Rootsi jõulud/jõuluroad (0)

5 VÄGA HEA

Rootsi jõulud/jõuluroad.

Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Rootsis algab jõuluaeg õigupoolest Luutsinapäevast 13. detsembril, kui kohvilaudadele jõuavad safranisaiad(lussekatter). Pärmitaina sisse on lisatud ka toorjuustu, mis teeb kuklid eriti pehmeteks ja mõnusateks.
Järgmised kaks nädalat juuakse glögi ja süüakse piparkooke ning siirupikomme, mida rootslased nimetavad knäck.
Rootsis on maitsestatud veini joodud juba alates 16.-17. sajandist. Esialgu kutsuti sellist jooki nimega hippocras. Kreeklase Hippokratese järgi nimetatud meega, kaneeliga ja kättesaadavate vürtsidega maitsestatud veini tarvitati ravimina kõikvõimalike tõbede vastu. Glögiks hakati seda Rootsis kutsuma alles 19. sajandil. Kui 19.sajandi keskpaiku suhkur ka lihtsamale rahvale taskukohaseks muutus, hakati jooki mee asemel suhkruga maitsestama. Vein ja maitseained kuumutati glögikatlas, mille kohale tõsteti sõelaga kamakas peasuhkrut ning valati sellele sorts viina. Kuumuse mõjul hakkas suhkur hõõguma, sulas ja valgus joogi sisse. Glögi valmistamisviis kajastub kujukalt ka rootsikeelse sõna glögg päritolus: see on tuletatud sõnast glödga, mis tähendab “hõõguma ajama ”, tulemuseks glödgat vin, hõõgvein. Rootsis kasutatakse glögi põhjana tavaliselt punast veini, millele lisatakse kangust näiteks madeira või viinaga. Maitseainetest kasutatakse . Joogisse lisatakse kooritud mandleid ja rosinaid, suupisteks sobivad glögi kõrvale piparkoogid ja sinihallitusjuust ning rootslaste traditsioonilisel Lucia -päeval magusad safranisaiakesed.
Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Laua keskele tuuakse sink , mida süüakse kogu jõulupühade ajal. Roosat sinki ümbritsevad heeringad, lihapallid, viinerid , sinep, lõhe, jõululeib ja libekala, Janssoni kiusatus ning Aladdini šokolaad. Jõuluõhtusööki alustatakse napsu ja ühislauluga.. Tänapäeval vaadatakse kell kolm pärastlõunal tunnipikkust jõuluprogrammi Aku Ankka, mida esimene TV kanal on teinud juba 48 aasta jooksul, aastatki vahele jätmata. Seejärel süüakse ja hakatakse jõuluvana ootama. Mõnikord jõuab jõuluvana sisse tulla, mõnikord jääb kingikott ukse taha. Teinekord on kingipakid juba ehitud kuuse all ja jõuluvana toob vaid tervitused ja paar pakki.
Kui eestlaste jaoks tähendavad jõulutoidud eelkõige hapukapsaid ja verivorsti, siis Rootsis on kõige kuulsamad jõulutoidud lihapallid ja libekala ( lutfisk ). Viimast hakatakse valmistama juba mõni kuu varem ning enamik noorema põlvkonna rootslastest ei ole seda kunagi ise algusest lõpuni teinud.Rootsis ja Soomes on 99 % söödavast libekalast kuivatatud molva. ). Nad valmistasid jõulukala (lutfisk) ja rohelist kapsast (grön kål).Jõulukala valmistamisega kaasnes spetsiifiline lõhn, mida tundis juba trepikojas mõni päev enne jõululaupäeva. Kalu söödi koos keedetud singi ja dopp i grytan'iga. Täiskasvanud jõid mumm'i, see on tume õlu (porter) segatud magusa limonaadiga . Söögi seedimiseks võeti juurde ka napsu.
Lutfisk - jõulukala, kuivatatud tursklane või süsikas, mis leelises leotatud, selle järel keedetud. Serveeritakse piima- või sinepikastmega. Sinepi- ja piprasordid laual kasutamiseks.
Dopp i grytan - (Doppa i grytan - patta kastma ). Kasutatakse singi ja sealihavorsti keeduleent. Lisatakse vürtsid, eriti omapärane on jahvatatud ingver . Aetakse uuesti keema. Patta kastetakse (peen)leivaviilud. Läbiimbunud leivaviile serveeritakse koos keedetud vorsti ja/või singiga .
Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. Kasutatakse jõulutoidu juurde tavalise leiva asemel.
Rootslastele on jõululaupäeva õhtu tõeline söömapidu. Kommete järgi tuleb süüa lausa üheksa korda, seepärast kaetaksegi paljudes kodudes rootsi laud, et kõik saaks igal ajal taldriku täita. Esimene käik on heeringas (igal mõeldaval kujul: marineerituna, salatites jne) ja sellele järgnevad teised kalatoidud. Kolmas taldrikutäis peaks sisaldama külmi lihatoite, aga siiski mitte Rootsi traditsioonilist jõulusinki, sest seda süüakse koos leivaga eraldi neljanda käiguna. Viies käik koosneb soojast toidust: lihapallid, vorstid , kartulid , Janssoni kiusatuse nimeline roog ja muud klassikalised jõuluhõrgutised. Kuues käik on kuulus libekala, seitsmes juust. Kaheksandaks käiguks on kaneeliga maitsestatud riisipuder, kuhu on peidetud mandel . Kes mandli leiab, see järgmisel aastal abiellub või saab muidu õnnelikukuks. Üheksas käik koosneb kookidest ja kommidest.
Risgrynsgröt - riisipuder, traditsiooniline magustoit, serveeritakse marja- või karamellkisselliga.

Pärast jõuluõhtusööki külastab paljusid peresid Tomte ehk jõulupäkapikk, kes toob kingitusi ning kellele lapsed kuuse alla kausikesse jõuluputru jätavad.
Punkt pikkadele pidustustele pannakse Rootsis alles 14. jaanuaril ehk Knuti päeval.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nublu1994 Õppematerjali autor

Põhjalik materjal rootsi jõuluroogadest.

glögi jõulutoidud sink juust jõulud kiusatus vürtsid ingver porter

Sarnased õppematerjalid

ppt

Rootsi jõuluroad

Rootsi jõuluroad Liis Vaupere ·Safranisaiad ehk "lussekatterid" ·Luutsinapäev 13.detsembril Siirupikommid- knäckid ·Kuni 16-17 sajand kutsuti seda jooki "Hippocras'iks". ·Alates 18. sajandist hakati Rootsis kutsuma "Glögiks". ·Punane vein,nelk, purustatud kardemoniseemned, kaneelikoor, ingver ja pomerantsikoor. ·Kooritud mandlid ja rosinad Janssoni kiusatus Aladdini shokolaad ·"Köttbullar" ·Rootsi lihapallid koorekastme, kartulipudru, hapukurgi ja pohlamoosiga. ·Libekala "lutfisk" ·grön kål roheline kapsas ·dopp i grytan ("patta kastma") ·Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. 9 korda tuleb kommete kohaselt süüa: 1. käik heeringas ja sellele järgnevad kalatoidud 3. käik külmad lihatoidud 4. käik jõulusink leivaga 5. käik lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatus jne.. 6. käik libekala 7. käik juust 8. käik kaneeliga maitsestatud riisipuder 9. käik koogid, kommid Risgrynsg

Kokandus

docx

Jõulukombeid üle maailma

SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna see tundub kõige huvitavam. Varsti on jõulud ja on hea teada, mis erinevad rahvused mujal maailmas praegu teevad. Kasutasin tööks põhiliselt internetti. JÕULUKOMBEID KOGU MAAILMAST Suurbritannia Serenaadilauljad kõnnivad majast majja, et esitada koduuste taga jõululaule. Need 19. sajandist pärinevad laulud on ülipopulaarsed tänaseni. Jõuluvana hiilib Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega. Hispaania Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise pidusöögiga

Uurimustöö

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk