Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaegne Eesti kaubandus, linnad, raehärrad. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel?
  • Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?
  • Mis ühendab loetletud asulaid Millised asulad on loetelust puudu?
KODUNE TÖÖ 3
1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p)
(all) Narva ja Jaanilinn 1860
(all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav)
(all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn
2.Kirjutage õige mõiste (6p)
Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged – seek, hospidal
Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild
Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik
Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust – Hansa Liit
Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt
Tsunfti põhikiri - skraa
3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p)
§104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust.
Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut . Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini.
§127 Et isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla koos raehärraks.
Isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla raehärrad, kui vaid üks sureb või astub raest tagasi, siis võib teise küll raadi võtta.
Põhjendage §104 ja §127 otstarbekust. Raehärrad pidid olema kohusetundlikud ja ausad et linna hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt.
Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah.
4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad ?(1p)
Teravili, lina, kanep , paekivi, puit, loomanahad, mesi , vaha, rasv , tõrv.
5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p)
Helme, Keila , Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse , Otepää, Pirita , Põltsamaa, Valga, Vastseliina , Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere . Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud .
6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild , neist esimesse kuulusid sakslased , teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p)
Kanuti gild
Oleviste gild
Kullasepad, tislerid, rätsepad, portreemaalijad
Voorimehed, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud
7.1535.aastal mõistis Tallinna raad surma Riisipere mõisniku Johan von Üxkülli. Milles teda süüdistati?(1p)
Endise talupoja tapmises.
Keskaegne Eesti kaubandus-linnad-raehärrad #1 Keskaegne Eesti kaubandus-linnad-raehärrad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretesau Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti keskaeg
7
doc

Eesti keskaeg

Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik ­ maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3. Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula) Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1. Liivi Orduriik ­ (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus. Ordu liikmeskonna põhiosa

Ajalugu
Eesti keskaeg
47
docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13

Keskaeg
Eesti Varauusaeg
63
doc

Eesti Varauusaeg

Endine ordumeister Fürstenberg viidi vangistatuna Moskvasse, kus ta moskvalaste pakutud koostööst keeldus ning 1568 suri. Paide piiramine ebaõnnestus venelastel juba teistkordselt. Harjus puhkeb suur talurahva mäss 1560. aastal (Teateid Pärnu kandist tomus samuti mäss). Sõjas kõige rohkem said kannatada talupojad. Nad kaotasid kaitse, sest kõik põgenesid oma varaga. Venemaa andis talupoegadele viljaabi. Vene väed võtsid kaasa eesti talupojad, kes põgenesid Venemaale, sest nad tunnevad keelt ja piirkonda. Mäss puhkes, sest kaitsja, kes pidi kaitsma on lahkunud. Vihati sakslasi. Kaitset ei andnud aadel, kuid koormisi nõudis. 12 Pandi mõisi põlema. Talupojad olid organiseeritud mässu ajal, nad valisid ühe sepa enda kuningaks. Nad läksid läbirääkimisi pidama Tallinna raes. Aadlid rikkusid linnaelu, panid piiranguid

Eesti varauusaeg
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. ­ 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 ­ 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp ­ tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr ­ "aestid" Keskmine rauaaeg (5. ­ 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),

Eesti ajalugu
EESTI KESKAEG
22
docx

EESTI KESKAEG

EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun