Essee - "Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Automaatikainstituut
Andres Põder
093539IASB
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored
Essee aines ISS0110 Väljendusoskus
Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent
Tallinn 2009

Deklaratsioon

Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö „Mille poole püüdlevad tänapäeva noored” on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud .
Kuupäev: 29.10.2009
Üliõpilane: Andres Põder
( Allkiri )

Annotatsioon

Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida.
Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, seejuures on haridus väga tähtis edu saavutamiseks. Materiaalsete väärtuste kõrval on tähtsad ka vaimsed, nagu sõprus, armastus ja perekond.
Järeldused: Noorte püüdlused on erinevad, aga kõik ühendab see, et nad tahavad saavutada rahulolu oma eluga.

Essee

Noorus on inimese elus kõige ilusam aeg. See on esimese armastuse tärkamise, esimeste ootuste ja lootuste täitumise aeg. Samas on noorus aeg, mil kujuneb välja isiksus ja püstitatakse eesmärgid edaspidise elu jaoks. Noored peavad tegema suuri valikuid . Millised on eesmärgid, mida nad elus saavutada tahavad? Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?
Tammsaare (1981) suurteoses „Tõde ja õigus“ ei tahtnud lapsed oma vanemate kombel päevast päeva tööd rügada. Nad tahtsid elada kergemat elu. „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus,“ ütles vana Andres, kuid lastel oli julgust vastu vaielda . Noored mõistsid, et Andres ise pole tööd tehes õnnelikuks saanud. Nad leidsid oma armastuse niigi ja tahtsid laia ilma avastama minna. Kas tänapäeval on olukord muutunud?
Me oleme jõudnud tarbimisühiskonda, raha on see jumal, keda inimesed teenivad. Asju, esemeid väärtustatakse üle. Ühiskond mõjutab inimesi juba lapsepõlvest alates nii, et ülimalt tähtsaks peetakse karjääri, rikkust ja vara. Internetis on levinud A.K. Tolstoi üsna humoorikas , kuid paikapidav tsitaat: „Inimesed on nagu vorstid – nad on see, mida neisse topitakse.“ Eriti innukalt teeb seda „toppimise“ tööd meedia. Iidoliks muutuvad rikkad ja edukas inimesed, kes elavad glamuurset ja priiskavat elu. Just nemad pääsevad läikivate ajakirjade esikaantele. Milline noor ei sooviks olla samamoodi edukas? Sisimas tahab igaüks teha karjääri, teenida palju raha, omada suurt maja ja luksuslikku autot. Kuid kõigel on oma head ja halvad küljed, nii ka rikkusel ja edukusel.
Edukate inimeste peale ollakse tihti kadedad, seepärast kiputakse nende tegevust ja elu kritiseerima. Meedia tähelepaneliku pilgu all ei jää midagi varjatuks. Mõnikord suhtutakse edukatesse lausa halvustavalt. Ma olen muidugi nõus, et suuremate riigiettevõtete juhid ei peaks teenima rohkem kui Eesti president , aga ka oluliselt vähem mitte. Ei saa ju tõrjuda fakti, et varandus ei kuku kellelegi taevast – see on teenitud higi, verd ja pisaraid valades (välja arvatud muidugi lotovõitjatel). Oma ala parimateks on inimesed üldjuhul saanud tänu isikuomadustele ja heale haridusele.
Hariduse tähtsust meenutavad õpetajad, poliitikud ja teised vanemad ning targemad inimesed noortele üsna tihti. Noored on seda mõistnud ja tänapäeva Eestis näeme, kui „ popp ja noortepärane“ on teadmiste omandamine. Just kõrgharidus on see, mille poole üha enam noori püüdleb. Majanduslanguse tingimustes väärtustatakse haridusest veelgi enam, sest konkurents töökohtadele on tihe ja sõelale jäävad parema kvalifikatsiooniga inimesed. Noored tahavad töökohta, kus nad saaksid ennast teostada ja loomulikult väärilist palka teenida.
Kas ainult materiaalsed väärtused on tänapäeva noorte püüdluste sihiks? Ma usun, et mitte. Ka sõbrad, perekond ja armastus on tähtsal positsioonil noore inimese elus. Vaimsed väärtused seisavad isegi kõrgemal materiaalsetest. Remarque (1976) on kirjutanud: „Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud.“ Muidugi on raske filosofeerida õnnelikolemise üle, kui puudub teatud materiaalne miinimum. Mõnikord piisab õnneks väga vähesest. Holden Caufield Salingeri (1999) romaanist „ Kuristik rukkis “ tahtis vaid seista kuristiku serval ja püüda lapsi, kui nad servale liiga lähedale satuvad. See oleks teda õnnelikuks teinud.
Noore inimese saavutused elus ei sõltu kahjuks vaid tema vabast tahtest. Tihtipeale ilmuvad eluteele ootamatud takistused. Samas võib noor inimene langeda meelemürkide ohvriks. Teadagi jäävad noored kergelt sõltuvusse. Mõnikord jääb mulje, et tänapäeva noored püüdlevad enda hukutamise poole. Hiljuti kirjutati ühe ajalehe interneti-väljaandes1, kuidas politsei eest põgenenud joobes nooruk rammis kahel korral parklas seisnud sõidukeid, kahjustades viit autot ning vigastades ühte autojuhti. Kuigi õnnetusi ei saa vältida, saab nende riski vähendada.
Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid eesmärke, püüdlusi ja eneseteostuse võimalusi. Inimese elu on lühike, sellepärast püütakse seda kasutada maksimaalselt. Noorte eesmärgid võib kokku võtta ühe lihtsa lausega: nad tahavad saada õnnelikuks. Kuidas seda teostada, on igaühe enda otsustada. Võibolla aitab Peep Vainu (2008) raamat „Kõige tähtsam küsimus“ – inimene peab küsima iseendalt, kuidas ta ennast teostada tahab.

Kasutatud kirjandus

1. Remarque, E.M. (1976): Arc de Triomphe . Tallinn: Eesti Raamat.
2. Salinger , J.D. (1999): Kuristik rukkis. Tallinn: Avita.
3. Tammsaare , A.H. (1981): Tõde ja õigus. 1. Tallinn: Eesti Raamat.
4. Vain , P. (2008): Kõige tähtsam küsimus. Tallinn: Eesti Päevaleht.
1 http://www.tallinnapostimees.ee/?id=177407 (29.10.2009)