Sõudikud - vesikirbud (0)

Sõudikud/vesikirbud
Sõudik on väike mõne millimeetri pikkune vähiline.

• Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele.
  
• Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega.
  
• Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste.
  
• Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid.
  
• Peaosas paikneb silm.
  
• Sõudikud toituvad hõljumist.
  
• Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga.
  
• Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte.
  
• Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber.
  
• Sõudikud on nõudlikud vee puhtuse suhtes, kui vees on palju orgaanilist kõdu, surevad nad kiiresti.
  

(Crustacea)
Vähilaadsetele iseloomulikuks tunnuseks on 5 ja rohkem paari jalgu .
Vesikirbulised ( Cladocera ) ja sõudikulised (Cyclopoida)
Vesikirbud ja sõudikud kuuluvad hõljumi ehk zooplanktoni, süstemaatiliselt aga alamate vähkide hulka.
Vesikirbulisi on Eestis leitud üle 70 liigi. Aerjalalisi, kelle hulka kuuluvad ka sõudikud, aga üle 80 liigi.
Vesikirbulised (Cladocera) liiguvad vees hüppeliselt, tagatundlate tõugete abil. Vesikirbu lapik keha on
kaetud läbipaistva kojaga , kust ulatuvad välja tagatundlad. Ühe suure silmaga pea on kiivrikujuline. Harjastega
rindmikujalgu on viis paari. Rindmikujalgades paiknevatesse lõpuskotikestesse aitavad harjased tuua
värsket vett ja toidupalakesi. Nii toimub vesikirbu hingamine ja toitumine. Toiduks on bakterid, ainuraksed ,
pude ja vetikad . Vesikirbud on lahksugulised loomad, esineb nii emas- kui isasloomi. Emased kannavad mune
kaasas selja peal hauderuumis. Vesikirbud reageerivad valgusele (silm), ööseks liiguvad nad veekogus sügavamale,
nendega koos liiguvad ka planktontoidulised kalad .
Sõudikutel (Cyclops) on piklik hargiga lõppev keha. Liikumisele ja vees hõljumisele aitavad kaasa pikad tundlad,
liikumisorganiks on jalad. Keha eesotsas asub üks silm ja keha on kaetud kitiinse koorikuga. Emastel ripuvad
tagakeha külgedel munadega täidetud kotid . Noortel on mitu vastsejärku. Sõudikuid võib leida ka talveperioodil.
Vesikirbud ja sõudikud nagu ka teised väiksemad vähilaadsed on kalade ja nende maimude ning suuremate
selgrootute (kiili- ja ujurivastsed, vesiämblik jt.) toiduks.
Suurus: mikroskoopilised. Vesikirbud kuni 6 mm, sõudikud kuni 3 mm.