleks, et seal paljuneda, kuid karbid ise ei saa sellest otsest kasu.
Kisklus: Antud järve elukoosluses on kisklus flamingo ja tema niiöelda toidu vahel. Flamingo püüab limuseid ja vähilaadseid kätte saada, aga nemad peituvad ja võitlevad iga hinna eest. Samuti on kisklus niiluse ahvena ning kirevahvenlaste vahel, kus ahven tuleb võitjaks.
Konkurents : Koos astuvad konkurentsi flamingo ja Niiluse ahven, kes mõlemad söövad pisemaid kalu. Konkurents ilmneb selles, et Victoria järves elab vähe pisikesi kalu ning ahven ja flamingo konkureerivad oma kõhutäie üle.
Taimtoidulisus: Taimtoidulised organismid on Victoria järves erinevad limused ja vähilaadsed, kes toituvad rohevetikatest ja samuti taimede lehtedest. Näiteks vähilaadsed toituvad planktonist, karbid puhastavad vett, lastes seda läbi oma mantliõõne ja sealt toitub vetikatest ning panktonist.

Enegria liikumine
Produtsendid : Tootjad on rohelist värvi, sest neis toimub fotosüntees. Produtsentide hulka kuuluvad rohelised taimed, kelleks Victoria järves on rohevetikad ja samuti ka vesihüatsint. Nad toodavad elusorganismidele hapniku ja orgaanilist ainet. Rohevetikad kasutavad vees olevat süsihappegaasi ja toodavad fotosünteesi käigus veeloomadele hapniku ja orgaanilisi aineid. Vesihüatsint kasutab õhus leiduvat süsihappegaasi ja amuti eritab ka hapniku õhku.
Herbivoorid : Esmaste tarbijate hulka kuuluvad pisikesed troopikakalad, ja vähilaadsed. Nemad toituvad taimedest ja nende osadest, samuti ka planktonist, kes ka kuulub produtsentide hulka.
Karnivoorid: Karnivoorideks nimetatakse loomtoidulisi loomi. Nendeks on Victoria järves flamingo, ahven ja krokodill. Nemad toituvad pisematsest kaladest, antud juhul kirevahvenlastest, niipalju kui neid järves veel alles on, vähilladsetest, limustest.
Tipptarbijad : Krokodill kuulub ka tipptarbijate hulka. Ta toitub ainult lihast, ei söö taimseid toite. Antud ökosüsteemis toitub krokodill flamingost ja ahvenast.
Ökopüramiid: (Joonis on lõpus)

Ökosüsteem kui tervik
Toiduahelad: Toiduahela moodustavad omavahel rohevetikas ja plankton→vähilaadne ja limused→flamingo→krokodill.
Rohevetikas ja plankton→kirevahvenlane→niiluse ahven→krokodill.
Toiduahelate võrgustik: Toiduahelate võrgustik tekib siis, kui mitu toiduahelat põimuvad omavahel. (Joonis on lõpus)
Toiduahelate katkemine: Siin saame tuua näite sellest, kui ülal esimesena mainitud toiduahelas kaotada vahelt ära vähilaadsed ja limused. Seejärel ei saa elutegevuseks toitu flamingo ja nende arvukus väheneb, selle tõttu ei saa toituda krokodillid, kuid neile ei ole see probleemiks, sest nad on tipptarbijad ja toituvad ka muudest loomadest.

Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus
Populatsiooniks valisin Niiluse ahvena.
Populatsiooni arvukus ja selle muutumine ajas: Niiluse ahven on siisetoodud liik ja oma kiire elutegevuse käigus on ta kiiresti paljunenud ja välja tõrjunud väiksemad ja vähemises olevad liigid. Kõige rohkem on ahvenaid järves vahetut peale kudemist.
Populatsiooni tihedus: Ahvenaid on järves kõigerohkem, täpsete andmete kohta ei olnud midagi öeldud. Ahvenate tihedus sõltub toitainetest ja hapnikuhulgast veekogus. Kui toitu jääb vähemaks, siis ahvenate arvukus väheneb.
Populatsiooni seisund: Ahvenate arv Victoria järves stabiilne ja selle põhjuseks on see, et kevadisel kudemisperioodil koeb arvukalt ahvenaid, kuid on ka neid, kes hukkuvad, saades troopikakaladele toiduks. Peamise arvukuse piiraja on inimene, püüdes kala. Kehtestatud on kalapüügi piirang, mistõttu püsib ahvenate arvukus stabiilne.
Populatsiooni tervislik seisund: Tervislikult ei mõjuta väliskeskkonnategurid ahvenate elu. Kui veekogu happelisus peaks suurenema, või hapnikuhulk vähenema, siis sureksid ahvenad välja.
Populatsiooni koht toiduahelas: Ahvenate koht toiduahelas on olla karnivoor. Ahven on liik, kes sööb teisi ja keda süüakse, seetõttu on ta ülimalt tähelepanelik ja hoolikas oma elu mitte ohverdama.
Kitsas ja Lai ökoamplituud

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 10 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

wickyboy252 Õppematerjali autor

ahven krokodill ahvena flamingo organism victoria järves ökoamplituud Bioloogia järv troopikas

Sarnased õppematerjalid

doc

Vihmamets

http://www.hot.ee/praakel/Kool_Vihmametsad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/vihmametsad2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maakera_kopsud_kadri.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/troopilised.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/bio.pdf http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/ope.pdf Ene 10 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.doc Bioloogia Gümnaasiumile 1 osa Tago Srapuu Henni Kallak http://www.lennuk.ee/src/marsruut/sihtkoht.php3?L1=marsruut&L2=kaart&idt=maa- ja-loodus&id=3 http://my.tele2.ee/tiigrid/populatsioon.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm Looduse entsüklopeedia David Burnie

Keskkonnaökoloogia

rtf

Eesti luhad ja lammid

Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..................................................................lk 5 Laia ökoamp

Keskkonnaökoloogia

docx

Märgala ökosüsteem

Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus.....................................................................................................

Bioloogia

doc

Ookean

1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean eraldab Ameerikat j

Bioloogia

doc

Peamised ökoloogilised tegurid

1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. Loomadel on valgus vajalik

Bioloogia

docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Düstroofsed järved kujunevad rabamaastikus, kus turvas isoleerib mineraalse pinnase(orgaanikarikkad), Kõrgema troofsusega järvede valgla on enamasti suur ja hõlmab rikka mineraalse koostisega pinnaseid (Eestis palju). SO2 ja NOx reageerivad õhuniiskusega ja on sel teel happeliste sademete allikaks. Araali meri- Muutused veebilansis tõid kaasa soolsuse kasvu 9 ¹ 30 g/l. Kui järve ümber hakati kasvatama puuvilla ja vesi läks põllu niisutamiseks, vesi kadus, aurustus ja järv hakkas kokku kuivama. Soolased veekogud: 1. meri 2. epikontinentaalsed veed - sise- ja ranniku veekogud, millel käesoleval ajal puudub merevee juurdevool. 3. riimveed, kus merevesi seguneb magedaga (estuaarid). Soolajärved nt. Saksamaal, Poolas, Suurbritannaias, Austrias (maa-alustest soolaallikatest toituvad), Hispaanias ja Austrias- suurenenud aurumise tõttu. Kanadas ja USAs. Surnumeri. Soolsus kasvanud 100 aasta jooksul 200 à 340 g/l. Omapära seisneb suures broomi sisalduses (5,3 g/l)

Hüdrobioloogia

doc

Poolkõrb

Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumistasanditel....................................

Keskkonnaökoloogia

docx

Uurimustöö - Vihmametsad

vihmast. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik, kuid mõned taimed, nagu näiteks sõnajalad, bromeeliad ning orhideed kasvavad epifüütidena võrastikus, kus päikesevalgus on paremini kättesaadav. Need taimed saavad oma vajaliku vee tavaliselt õhust, oma ''õhu juurte'' kaudu. See on võimalik tänu suurele õhuniiskusele. [12] Happelisus Enamasti on nii, et Euroopa ja Põhja-Ameerika lubjarikkal mullal kasvab hulga rohkem taimeliike kui happelisel mullal, kuid troopikas on asi vastupidi: happelised mullad on liigirikkad ja lubjarikkad liigivaesemad. Põhjus, miks liigirikkuse ja mulla happelisuse seos troopikas teistmoodi on, seisneb selles, et troopikas on enamasti happelised mullad, kuna kõrge temperatuur ja rohked sademed on karbonaadid mullast välja leostanud. Suurematel laiuskraadidel on jääajad korduvalt mulda seganud, uued mullakihid on paljastunud ja seetõttu on mullad ka keskmiselt aluselisemad

Bioloogia

Rohkem sarnaseid