Bioloogia - Järv troopikas (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Tallinna Tehnikagümnaasium
Järv troopikas
Victoria järv
Referaat
Eesnimi Perekonnanimi
10a
Õpetaja:
Bioloogia õpetaja
Tallinn 2008
Sisukord

Üldiseloomustus

Abiootliste tegurite iseloomustus

VValguskiirgus

Ultraviolettkiirgus
Infrapunane kiirgus
Hapniku hulk
Happelisus
Kitsa ökoamplituudiga organism
Laia ökoamplituudiga organism

Biootilised tegurid

SSümbioos
PParasitism
KKisklus
KKonkurents
TTaimtoidulisus

Energia liikumine

TTootjad
EEsmased tarbijad
TTeisesed tarbijad
TTipptarbijad
ÖÖkopüramiid

Ökosüsteem kui tervik

TToiduahelad
TToiduahelate võrgustik
TToiduahelate katkemine

Populatsiooni iseloomustus

PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas
PPopulatsiooni tihedus
PPopulatsiooni seisund
PPopulatsiooni tervislik seisund
PPopulatsiooni koht toiduahelas , suhted teiste populatsioonidega

Victoria järv

Üldiseloomustus
Asukohalt hõlmab ta troopilist kui ka lähisekvatoriaalset kliimavöödet. Täpsemalt asub Aafrika mandri idaosas.
Suuruselt on Victoria teine mageveeline veekogu maailmas. Järv ise on liigivaene. Mis puutub taimestikku, siis võime rääkida harilikust vesihüatsindist, mis on antud järve ökosüsteemis võõrliik ja raskesti tõrjutav veeumbrohi ning sellega on kaasnenud palju probleeme. Vesihüatsint on veepeal hõljuv ning juured ei ulatu põhja vaid heljuvad vabalt soojas ja toitaineterikkas vees. Taim paljuneb kiiresti ja toob kaasa veekogu ummistamise, mis teeb lõpu laevaliiklusele ja soodustab veekogu soostumist. Järv on hinnatud kalapüügikoht, kus elab 170 liiki kirevahvenlasi – troopikakalu. Järve sissetoodud Niiluse ahvena aktiivse elutegevuse käigus on välja surnud sajad väiksemad kalaliigid, sest Niiluse ahvena põhitoiduks on väiksemad kalad, samuti ka plankton ja teolised. Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud , kellest tuntuim on Flamingo . Toiduks on flamingodel pisemad kalad, vähilaadsed ja limused , kes omakorda toituvad vees hõljuvatest ainuraksetest ja planktonist. Limused toituvad ka taime lehtedest ja lehtedel elavatest bakteritest ning rohevetikatest Suurematest loomadset pesitseb Järves ka krokodill , kelle põhitoiduks on suuremad loomad ja linnud.

Abiootiliste tegurite iseloomustus
Valguskiirgus : Troopilises keskkonnas on väga palju päikesekiirgust, mille tõttu on ka õhk soe ning päikesekiirgus soendab ka järve veetemperatuuri. Vesihüatsint on varjulembene taim, mis ei vaja otsest päikesevalgust kasvamiseks ega paljunemiseks. Loomastik on aga vastupidine , nemad vajavad oma elutegevuseks valgust, seetõttu tegutsevad flamingod päeval. Victoria järves ja sealsetel aladel pesitsevad ka krokodillid. Neile ei ole päikesevalgus vajalik, sest krokodillid on võimelised ka öösel liikuma ja saaki püüdma, kuid siiski veedavad nad enamus päevast päikse käes lesides ja soojenedes.
Ultraviolettkiirgus: Ultraviolettkiirgus tavaliselt neeldub osoonis, kuid mingi osa jõuab siiski maale. Troopilises kliimavöötmes langevad päikesekiired suhteliselt terava nurga alt, mistõttu on kiirguse mõju suurem, kui parasvöötmes. Ultraviolettkiirgus tekitabgeenimutatsiooni ning on kahjulik kõikidele elusorganismidele. Krokodille kaitseb ultraviolettkiirguse

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

wickyboy252 Õppematerjali autor

ahven krokodill ahvena flamingo organism victoria järves ökoamplituud Bioloogia järv troopikas

Sarnased õppematerjalid

doc

Vihmamets

http://www.hot.ee/praakel/Kool_Vihmametsad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/vihmametsad2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maakera_kopsud_kadri.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/troopilised.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/bio.pdf http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/ope.pdf Ene 10 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.doc Bioloogia Gümnaasiumile 1 osa Tago Srapuu Henni Kallak http://www.lennuk.ee/src/marsruut/sihtkoht.php3?L1=marsruut&L2=kaart&idt=maa- ja-loodus&id=3 http://my.tele2.ee/tiigrid/populatsioon.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm Looduse entsüklopeedia David Burnie

Keskkonnaökoloogia

rtf

Eesti luhad ja lammid

Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..................................................................lk 5 Laia ökoamp

Keskkonnaökoloogia

docx

Märgala ökosüsteem

Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus.....................................................................................................

Bioloogia

doc

Ookean

1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean eraldab Ameerikat j

Bioloogia

doc

Peamised ökoloogilised tegurid

1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. Loomadel on valgus vajalik

Bioloogia

docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Düstroofsed järved kujunevad rabamaastikus, kus turvas isoleerib mineraalse pinnase(orgaanikarikkad), Kõrgema troofsusega järvede valgla on enamasti suur ja hõlmab rikka mineraalse koostisega pinnaseid (Eestis palju). SO2 ja NOx reageerivad õhuniiskusega ja on sel teel happeliste sademete allikaks. Araali meri- Muutused veebilansis tõid kaasa soolsuse kasvu 9 ¹ 30 g/l. Kui järve ümber hakati kasvatama puuvilla ja vesi läks põllu niisutamiseks, vesi kadus, aurustus ja järv hakkas kokku kuivama. Soolased veekogud: 1. meri 2. epikontinentaalsed veed - sise- ja ranniku veekogud, millel käesoleval ajal puudub merevee juurdevool. 3. riimveed, kus merevesi seguneb magedaga (estuaarid). Soolajärved nt. Saksamaal, Poolas, Suurbritannaias, Austrias (maa-alustest soolaallikatest toituvad), Hispaanias ja Austrias- suurenenud aurumise tõttu. Kanadas ja USAs. Surnumeri. Soolsus kasvanud 100 aasta jooksul 200 à 340 g/l. Omapära seisneb suures broomi sisalduses (5,3 g/l)

Hüdrobioloogia

doc

Poolkõrb

Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumistasanditel....................................

Keskkonnaökoloogia

docx

Uurimustöö - Vihmametsad

vihmast. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik, kuid mõned taimed, nagu näiteks sõnajalad, bromeeliad ning orhideed kasvavad epifüütidena võrastikus, kus päikesevalgus on paremini kättesaadav. Need taimed saavad oma vajaliku vee tavaliselt õhust, oma ''õhu juurte'' kaudu. See on võimalik tänu suurele õhuniiskusele. [12] Happelisus Enamasti on nii, et Euroopa ja Põhja-Ameerika lubjarikkal mullal kasvab hulga rohkem taimeliike kui happelisel mullal, kuid troopikas on asi vastupidi: happelised mullad on liigirikkad ja lubjarikkad liigivaesemad. Põhjus, miks liigirikkuse ja mulla happelisuse seos troopikas teistmoodi on, seisneb selles, et troopikas on enamasti happelised mullad, kuna kõrge temperatuur ja rohked sademed on karbonaadid mullast välja leostanud. Suurematel laiuskraadidel on jääajad korduvalt mulda seganud, uued mullakihid on paljastunud ja seetõttu on mullad ka keskmiselt aluselisemad

Bioloogia

Rohkem sarnaseid