Nii võibki tekkida olukord, kus jõutakse selgusele, et suurest armastusest pole midagi alles ja nagu isa Goriot mõistis, kasutatakse sageli kiremonomaani omakasu eesmärgil kurjalt ära. Rahaga on tihti mõistatuslik see, et kui seda juba on, siis tahetakse seda aina juurde saada. Öeldakse ka seda, et raha rikub mõne inimese isegi ära. Rastignac valmistas mulle mingil määral pettumuse. Nimelt muutus vooruslikkust hindav noormees osalt just raha pärast egoistlikumaks ja küsis raha ka oma vaeselt perelt, et hankida endale näiliselt olulisi asju. Ilmselt on rahagagi mõistlik väita, et raha on tarkadele inimestele. Kokkuvõtteks ütleksin, et minu arvates peab olema inimesel nii raha kui ka armastust. Peab oskama hinnata seda, mis on olemas. ,,Isa Goriot" lugemine panigi mind kõrgemalt hindama asju, mis mul juba olemas on.
tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvikirevaid rõivaid. 14. sajandil muutusid naise rõivad liibuvamaks, need rõhutasid tema keha võlusid. Tihti kanti peakatteid (tanud, loorid, räitkud, pärjad jm). Kõrgsoost daamid kandsid kallihinnalisi ja luksuslikke kostüüme. Ideaalid Peale hariduse oli naisele vajalik ka sisemine ilu ja suursugusus. Väga oluliseks peeti naiste kombekust ja vooruslikkust. Naine pidi olema poliitiliselt aktiivne, oskama olla iseseisev, oskama kirjutada, teha käsitööd, osata keeli, olema hea suhtleja ja osata kasvatada last. Ideaalsel naisel olid imekaunid blondid juuksed,valge näonahk, kõrge laup, valged, pikad, peened ja siledad sõrmed, imekaunis ja õrn keha. Tegevused Daamid tegelesid peamiselt tikkimise ja õmblustöödega. See aitas neid hoida tegevuses ja eemale unistamisest. Üsna noorelt pandi tüdrukud
Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatud olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Nagu kangelaseepostes , tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet . Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Ka trubaduuride luule oli pühendatud südamedaamile. Ülistati armastatu ilu ja vooruslikkust,kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetega ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal oli tuntud "Rebaseromaan". Dante Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itallast Dante Alighierit ( elas 1265-1321 ) Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust.
4) Naeruväärustati oskamatust Seitsmes päev, 6. novell 1) Noor ja ilus aadlidaam, hästikasvatatud noormees, aadlidaami mees, mõjuvõimas rüütel. 2) Abielumehe usalduse kuritarvitamine. 3) Inimene pole alati rahul ühe toiduga, vaid vajab vaheldust. 4) Naeruvääristati lihtsameelsust Kuues päev, 7. novell 1) Auväärt daam, noor ja ilus aadlimees. 2) Käituti armastustunde järgi. 3) Inimene võib armastada rohkem kui üht inimest. Armastusel pole piire. 4) Väärtustati naise vooruslikkust. Üheksas päev, 4. novell 1) Kaks küpses eas noormeest. 2) - 3) Ühe inimese õelus saab teise mõistusest võitu. 4) Naeruvääristati inimlikke nõrkusi.
• Prantslastel tekkis soov hõivata uusi alasid ja kehtestada Euroopa enda ülemvõim • Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon. 12. Nimeta 5 revolutsiooniga kaasnevat muutust inimeste eluolus ja kultuuris. - Üldiseks kõnetlusvormiks sai „sina“. Varasemad olid „härra“, „proua“, „preili“ jne. Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, mida hakkas asendama lihtrahva rõivastus. Rõhutati vooruslikkust. Ühiskonnast püüti välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju. Religioosseid sümboleid hakati hävitama. 13. Miks hakati just Prantsuse rev sündmustega seoses rajama kunstimuuseume, arhiive ja raamatukogusid jms? - Kuna revolutsiooni käigus hävitati väga palju endist kultuuripärandit. See ei meeldinud rahvale, mistõttu hakatigi rajama kunstimuuseume ning arhiive, et kultuuripärandit kuskil kaitsta ning hoida. 14
Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Võeti kasutusele meetermõõdustik, kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema rahvusvärvid kas siis mütsimärgina või lindina. Moes oli ka punase früüsiga müts, kaela rätik, traksid ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast, valdavalt kasutati kihilist kleidimoodi
uut olustikku Üldine kõnevorm ,,sina", kaotati pöördumiosed ,,härra", ,,proua", ,,preili", viisakas kõnetusvorm ,,kodanik" Moodi läks lihtrahva rõivastus, loobuti aristokraatlikust rõivamoest Rõivamood enne ja pärast (vasakule Marie Antoinette, paremal Madame de Verninac) Revolutsiooniaegne eluolu Pöörati tähelepanu moraali kujundamisele, mis pidi olema range ja vastandiks liiderlikkusele Rõhutati vooruslikkust Prooviti ühiskonnast välja juurida usku ja kiriku mõju vähendada. Peagi mõisteti, et sunniviisiline usuvabastamine toob rohkem kahju ning karmidest usu ja kiriku vastu suunatud meetmetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Eitati endist kultuuripärandit. Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrid, maali-, kunsti- ja raamatukogud 1793. a avati Louvre'is rahvale mõeldud
Koosseisuga - Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi Napoleon Bonaparte Revolutsiooniaegne eluolu Püüti luua uut olustikku Üldiseks kõnetlusvormiks sai ''sina'', kaotati pöördumisvormis ''härra'', ''proua'', ja ''preili'` Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'` Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva rõivastus Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks Igati rõhutati vooruslikkust Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789
vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul". Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest- kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Alates XII saj. Hakati kirjutama armastusluulet.Nende autoreid ja ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Seal ülistati armastatu ili ja vooruslikkust, kirjeldati tundeid. Linnades loodud ja seal lauldavad värjutusttused oli enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kirjutati rumalate ja ahnetena ning naeguvääristasid kõikvõmalikul viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntud ,,Reaseromaan". See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasateks oli seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itaallast Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka
Third level Fourth level Fifth level Napoleon Revolutsiooniaegne eluolu Üldiseks kõnetusvormiks sai "sina", kaotati varasemad pöördumisvormid "härra", "proua" ja "preili". Viisakaks ja lojaalseks kõnetusvormiks sai "kodanik" Looduti aristokraatlikus rõivamoest, asemele tuli lihtrahva rõivastus. Juukseid hakati kammima siledaks ilma igasuguse frisuurita Igati õhutati vooruslikkust Revolutsiooniaegne eluolu Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Uus ajaarvamine: alguseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Koosseisuga - Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi Napoleon Bonaparte Revolutsiooniaegne eluolu Püüti luua uut olustikku Üldiseks kõnetlusvormiks sai ''sina'', kaotati pöördumisvormis ''härra'', ''proua'', ja ''preili'` Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'` Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva rõivastus Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks Igati rõhutati vooruslikkust Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789
montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele zirondiinid pooldasid vabariiki ja vaba ettevõtlust, montanjaanid e jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist Muutused eluolus 'sina', loobuti aristokraatlikust rõivamoest, juuksed kammiti siledaks, rõhutati vooruslikkust, üritati usku väljajuurida, meetersüsteem, koondati kunst, raamatud kokku, ajateenistus, uus kalendrisüsteem
ooperi tähtsamad teemad. Orkestratsiooni seisukohalt vaadates on kogu ooper täidetud rohkete puhkpillisoolode ning -ansamblitega. Vaskede roll on väga domineeriv nagu Wagneri puhul ikka. Eriti on seda tunda massistseenides ning kuningas Heinrichi ilmumisel. Kuigi vaskpillide rõhk on suur, ei ole see iialgi robustne, alati suursugune, mahe ning vahetevahel ka pehme ning õrn. Puupuhkpillidel kujutatakse näiteks Elsa vooruslikkust, puhtust ning ilu. Keelpille kasutab Wagner enamasti stseenide loomises. Kogu stseeni õhkkond ning selle muutuvus tuleb peamiselt keelpillidest, olgu siis pingeline torm või idülliline looduspilt. Soolod on antud peamiselt puhkpillide kanda. Wagneri vokaalikasutus on samuti äärmiselt iseloomulik. Tihedalt on massistseene, kuid jagub ka palju intiimsemaid ansambleid ning sooloaariaid. Imekspandav oli just see, kuidas
isikuvõimu. Prantsusmaa oli endiselt vabariik. Revolutsioon hakkas aga taanduma, see oli mõjutanud ühiskonnas ja inimeste elus päris palju asju. Näiteks tunnistati ainult kodanlikku abielu, suleti enamik kloostreid, leib läks hästi kalliks, inimesed olid revolutsiooni ajal kannatamatud, mures, närvilised jne, ei räägitud nii viisakalt, sinatati ,,härra, proua" ja ,,preili" asemel. Rõhutati vooruslikkust, vähendati kiriku mõju ja prooviti välja juurida usku. Kuid siiski rahulolematus ühiskonnas polnud vaibunud ja järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Uusrikkad aga, kes olid revolutsiooni ajal rikastunud, ei pooldanud kuningavõimu tagasitulekut. 1799 aastal hõivati Seadusandliku Korpuse hoone ja sõjaväe
Samas on see üks minu lemmikvärvidest. 3 Sümboolika Valge on universaalne värv, mis sobib kasutamiseks praktiliselt kõikidele inimestele kuna see värv ei tekita äratõukavat tunnet. Paljude rahvaste jaoks sümboliseerib valge värv headust, ausust, täiuslikkust, vooruslikkust ja rahu. Vana-Roomas kandsid vestaalid valgeid kleite ja loore. Antiikajal tähendas valge maailmast võõrandumist. Kristlastel tähendas valge sugulust jumaliku valgusega. Valgetes riietes kujutati ingleid, pühakuid ja jumalakartlikke. Mõnedes maades kandsid valgeid riideid preestrid ja kuningad, mis süboliseerisid pühalikkust ja suursugusust. Sellegi poolest oli valgel ka teine tähendus. Näiteks slaavlased riietasid valgesse surnuid ning neid kaeti ka valge surnuriidega.
Miks punane? Aga miks valis CocaCola oma brändi värviks punase? Sest kunagi, kaua aega tagasi, sümboliseeris punane värk jõukust ja väärikust ja kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Valge CocaCola kasutab oma brändi reklaamimises ka valget. Mida tahab CocaCola valgega öelda või inimestele edasi anda? No näiteks valgega seostatakse tihti puhtust ja vooruslikkust. Näiteks tähendab valgus heledat, säravat, veatust, absoluuti, pühadust ja absoluutset puhtust. Valge on tulevikku vaatav, samas aga mitte midagi lubav ega mitte midagi määrav värv. Niiet võta näpust mida nad sellega öelda tahavad!? Nad tahavad rõhutada võrdsust! Valge värvi põhiline omadus ongi võrdsus! Mütoloogias on valge ühtsuse sümbol. Psühholoogias tähendab valge värv helgust, puhtust, tagasihoidlikkust, õiglust. Ka kummitused arvatakse olevat valged, sest see
Svetambara sadhu/sadhvi - valgesse riietunud. SIKHISM Üks jumal, 10 gusut. Ali Granthi - raamat, millel on oma tuba, koheldakse inimesena. Sikhid hoiavad oma juukseid. Ei järgi ühtki teist religiooni.Turban. Kaheteraline mõõk, kaks kirpani. HIINA (rahva seas omausundid, etnilised usundid, islam jne. Hiina RV-s taoism, budism, islam, katoliiklus, protestantism) konfutsionism. KONFUTSIONISM (pilk ühiskonnale)- õpetlasusund. Rõhutatakse rituaali, tava, inimlikkust, vooruslikkust. Inimelus on olulised kunst, ustavus, kombed, harmoonia, kooskõla, inimlikkus, pojalikkus. Wujing - viisraamat. Shijing ajalooraamat - ideaalne ühiskondlikus harmoonias, mis saavutatakse sunni ja karistuseta.Shijing Lauluraamat - 305 rahvalaulu. Ying - muutusteraamat. Liji - kommete raamat. Wen "kultuur" - tsiviliseerib ühiskonda (võidab see, kellel on suurem kultuur). Viie suhte harmoonia: tead oma käitumisviisi. sõber-sõber. Valitseja-alam
Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luuletused pole lastele sobilikud. Lydia Koidula Rahvusliku liikumise aja luuleta- Lõi elurõõmsa sisuga lastelaule, mida iseloomustavad 1843-1886 ja. Eesti näitekirjanduse ja lava- looduse lastepärane isikustamine, rikas kujundlikkus, kunsti rajaja. Jutukirjanik. häälikuintonatsioonid, kordused ja onomatopöa. PERIOOD: 20 sajandi algus Iseloomustus: Lastekirjanduse teke
* Fundamentaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus * Kristlikud: usk, lootus, armastus. * 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast. * Motiiv. * Psühholoogiline egoism. * Rajaja F. Nietzshe (1844-1900). * Filosoofia on inimese eksitus -> rajab uue filosoofia -> elutahe, raske kehaline periood. * Inimliku eluviisi suurim tahe võimutahe. * Moraal on antud nõrkade poolt. Seaduslik moraal on kõikidele sama. Nn. ,,karja- ehk orjamoraal." -> surutakse peale vooruslikkust, toimub ,,tugevamate" inimeste arvel. * Ligimesearmastus on nõrkus. * Darvinism. * Liigne heatahtlikkus on orjameelsus. * Kristlus eitab elutahet, rõhutab esteetilisi väärtusi, alavääristab instinkte, õpetab allumist. * Jälestas inimesi, kes on võtnud omaks kristliku moraali, kuid ei usu jumalasse. * Puudub üldkehtiv moraal, tugev kehtestab ise eetika. * Apolloline ellusuhtumine moraalne, raamidesse surutud. * Dionüüsilie ellusuhtumine instinktidele alluv, vaba.
Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga ja anti välja dekreet rahvastele, kes soovivad hirmuvalitsejat kukutada. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland sõjalise liidu. 5) Muutused olustikus. Revolutsioonin ajal tehti Prantsusmaal suuri ümberkorraldusi:võeti vastu uus ajaarvamine ja meetermöödustik,kaotati varasemad tiitlid ja kõnetusvormid,loobuti aristokraatlikust rõivamoest,rõhutati ranget moraali ja vooruslikkust,püüti vähedada kiriku mõju.Katati seisused. 6) Revolutsiooni posit ja negat tagajärjed. Negat.-poliitiline terror, poliitiliste vastaste hävitamine, kuritegevuse järsk tõus, enamik inimesi vaesus tänu inflatsioonile, spekulandid rikastusid kuna ostsid odvalt kokku emigrantide vara,uusrikkad olid kultuuritud ja labased Posit.-feodaal süsteemi hävitamine, seisuste kaotamine, eraomandi puutumatus, meetermõõdustiku kasutuselevõtt,rahvustunde kasv, eestlaste ja teiste
Madame de Lafayette'i ajastul oli tavaline, et ballil kohtutakse oma tulevase abikaasaga ning armutakse esimesest silmapilgust. Printsess de Clèves härra de Nemoursile oma armastust välja ei näita, sest tema oli härra de Clèves'iga abielus ning ta arvas, et ilmselt on härra de Nemoursil palju armukesi, sest ta oli nii kaunis mees. Siis printsess veel ei teadnud, et hertsogil on samasugused tunded tema vastu. Printsess de Cléves surus oma tunded alla, sest varem oli ema talle rõhutanud vooruslikkust ja selle hoidmise võimalikkust vaid äärmise eneseületamise ja oma abikaasale pühendumisega. Härra de Nemours püüdis igal võimalikul viisil naisele oma armastusest märku anda. Ta käis tihti kuninganna-troonipärija juures, sest seal viibis ka printsess ning kui tal tekkis võimalus, varastas mees naise portree, et teda salaja iga päev imetleda. Ükskõik kui palju printsess de Clèves ei püüdnud oma armastust hertsog
Revolutsiooni ajal tehtud muudatused · Endine kristlik kalender asendate revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. aasta lõpuni, ning uueks ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. aastal päev, mis Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. · Vanade mõõtude ja kaalude asemel võeti kasutusele meetermõõdustik. · Varasemate pöördumiste ,,härra", ,,proua" ja ,,preili" sai üldiseks kõnetusvormiks ,,sina". · Moraal pidi olema range ja rõhutama vooruslikkust. · Ühiskonnas üritati vähendada kiriku mõju ning välja juurida usku. Revolutsiooni tagajärjed Prantsuse revolutsioon oli maailmas suureks murranguks. Kaotati seisused, inimesed muutusid seaduse ees võrdseks, murti vana feodaalsüsteem, kaotati aadli ja vaimulike eesõigused. Kukutati monarhia ning loodi vabariik. Prantsuse talupojast sai maaomanik ning revolutsiooni ala kasutusele võetud meetrisüsteem kehtib tänaseni.
tavadele, otsustab mees, keda lubatakse abielumajja külla ja kellega võib tema abikaasa üldse suhelda. Ühelgi abielus oleval naisel ei ole lubatud suheleda mitte mahramist meestega ehk siis vallaliste mitte sugulastest meestega. Ka teiste naistega suhtlemist on mehel õigus keelata, kui ta seda mingil põhjusel arukaks peab. Igal islami naisel on kohustus hoida oma mehe au, omandit ja enda vooruslikkust võimalikult hästi kaitsta. Paljudes islamiriikides mõõdetakse pere au just naiste käitumise põhjal. Islami usus on naise füüsiline karistamine lubatud ainult siis, kui naine on truudust murdnud oma abikaasale. Naised SaudiAraabias SaudiAraabiat ei peeta kõige konservatiimseks islamiriigiks ilma põhjusta. Sellel territooriumil asuvad kaks islami kõige tähtsamat linna Mediina ja Meka. Ainukese
kaine mõistuse säilitamine täpsust nõudvates, keerulistes ettevõtmistes." Juhiste leidmiseks pöördus Marcus stoitsismi poole. See oli neli sajandit enne tema sündi Kreekast alguse saanud filosoofia, mis kujutas endast enam religioosset kui süstemaatilist teooriat ning mille peamiseks eesmärgiks oli anda igapäevaelule tähendus ja juhised. Stoikud otsisid lohutust jumalikust ettenägelikkusest, ülistasid vooruslikkust ja mõistust, ihaldasid kirgedest vabanemist ja püüdsid ennast mitte vaevata küsimustega, mida nad ei suutnud lahendada. Marcus Aureliuse elu ja mõtted edastavad inimestele kolm õppetundi siin-ja-praegu-türannia eest põgenemiseks ning aitavad muuta raamatus toodud juhised nii konkreetseks ja kasulikuks kui võimalik. Esiseses õppetunnis on tähelepanu keskmes mittetöötamine, teises räägib mees terviklikust sisenemisest teemasse ning kolmas igavikulisusest.
Koraan ütleb: « Tõesti, meestele ning naistele, kes Jumalale alistuvad, ja meestele ning naistele, kes usuvad, ja meestele ning naistele, kes kuuletuvad, ja meestele ning naistele, kes räägivad tõtt, ja meestele ning naistele, kes on kannatlikud, ja meestele ning naistele, kes on alandlikud, ja meestele ning naistele, kes annavad almust, ja meestele ning naistele, kes paastuvad, ja meestele ning naistele, kes hoiavad oma vooruslikkust, ja meestele ning naistele, kes peavad Jumalat tihti meeles, on Jumalal varuks andestus ja määratu suur tasu. » (33:35) (http://www.islam.pri.ee/index.php?id=34) Vastavalt islami õpetustele, eristab inimesi Jumala silmis ainult nende teadlikkuse tase Jumalast. Tänu sellele on mitmed inimesed üllatunud kuuldes fakti, et islami seadus andis juba 1400 aastat tagasi naistele õigused, mis alles hiljuti Euroopas ja Ameerikas saadi.
kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased - Abielu kui majanduslik, aga ka poliitiline tehing - Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju - Puudus teadmine/ arusaam lapse ja täiskasvanu erinevustest - Abielu ja pere mõisted mõjutanud Rooma impeeriumi, aga ka saksa hõimude ja kristliku käsitlustes - Metsikute hõimude kombel mõnda aega ka mitmenaisepidamine ehk
kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased - Abielu kui majanduslik, aga ka poliitiline tehing - Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj. - Uute riikide teke ja kristluse laienev mõju - Puudus teadmine/ arusaam lapse ja täiskasvanu erinevustest - Abielu ja pere mõisted mõjutanud Rooma impeeriumi, aga ka saksa hõimude ja kristliku käsitlustes - Metsikute hõimude kombel mõnda aega ka mitmenaisepidamine ehk
5. Vanema sõbra ja noorema sõbra suhe: vanem sõber ustavus; noorem sõber usaldus. · Tuleb järgida positsiooni, säilitada mainet. · Mengzi (372-289 eKr) arendas konfutsianismi. · Inimene on oma olemuselt hea. · Kust tuleb kurjus? Ebapiisavast mõistmisest inimest tuleb kasvatada vooruslikuks. Sokrates uskus ka, et kui inimene teab, mis on hea, siis ta ei tee enam halba. · Peab arendama positiivsust, mõõdukust, armastust ja vooruslikkust. · Juhtlause: "Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse." · Konfutsianism on passiivne eetika (kristlus on aktiivne). · Keskne mõiste: REN inimlikkus. Väljendub viies vooruses: 1. Väärikus 2. Avar maailmapilt 3. Truudus 4. Usinus 5. Tegus headus Ehk inimene täidab oma kohust riigi ees. · 1910. A sai konfutsianismist Hiina riigireligioon. (Umbes aastaks ajaks) Jaapan · Kaks peamist religiooni: 1
Kunn on Jumala poolt saadetud, võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees, peaülesandeks rahu. Personaalne suhe alamatega. Kuningas on vooruste kehastus ja tagaja(eeskuju alamatele) 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Hobbes: need monarhid, kes meile ei meeldi on türannid. 17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid. A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Absoluutse monarhia argument Piibli toel: kuna jumal andis maailma Aadamale valitseda, siis peaks tema järglaste valitsus olema ainuõige, millest tuleb ka pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond=riik. Riigivalitseja on kui pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse, loomulikku vabadust ja võrdsust pole. 6
Aga suurim õndsus on Jumala heameel: see on ülim õnn." (9:7172) ,,Tõesti, meestele ning naistele, kes Jumalale alistuvad, ja meestele ning naistele, kes usuvad, ja meestele ning naistele, kes kuuletuvad, ja meestele ning naistele, kes räägivad tõtt, ja meestele ning naistele, kes on kannatlikud, ja meestele ning naistele, kes on alandlikud, ja meestele ning naistele, kes annavad almust, ja meestele ning naistele, kes paastuvad, ja meestele ning naistele, kes hoiavad oma vooruslikkust, ja meestele ning naistele, kes peavad Jumalat tihti meeles, on Jumalal varuks andestus ja määratu suur tasu." (33:35) Islamis on selge, et naise ja mehe vastandamine ei ole vajalik. Pigem on mõlema rollid hädavajalikud ja teineteist täiendavad. Koraan ütleb: ,,Oo inimkond! Olge teadlikud oma kohustusest oma Isanda ees, kes lõi teid ühest hingest ja kellest Ta lõi talle kaasa ja neist kahest hajutas laiali (üle kogu maa) palju mehi ja naisi.
Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles. Olga elas rohkem väljapoole, ta oli elavam kui Tatjana. Tegelikult toimus Tatjana sisemaailmas sama tormiline elu
Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia: korrumpeerunud monarhia. a) ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust 15 b) külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu c) ent Aq. Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni · Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel · Käsiraamatud: "Valitsejapeeglid". Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat?
· Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Augustinus väitis, et sõdimine seniste motivatsioonide enesekaitse, maapealse riigi kuulsuse jms pärast ei ole kristlasele kohane. Need on vaid illusoorsed väärtused. Samas pöörast ta aga ringi Piibli õpetuse: armastada ei tähenda, et sõjategevus oleks õigustamatu. Uueks vooruseõpetuseks sai, et inimese vooruslikkust tuleb hinnata tema südametasandil (kristluse pööramine sissepoole). Sellest lähtuvalt ei ole tõeline kurjus sõjas mitte surm ja tungid, vaid verejanu ja kättemaksuhimu. Kurjus ei seisne mitte tegudes, vaid kavatsustes tegude taga seisnevates patustes soovides. (Sealjuures ei ole oluline, kas tegu õnnestub läbi viia või mitte). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada
· Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: o süda juhib keha o mõistus juhib hinge o Jumal juhib universumit Türannia · Türannia: korrumpeerunud monarhia. o ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust o külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu o ent Aq. Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni 18 · Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel · Käsiraamatud: "Valitsejapeeglid"
3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kristlik kuningavõimu idee (6. saj): Justinianuse koodeks: kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and; kuningas on vastutav Jumala ees; peaülesanne rahu; paternalistlik ja personaalne suhe alamatega; kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia; türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim);
Riigi teeb heaks kodanike armastus riigi vastu patriotism. Ideaalis peaks selline riik olema vabariik, kus kõik kodanikud valitsevad iseenda üle, ei ole kõrgemat võimuomajat - see ei ole üles ehitatud hirmule vaid kogukonda hõlmavale armastusele. Sellised riigid ei sõdi, sest respekteerivad ka teiste riikide õigusi. Sealt jõutakse üleüldise inimarmastuseni, inimkonna sõpruseni.. Üksikisiku armastus sellises kogukonnas ei saa algust omandamise tungist vaid teise inimese vooruslikkust, ehk kahe inimese tunnete harmooniast. Inimesed armastavad üksteist, sest nad näevad teises samu voorusi. Tõsiselt harmooniline inimene suudab ühendada enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse üheks objektiks. (Selline nägemus koondab aristotellikud, stoistlikud, platonlikud ja pauliinlikud elemendid augustiinlike vastu.) 25. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Nad rõhutavad, et iga inimene on kordumatu indiviid, kordumatu tunnete maailmaga
Ta ise peab kindlasti olema eeskujuks. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade • Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm • Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. • Aquino Thomas: Monarhia vastab 'loomulikule printsiibile' . Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Türann on huvitatud, et ühiskonnas valitseksid sisekonfliktid, et rahvas ei ühineks türanni vastu. • 17. saj Inglise vabariiklased: kõik “monarhid” on tegelikult türannid • Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik “türannid” on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole
vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest, sest laps võib olla nii hea kui halb ja kasvatusest oleneb, kas ta on tulevikus hea või halb. Kui last kasvatada maast madalast vooruslikult, kujunevad tal välja harjumused ehk mõistuspärane käitumine ehk ta nii-öelda mõtestab endale erinevate asjade moraalsust ja vooruslikkust läbi. Vooruste eetika kohaselt peab inimene elama mõõdukalt, mitte liialdades, näiteks liigsöömine ja näljutamine on äärmused, aga mõõdukas söömine on kuldne kesktee ja voorus. Vooruste eetika on üks kolmest suuremast eetikateooriate kimbust, mille järgi moraali lahti mõtestatakse. Selle teooria järgi on inimene loomult neutraalne. Vooruste läbi jõutakse õnneni. Näiteks raha pole elueesmärk, vaid vahend
- vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu - paternistlik ja personaalne suhe alamatega - kuningas kui vooruse kehastus ja tagaja 4) Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aquino Thomas: türannia = korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. saj Inglise vabariiklased: monarhia = türannia. 5) Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Hobbes: Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. Absoluutse monarhia argument Piibli toel: - Jumal andis maailma Aadamale valitseda - Esimese ,,isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus
terminit ,,analüütika". Alles Immanuel Kant hakkas kasutama nimetust ,,formaalne loogika"). Süllogistika -- järeldamisõpetus. Tänapäevane matemaatilise loogika (mis on 100-%-liselt sümboliseeritud, formaliseeritud) haru ,,predikaatarvutus" baseerub otseselt Aristotelese süllogistikal. 5 ARISTOTELESE EETIKA Teos "Nikomachose eetika". Eetiline inimene on vooruslik. Vooruslikkust peab õppima. Vooruslikkus on kesktee äärmuste vahel (näiteks: optimism ja pessimism). Inimene on ühiskondlik olend. Kõik inimesed püüdlevad heaolu poole. Et olla õnnelik, peab suutma hoiduda nendes püüdlustes äärmustest. Ülimaks õnneks on vajalik vaimne tegevus ehk mõistusele tuginemine, mis eristabki inimest loomast. Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (telos). Aristotelese eetika keskendub teo tegija isikuomadustele. Immanuel
need iidseid kujundeid, mis on pärit kalligraafiast, numeroloogiast, loomade maailmast, ka müütiliste loomade omast, näiteks draakonid. Lääne-Aasias ja Põhja-Jaapanis elavad ainud on tuntud suu ümber tehtavate tätoveeringute poolest, mis nagu lisaksid huultele suurust, kuid nad kasutasid tätoveeringuid ka põskedel, laubal ja kulmudel. Need täitsid mitut eesmärki, ent peamiselt sümbaliseerisid vooruslikkust ja süütust, teenides samal ajal ka kosmeetilisi taotlusi ning andes teada sugulisest küpsusest. Hiinas oli tätoveerimine karistamise pärusmaaks ja mõnda aega käibis see ka Jaapanis, hoolimata varasemast mittekaristuslikust kasutusest, millel on eelajaloolised juured. Lõpuks tõusis tätoveerimine Jaapanis kunsti-liselt kõrgele tasemele, saades jälle kord kannustust Hiina mõjudest. Kuigi abstraktsed tätoveerimiskujundid võivad Jaapanis pärineda ajast 10 000 aastat eKr,
Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil? Kognitivism. Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted. „Valetamine on moraalselt väär“ millel kõige tõenäolisemalt on kõigeparemad tagajärjed. Iseloom – rõhutatakse head iseloomu ja vooruslikkust. Eluliselt tähtis on, et iseloomul oleks jõudu head teha. Motiiv – mingi teo ammendavaks esitab väite valetamise kohta, mis võib olla tõene või väär. Seostub uskumusega (realism), et on olemas objektiivsed moraalifaktid või – omadused, mis teevad moraaliotsustused tõeseks või vääraks: hindamiseks on tähtis võtta arvesse toimija kavatsusi. Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest
Nagu kangelaseeposed, tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid, võitlesid kurjade röövrüütlitega ja tapsid hirmsaid koletisi. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule ( trubaduurid olid armastuslaulikud ) Alates 12. sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid hakati nimetama trubaduurideks. Ka trubaduurid oli pühendatud südamedaamile. Ülistati armastatu ilu ja vooruslikkust, kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades. Linnakirjeldus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati rumalate ja ahnete ning naeruvääristati kõikvõimalikel viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntu ,, rebaseromaan ,,. See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasteks olid seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi
sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika, mille esindajad arutlesid selle üle, mis on hea ja mis halb. Oma õpetuses jõudsid sofistid pettejäreldustele, st näiliselt õigetele järeldustele, tegelikult aga vääratele. Sokrates astus nende seisukohtade vastu ägedalt välja, tuues näiteks, kuidas paljud sofistid väidavad end õpetavat vooruslikkust, mõistes selle all aga oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese arvates on filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Teiseks tähtsustas ta teadmist, sest üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Tema lemmiklause oli: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Selline arusaam sunnib inimest pidevalt mõtlema, küsima, vastama ja hoiab huvi elu vastu enda ümber ja eneses.
Kui noormees oli oma õpingud lõpetanud, sai ta selga mehetooga ja sageli saatis isa ta seejärel välismaale teadmisi täiendama. Eristati nelja liiki kunste: · Igapäevased- madalad kunstid, nt käsitöö. · Meelelahutuslikud- pidid võimaldama naudungu silmadele ja kõrvadele.nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega. · Tõeliselt vabad kunstid- kasvatavad vooruslikkust. Roomlased pöörasid üha enam tähelepanu kõnekunstile. Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis
(,,piirajad ja tasakaalustajad" - ei lase ühelgi institutsioonil piiramatut võimu haarata). Ta eristas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu. Kolmandaks föderaalvõim (välisasjad). Montesquieu valitsusvormidest: eristas kolme erilaadi valitsemisevormi, paigutas demokraatia ja aristokraata kokku (vabariik). Monarhia aadli vahendab ja kontrolliv võim. Valitsusprintsiibid voorus , au , hirm . Vabariik oli kõige nõudlikum oma kodanike suhtes- nõudis vooruslikkust, enesepiiramist. Hirm rahvas kardab oma monarhi, monarh ei usalda rahvast. Monarhia on geniaalne liikumapanevad jõud (inimeste voorused) neid pole monarhias tarvis, töötab ka üsna vähesega (au). Ühe inimese võim, mis allub seadustele, seaduste täitmist kontrollib aadel. Ideaalne süsteem Inglismaal vabariik, mis on peidetud monarhia vormi taha. Suurim pluss - Riigivõimu eri funktsioonid jaotatud erinevatele institutsioonidele.
seejärel välismaale teadmisi täiendama. Eristati nelja liiki kunste: · Igapäevased- madalad kunstid, nt käsitöö. · Meelelahutuslikud- pidid võimaldama naudungu silmadele ja kõrvadele.nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega. · Tõeliselt vabad kunstid- kasvatavad vooruslikkust. Roomlased pöörasid üha enam tähelepanu kõnekunstile. Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis
samuti lihtrahvast põlgav. Kirjutas armastus- ja sõprusluuletusi, ka poliitilist ja filosoofilist luulet, religioosseid hümne jumalaile. Horatius jagab armastusluuletajana nõu, mida erinevate armuhädade puhul teha, armastust käsitletakse satiiri ja irooniaga. Horatius sõpruseluule keskendub sõprussuhetele üksnes meeste vahel, inimeste sõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest, ei pidanud niivõrd tähtsaks vooruslikkust, vaid lahkust ja rõõmsameelsust. Filosoofilises luules on Horatius mõjutatud epikuurlusest ja stoikudest, ta kirjutab kuldsest keskteest, elu naudingute otsimisest, mõistlikkusest ja mõõdukusest ja oma osaga leppimisest. 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. ,,Ars poetica" on kirjutatud hiljemalt 10 eKr; aines vaheallikate kaudu Aristotelese õpikust ,,Poeetika", kes oli ka peamine eeskuju
Kõikidel asjadel on oma juhtiv organ nii nagu keha juhib südant, hinge juhib mõistus, Jumal juhib universumit, ühiskonnas peab olema juht. Analoogiad: · süda juhib keha · mõistus juhib hinge · Jumal juhib universumit Aquino Thomas türanniast · Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). · ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Türann toetub ebavooruslikele inimestele ega salli vooruslikke inimesi. Henry VIII kui türann, teda häiris T. More, kes tuletas pidevalt meelde, et kuningas ja tema alamad on ebavooruslikud. · külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu · ent Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni · Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha).
c. kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja Aquino Thomas: Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha 1 mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). a. ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust b. külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu c. ent Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel Käsiraamatud 13.-16. s: "Valitsejapeeglid". Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes:
annaabi.ee 
