Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria võlaõigus - 23 õppematerjali

Õigus >> Võlaõigus
võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel.
2
doc

Võlaõigus - Kaasuse lahendus 2013

oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla al...

Võlaõigus - Keskkool
148 allalaadimist
27
docx

Õpimapp Äri- ja Võlaõigus

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 K...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
88 allalaadimist
1
doc

Pretensioon

detsember 2009 Pretensioon 01.mai.2009 aastal sõlmiti www.palkmajad.ee inernetipoe vahendusel meie, OÜ Naudi Puhkust, kui ostja ja AS Palkmajad kui müüja vahel müügileping nr BR8832002, mille kohaselt AS Palkmajad müüs OÜ Naudi Puhkust´le 4 grillmaja ja 4 tünnisauna. Tasu maksmine oli ette nähtud ettemaksuna 50% ja kauba kättesaamisest alates 2 nädala jooksul ülejäänud 50 %. Müügileping sisaldas ka veotingimusi müüja trantspordiga, müüja kulul. Grillmajade paigaldamise kulud, ehk kokkupanek oli lepinug kohaselt müüja kohustus. Kaupade üleandmise kohaks oli ostja tegevuskoht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla, mis oli eelnevalt müügilepingus kindlaks määratud. Kaup saabus lepingus ettenähtule vastavalt 14 päeva jooksul ( 12. mai hommikul). Kauba ülevaatamine toimus 13. mai.2009 kui oli vaja kaubad töökorda seada. Kuid ülevaatamisel avasime, et kõikidel tünnisaunadel on puudu küttekeha. Samuti neljal grillmaja ilmnes, et puuduvad vent...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
70 allalaadimist
2
doc

Võlaõiguse eriosa KT

Kas ostjal on õigus keelduda puudustega asja vastuvõtmisest? Palun põhjendage oma seisukohta ! Jah, ostja võib keelduda puudustega asja vastuvõtmisest juhul kui asja ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. VõS $ 208 lõige 1 alusel on ostja kohutstud võtma asja vastu isegi siis kui see on puudustega. Ostja kohustuseks on müüja vabastamine asjaga seotud otsesest valdusest. Kui ostja võtab müüjalt puudustega asja vastu, võib ta kohaldada ostja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võib ostja keelduda töö vastuvõtmisest VõS $ 111 alusel. Puudustega asja vastuvõtmine on ostjale kasulikum, kuna ostja saab keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk keeldub maksmast. Kui ostja on saanud asja enda valdusesse ja kui müüja ostja pretensioone ei rahulda, saab ostja pöörduda kolmandate iskute poole. 2. Millal läheb ül...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
206 allalaadimist
2
doc

Võlaõiguse eksam 2010

Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 krooni välja...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
229 allalaadimist
1
doc

Võlaõiguse kodutöö

Jaana Heinoja RP091 Kodutöö kevad 2011 Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimis...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
177 allalaadimist
2
docx

Ostu-müügileping

_______ 20__.a. OÜ Feldum, juhatuse liige Karl Kuusk isikus, edaspidi nimetatud "MÜÜJA", ühelt poolt ja ___________, isikukood_________________________________, edaspidi nimetatud "OSTJA", teiselt poolt, sõlmisid lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1 Müüja annab ostjale üle kauba vastavalt käesolevas lepingus märgitud kogusele: NImetus: Kogus: Hind: 1.2 Ostja on tutvunud ennem vastu võtmist kaubaga. * 1.3 Müüja on kohustatud teavitama ostjat ebakvaliteetse toote puhul ja vajadusel välja tooma vead. 1.4 Kaup on ennem üleandmist kontrollitud müüja/spetsialisti poolt. * 1.5 Puuduste/vigade eest, mis olid vaid kauba üleandmise ajal, vastutab Müüja. 2. Kauba hind ja tasumine 2.1 Kauba hind on kindlaks määratus käesolevas lepingus vastavalt kauba kogusele.*...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
135 allalaadimist
1
docx

Pretensioon

detsember 2009 Pretensioon "25" oktoober käesoleval aastal sõlmiti www.salongisi.ee inernetipoe vahendusel meie, AS Ilutegija kui ostja ja AS Salongi Sisutus kui müüja vahel müügileping nr 1122334455, mille kohaselt AS Salongi Sisustus müüs AS Ilutegijale 12 (tk) ilulõikus lauda, 30 (tk) juuksuritooli. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi kauba vedamine toimus müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügi- lepingu punktile 2 ostja tegevuskoht Iru 8, Tallinn. Kaup saabus 28.oktoober lepingu- kohaselt kahe päeva jooksul. 29. oktoobril võtsime enda firma ruumides Iru 8, tooted pakendist lahti ja soovisime kasutada kahte juuksuri tooli. Kuid ühele neist toolidest istudes murdusid toolil jalad lahti ja tool läks kaheks osaks. Tegime kõik 30 pakendit lahti ja selgus, et kõikidel toodetel on defekt. Samuti olid 12 ilulõikus laudadel puudu vastavad...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
187 allalaadimist
10
docx

Juriidiline isik

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Kristi Koppelmann PA09 JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.................................2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
90 allalaadimist
23
ppt

Kindlustusleping

Kindlustusleping Erik Sehtman MM11 Sooviavaldus + kindlustustingimused+kindlustuspoliis KINDLUSTUSLEPING Osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustussuhte olulised mõjutajad · Kindlustushuvi · Heausksus, vastastikune usaldus · Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski hindamiseks Kindlustustingimused · Üldtingimused ­ Defineerib lepingus kasutatavad mõisted ning lepingupoolte õigusliku vahekorra · Eritingimused ­ Reglementeerivad konkreetse toote eripärast tulenevad poolte õigused ja kohustused ...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
15 allalaadimist
4
docx

HAGIAVALDUS

november 2012.a Tartu mnt kohtumaja Tartu mnt 85 15083 TALLINN Hageja: Põhja OÜ Registrikood: 10702312 Sõõru 12B, 13423 Tallinn Tel: +656 2983 Hageja esindaja: ................................................... ABC Õigusbüroo OÜ Rävala pst 5, 11223 Tallinn Isikukood: 48807147654 Tel:+5555555555 E-post: @abcoigusburoo.ee Kostja: Valdek OÜ Registrikood: 1000023 Kadaka tee 1, 13515 Tallinn E-post: info@valdek.ee HAGI A V A L D U S Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Fakt...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
68 allalaadimist
1
docx

Kodutöö I kaasused

2 Olavi K.-l on õigus nõuda viivist töötasu mittetasumise eest õigel ajal. Viivist saab Olavi K. nõuda VÕS § 113 järgi. Kaasus nr.7 Tiina O-l tekkis tööõigussuhe VLS § 28 kohaselt 5.augustil. Kui äriühingu tegevdirektoriga on sõlmitud tööleping Tõnu P-ga siis on äriühing kohtustatud pärast tervenemist antud isiku tööle võtma, seda sätestab TLS § 88 lg 2, kus on märgitud, et kui töötaja ei ole toime tulnud tööülesannete täitmisega tervislikuseisundi tõttu, siis on õigus tööandjal leping üles öelda, kuigi Tõnu P. oli töölt eemal 10 kalendripäeva ning seadus sätestab, et lepingu lõpetamiseks peab see aeg olema vähemalt 4 kuud. Tõnu P-l tekkis äriühinguga töösuhe 20. augustil. Kaasus nr.10 Sellise tähtajalise töölepingu sõlmimine kolmeks kuuks ei ole seaduslik. Antud äriühingu direktor oleks pidanud sõlmima pigema ajalise töölepingu ning et veendud kas kandideerinud kõrgharidusega insener on sobiv antud tööle, siis panema ta kolme kuulisele katseajale...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
50 allalaadimist
12
pdf

Võlaõiguse arvestus

Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või sea...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
46 allalaadimist
3
doc

Tarneleping näidis

Tarnija kohustub ebakvaliteetsed Kaubad mõistliku tähtaja jooksul tasuta parandama või parandamise võimatuse korral asendama. 4.3 Garantiiga ei ole hõlmatud: (i) puudused, mis on tekkinud Kaupade tavapärase kasutamise ja loomuliku kulumise tõttu ja tagajärjel; (ii) puudused, mis on tekkinud Kaupade jätkuvast kasutamisest peale garantiijuhtumi ilmnemist; (iii) puudused, mille parandust, muudatust või kohaldamist on alustatud Ostja või kolmanda isiku poolt ilma Tarnija eelneva nõusolekuta; (iv) puudused, millest ei ole Tarnijat Lepingus sätestatud tähtajal kirjalikult teavitatud; (v) puudused, mis on tekkinud loodusõnnetuse või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel või võlaõigusseaduse kohaselt vääramatu jõuna käsitletavate asjaolude esinemise tagajärjel. 5. Lepingu muutmine 5.1 Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 6. Konfidentsiaalsus 6.1 Lepingut, selle tingimusi ning Lepingu täitmise käigus saadavat informatsiooni teise Poole javõi Lepingu sisu kohta hoiavad Pooled konfidentsiaalsena. Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 7. Vaidluste lahendamine 7.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele 8. Teated 8.1 Lepingu kohaselt pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teat...

Võlaõigus -
6 allalaadimist
4
doc

ÜÜRILEPING

Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. Eluruumi üürilepingu vormi mõju lepingu tähtajale. 3. ÜÜR JA KÕRVALKULUD 3.1 Üürnik kohustub maksma üürileandjale eluruumi üürihinnaks ühes kuus kaks tuhat krooni või rohkem. Punktis 2.1 on aga öeldud, et üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandja kuuluva ühetaolise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §292 lg 2 lisaks üüri...

Võlaõigus - Keskkool
92 allalaadimist
24
doc

VÕS skeemid

Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 2 Nõude eeldused: 1. Kehtiv...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
78 allalaadimist
50
pdf

Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

152. Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. 153. Suurema ohu allika kasutamisel vastutab isik tekkinud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekkimises süüdi. 154. Tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. See vastutus ulatub ka puudusega ravimi tootjale. 155. Asjaõigus reguleerib isikute (õigussubjektide) suhteid asjadesse (õigusobjektidesse), sätestades asjaõigused, nende sisu ning tekkimise ja lõppemise. Teisiti öeldes, asjaõigus hõlmab reegleid, mis määravad, kellele asi kuulub ja milliseid õigusi isik asja suhtes omab. 156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole – võlausaldaja ja võlgniku – vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinni...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
79 allalaadimist
4
doc

Võlaõigus, lepingulised suhted

Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine)...

Võlaõigus - Kutsekool
13 allalaadimist
20
docx

Võlanõustamise kordamisküsimused

Võlanõustamise eesmärgid O Eesmärk on abistada isikut:  oma varalise olukorra kindlakstegemisel,  võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel,  nõuete rahuldamisel ning  uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja  muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine. O Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi. Ühtlasi on eesmärgiks: O teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevu...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
30 allalaadimist
44
docx

VÕS üldosa kordamisküsimused

Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolev...

Võlaõigus - Tallinna Majanduskool
62 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun