VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur [email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes Vooluveekogud Seisuveekogud Vee liikumine Üldine, ühesuunaline, pidev Osaline, mitmesuunaline, aeglane Veetaseme muutumine Kiire, sagedane, ulatuslik Aeglane, harvaesinev, väikese ulatusega Veevahetuse aeg Lühike Pikk Sügavus M...
monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine, sademeid on vähe. Eesti jõgede pikkusjaotus 8000 100
a. Ida-Virumaal). Nitraaditundlikud alad näitavad langevat joont nitraatide sisalduse suhtes. RANNIKUMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND Eesti rannikumere halba kvaliteeti põhjustavad peamiselt suur toitainete koormus ning reostus (põhjustab eutrofeerumist). Ainus ,,heaks" hinnatud rannikuveekogum asub Saaremaast lääne pool. Selgrootu põhjaloomastiku seisund on enamus veekogudes hea. Fosfori juhtimine merre (reoveega) on viimastel aegadel vähenenud. VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 20% (15) Eesti veekogudest on hinnatud kesiseks (ülejäänute seisund on hea). Inimtegevus mõjutab igati vooluveekogude kvaliteeti. Ainult viies veekogu(mi)s on seisund hinnatud väga heaks. Heitvete reostav mõju on viimastel aastatel aina vähenenud. Põllumajandus mõjutab endiselt veekogude seisundit suurel määral. JÄRVEDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 2/3 Eestis seiratud järvedest on heas seisundis. Peipsi ja Pihkva järve kvaliteet on kesine. Peipsi
Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine kiire veetõus. Veebilanss-Vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas Vesikond-Maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede ja teiste vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. Veelahe-Piir vesi,- jõgikondade vahel.
ATMOSFÄÄR VEERINGE ON VÕIMALIK TÄNU VEE ERIN EVATELE OLEKUTELE. I. MAAILMAMERI 71% MAAKERA OINDALAST JA 97% MAAILMA VEEVARUDEST. II. LIUSTIKUD 1) MANDRILIUSTIKUD POLAARALADEL - ANTARKTIKAS, GRÖÖNIMAAL JA PÕHJA- JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL 2) SOOD-RABAD ON OLULISED MAGEDA VEE VARUDE SÄILITAJAD. 3) SISEVETEVÕRK ON TIHEDAM ALADEL, KUS SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST IV. TAIMKATE TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE VÄHENEMISE NING PÕHJUSTAB SADEMETE VÄHENEMIST NING PÕUDADE SAGENEMIST. 2)TAIMKATE ÜHTLUSTAB JÕGEDE ÄRAVOOLU, VÄHENDAB ÜLEUJUTUSI.
oligohumoossed-eutroofsed, polühumoossed-eutroofsed, oligohumoossed-hüpertroofsed, polühumoossed-hüpertroofsed. Veerikkad jõed Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. VOOLUVEEKOGUD Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka looduslikke vooluveekogusid. Kui aluseks võtta varasem vooluvete üldpikkus (31 000 km) siis on säilinud looduslikke ja osaliselt muudetud voolusängiga veekogusid vaid 32%. Pandivere Kõigehõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustikul puudub vooluvesi 1375 km2
põllumajandusele. Jõed, järved. 1. Mis mõjutab jõgede veehulka? 1) Kliima. a) Sademed. b) Lumi(lumesulamisvesi). 2) Geograafiline asend. a) Põhi/lõuna. 3) Pinnaehitus. a) Kõrgustikud. (Sajab rohkem ja seega satub jõgedesse rohkem vett) b) Lubjakivid soodustavad karstumist ning takistavad vooluveekogude teket. 4) Põhjavesi. 2. Kuidas on tekkinud järvenõod? 1) Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. 2) Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi. 3) Inimtegevus. 4) Rabades on arvukalt rabajärvi. 5) Lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi. 6) Meteoriidijärved. 7) Tehisjärved. 8) Vanajõed ehk soodid
tagada joogiveeallikate piisav kaitse. Veekogumite seisundit mõjutavate objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Punktkoormusallikatest tuleneva mõju kõrvaldamiseks on suure osakaaluga reovee puhastusseadmete ja sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Hajukoormuse osas tuleb põhitähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise ning turbatootmise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Otseselt vooluveekogude seisundi parandamisele on suunatud kalade rändeteede avamise meede. Vooluveekogumite hea seisundi hoidmisel on peamine uute paisude rajamisest loobumine ja veekogude reostumise ennetamine. Kvaliteetse joogivee tagamise põhimeetmed Joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise maksumus Lääne Eesti vesikonnas on senise hinnangu järgi suurusjärgus 3 miljardit krooni. Valdav osa kulutustest läheb veevõrkude rekonstrueerimiseks ja uute torustike rajamiseks. Esmajärjekorras
vee kvaliteeti. Näiteks anorgaaniliste ja orgaaniliste väetiste ning pestitsiidide kasutamine võib aidata lahendada põllumajandusest tulenevaid veereostusprobleeme. Kogu Euroopas võib pealegi märkimisväärselt parandada vee kvaliteeti kasumlikkust või tootlikkust vaid vähesel määral mõjutades või hoopis mõjutamata, kui näiteks vähendada pestitsiidide kasutamist, muuta põllukultuuride külvikordi ja projekteerida vooluveekogude äärde puhverribasid. Reovee kasutamine põllumajanduses Reovee kasutamisega põllumajanduses saab jätta rohkem mageveevarusid muudeks vajadusteks, sh loodusele ja majapidamistele. Kui taaskasutatava vee kvaliteeti õigesti hallata, võib puhastatud reovesi pakkuda tõhusat alternatiivi põllumajandusvee nõudluse rahuldamiseks. Puhastatud reovee kasutamine põllumajanduses on toonud juba mõnedele Euroopa riikidele märkimisväärset kasu veemajanduse sektoris
Lõuna-Ameerika vihmametsades. Ta elas looduslikult Kesk-Argentiinast põhja poole kuni Mehhikoni. Inimtegevuse tulemusena pole tema leviala kahanenud, vaid hoopis laienenud, sest farmerid näevad teda kahjurputukate hävitajana. Nii elab üheksavöölane tänapäeval USA-s kuni Kansase, Tennessee ja Lõuna-Carolinani. Oletatakse, et ta suudab oma leviala laiendada kuni Indiana, Ohio, Pennsylvania ja New Jerseyni. Üheksavöölane elab metsades ja põõsastikes. Ta kaevab urge vooluveekogude kaldaisse, alati puude-põõsaste lähedusse. Urg koosneb ühest sirgest käigust. Sellesse viib mõnikord 28 sissepääsutunnelit, mis on kuni 7 m pikad ja 1520 cm laiad. Uru lõpus on pesakamber, mida vooderdavad kuivad lehed ja rohi. Loom vahetab vooderdist sageli, eriti pärast vihma. Niimoodi kogunevad uruava juurde kõdunevad lehed. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad kaevavad enesele kuni 12 varjupaika. Üheksavöölane jagab oma kodu
haridusega töötajate olemasolu võimaldavad pakkuda ka keerulisemate objektide kvaliteetset ja täpset mõõdistamist. Oluliste töödena tõstaksime esile Tallinna ja Tartu kohalike geodeetiliste põhivõrkude rekonstrueerimise ja rajamise tööd, osalemise riigi kõrgusvõrgu ja Tallinna linna kõrgusvõrgu rekonstrueerimisetöödel, ehitusgeodeetilised tööd Tallinn-Tartu mnt Kärevere silla ehitamisel ja ehitusjärgsel silla ning teetammi vajumise täppisnivelleerimisel, vooluveekogude ökoloogilse kvaliteedi parendamise raames teostatud geodeetiliste alusplaanide ja jõgede profiilide mõõdistamise, Narva linna vee ja heitveetorustike projekteerimiseks geodeetiliste alusplaanide koostamise topo- geodeetilise mõõdistamisega. PRAJEKTEERIMINE Projektbüroo alustas tegevust 1994. a. Büroo tegevusvaldkondade hulka kuulub välistehnovõrkude (vee- ja kanalisatsioonirajatised, gaas, kaugküte, elektrivarustus jt), hoonete ja teedeehituse ehitusprojektide koostamine
kondenseerub pilvedeks; kui pilve on kogunenud piisavalt vett, hakkavad veoosakesed kokku põrkuma; kasvad suuremaks ja sajavad raskusjõul tagasi maailmamerre. Suur veeringe- hõlmab ka maismaad, õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? *temperatuuri kaudu, 92% veele langenud päikesekiirgusest neeldub ja 8% peegeldub *soolsuse, mis näitab 1 liitris vees lahustunud soolade massi grammides *tiheduse, suurim tihedus on pooluste lähistel *toodetud orgaanilise aine, fütoplanktoni hulga 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temp. suurtes sügavustes?
Kahjuks toob aga iga tööstus endaga kaasa ka reostuse ja nõnda on ka jõgede puhul. 19. sajandil hakati jõgesid kasutama ka villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. 1928. aastal töötas veejõul juba 328 ettevõtet, millest 86 tootis eletrienergiat. Maaviljeluse kiirel laienemisel 19. sajandi teisel poolel hakati Eesti liigniisekid maid ulatuslikult kuivendama, kuivenduskraavide vett jõgedesse ja ojadesse juhtima ning ka looduslike vooluveekogude veepinda alandama. Praeguseks on maaparandustööde tulemusena enamik väiksemaid jõgesid-ojasid süvendatud ja õgvendatud. Kuni 20. sajandi keskpaigani kasutati Eesti jõgesid intensiivselt palgiparvetuseks. Liiklusteena pole mõned suuremad jõed oma tähtsust siiani minetanud tänapäevalgi. Järjest enam sooritatakse jõgedel paadimatku. Eesti jõgede omadused Jõed ja nende lähiümbrus kätkevad suure osa Eesti looduse ilust ja omapärast.
piirkondades; a) Peaaegu 97% veest asub soolases maailmameres. Mage vesi asub peamiselt liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv magevesi asub jõgedes, järvedes ning maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%. b) Õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2) analüüsi kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; a) Maailmamere temperatuur sõltub geograafilisest laiustest ja varieerub -2ºC kuni 26ºC. Ookeani aasta keskmine veetemperatuur on peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal. b) Ka soolsus on piirkonniti erinev ulatudes 32 promillist 45 promillini, kuid keskmine on 35‰
emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku.vesikond-on maa-ala, kust põhja-ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas.pinnavesi-moodustavad alatised veekogud(järved,tiigid, jõed jne), samuti ajutised veekogud(karstiojad, järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi. Põhjavesi-kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel kivimite ja setete poorides, lõhedes ja muudes tühikutes. Peajõgi- on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Lisajõgi- jõgi, mis toob oma vee peajõkke
vältimiseks ökosüsteemis (juhul kui kalade sigimistingimused on normaalsed) on kalapüügi säästlik korraldamine. · Püügieeskiri on vaja hoida vastavuses varude seisuga. Vajalikud on seadusandlikud muudatused! Näiteks .... 1. Veekogude saastamise, tõkestamise või veekasutuse eest laekuvast rahast tuleb osa suunata otse nende veekogude kalavarudele tekitatud kahju heastamiseks. 2. Ranna ja kalda kaitse seaduse alusel on vooluveekogude veekaitsevööndi laius 10 m seal on puittaimestiku raiumine keelatud. Lõheliste elupaikade kaitseks peaks kaitsevöönd ole ma laiem, soovitavalt 100 m või üle selle. 3. Lubade andmisel veekogu seisundit ajutiselt halvendavateks töödeks tuleb arvestada koelmute kaitse vajadustega ja lubada töid läbi viia vastavalt aastaajale. 4. Ehituslubade andmisel uute paisude ehituseks või vanade ennistamiseks peab ühe
läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega, jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele. Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele. Ennetamine on parem kui tagajärgede likvideerimine: kasulikum on tegeleda saasteallikaga juba eos kui hiljem selle mõjudega. Saaste tekitajad peavad maksma nede poolt tekitatud saaste eest ja kui on
Setete kuhjumise tõttu mõni jõgi läbilaskmiseks. Arvutusvooluhulk oleneb ehitise territoriaalvete ulatust, lähimast punktist, ning hargneb mitmeks harujõeks, mis võivad, aga ei klassist ning määratakse maksimumvooluhulkade mis võib vajaduse korral ulatuda siirdevete pruugi allpool taas peajõega ühineda. Mingil tõenäosuskõveralt. Minvooluhulkasid on vaja välispiirini soo ala või ökosüsteem, kus suur maa-alal paiknevate vooluveekogude kogupik- teada, kui proj veevarustust, sh kalakasvatuses osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ladestub turbana siirdeveed jõesuulähedased tihedus: D = L/A km/km 2. Jõe valgla on ala, ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu millelt jõgi saab oma vee
saa. Potentsiaalne aurumine näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus. Tegelik aurumine - reaalselt aurunud vee hulk antud kohas. Jõgede hüdroloogia 4. Jõgede hüdrograafia (Vesikond, valgla, jne) Vesikond Veekogu vesikond on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. See on üht või mitut naabervalglat koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala. Valgla maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab. Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal lisajõel on oma valgla, mis kuulub nt emajõe valgla koosseisu. Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks.
Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Metskitsed kärbivad nooremaid puid. Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puude latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Harilik kobras. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Vee alla jäänud puud hukkuvad suhtelist lühikese aja jooksul. Hiired võivad talvisel perioodil noori väikeseid puid kahjustada. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume alla noorte puude tõdedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või isegi viies neid hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie metsakultuurides harva esinevad.
Keskmine vooluhulk 60-75 m3/s 390-410 m3/s 10-11 m3/s Veeorganismide elutingimuste, elustiku liigilise koosseisu ja jõe ökoloogilise seisundi kujundamisel on suur tähtsus vooluhulga aastaajaliste muutuste ulatusel ja minimaalsel vooluhulgal. Vooluhulga sesoonse muutumise amplituud oleneb kõige enam jõe toitumistüübist ja samuti vooluhulka reguleerivate suuremate seisuveekogude olemaolust või puudumisest jõgikonnas. Vooluveekogude, ka Võhandu jõe puhul määravad selle kvaliteeti neli põhikomponenti: 1) veekogu füüsikaline kvaliteet (eelkõige elupaikade mitmekesisus ning väärtuslike elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); 3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine); 4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kalastikule võimaluse ränneteks ning vabalr valda neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku)
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks
enamiku järvede väikest sügavust, mis loob eeldused taimerohkuseks ja kinnikasvamiseks. Suurimateks ohtudeks järvedele on nende liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. Rebäse järv. Sood ja rabad Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve,
hukkub. On teada, et ühe korraliku pärli leidmiseks peab keskmiselt avama üle 3000 karbi. Teistel andmetel leidub kvaliteetne pärl vaid ühes karbis 10 000-st, seega võib öelda, et Eesti asurkonnas leidub vaid 3-4 pärli. Inimtegevuse tulemusena on 20.sajandil välja kujunenud ka teine ohutegur hariliku ebapärlikarbi jaoks melioratsioon ehk maaparandus. Jõgesid, nendesse suubuvaid ojasid- kraave kui ka vooluveekogude valgalasid süvendades ning õgvendades muudetakse oluliselt hüdroloogilisi tingimusi ja soodustatakse rohke sette sisseuhtumist, mille tulemusel karpide kolooniad mattuvad setete alla ja surevad. Maaparandusobjektilt või jõe süvendamise kohast lähtuvate setete mõju on suurim 500- meetrisel lõigul, kuid võib ulatuda kümne kilomeetri kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991. aastal väga kõrgeks just
puud. Joon. 1 Tamm Joon. 2 Kopratamm (Savolainen.www) (w-jussikoprad... .www) Maastikulised tunnused Maastikulised võtmetunnused on sageli bioloogiliste võtmetunnuste tekkimise ja säilimise eelduseks, näiteks järsakute metsades või allikate ümbruses. · Vooluveekogude ümbrus- allikad, jõed ja ojad. (vt. joon. 3) · Seisuveekogude ümbrus- tiigid ja järved. · Ajutiste üleujutuste või vooluvee tunnused- taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõlvad, viirud tüvedel ja mätastel. · Allikalised alad. · Saared- veekogudes ja soodes paiknevad põlise metsaga saared ja märgalasaared- nõlvadega selgelt piiritletud väikesed sood ning neid ümbritse metsaserv.
Tumeda-veelised on Koigi soostiku rabajärved ja Marjasoo karjäärijärv. Saaremaa jõgedele on iseloomulik ulatuslik karastumine. Kurisuid ja karstilõhesid esineb jõe sängides, kus osa veest neeldub läbi karstiavade põhjavette või voolab seal edasi maa-aluse jõena. Suvistel kuivaperioodidel tekib veepuudus, voolukiirus väheneb veelgi ning toimub voolusängide kinnikasvamine. Seda tuleb arvestada Saaremaa väikeste vooluveekogude kaitsmisel ning säilitamisel. Saaremaa allikad on seotud lubjakivist aluspõhja lõhevöönditega ja seetõttu paiknevad rühmiti. Saaremaa suurim on Odalätsi allikas, mille tootlikkus on kuni 200 l/s. Saare maakonnas võetakse vett tarbeveeks peamiselt ühest põhjaveekogumist, see on Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogumist. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaakonnas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata
Eutrofeerumise tagajärjeks on hapnikukadu, mis paneb vohama niitvetikad ja suvel õitsema sinivetikad. Eutrofeerumist käsitlevad meetmed sisalduvad näiteks Helsingi konventsioonis ning HELCOM-i Läänemere tegevuskavas. Põllumajandusest pärit toitainete kao ehk siis merre sattumise vähendamiseks nähakse ette nitritite direktiivi ja vee raamdirektiivi täielikku rakendamist ning põllumajanduspoliitika uut nõuet rajada 1. jaanuariks 2012 vooluveekogude äärde puhverribad. Mina saaksin olla keskkonna sõbralikum järgmiselt: Säästan vett Eestimaal on vesi ilmselgelt alahinnatud. Me ei pane isegi tähele, mil moel me vett raiskame. Linnakorteris elades tundub kraanist tulev piiramatu veehulk lausa enesestmõistetav. Ometi on olemas kümneid ja kümneid nippe vee kokkuhoiuks. Näiteks peske käsi kätepesukausis ja kasutage sama vett vetsupotis. Kastke lilli vihmaveega
ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majandusliku või keskkonnakahju. [3] Invasiivne võõrliik kujundab enda vajadustest lähtuvalt elukeskkonna ringi ja hävitab algse looduskoosluse või koguni terve ökosüsteemi, mille läbi elurikkus väheneb. Võõrliikide keskkonda sattumine Kuidas võõrliigid keskkonda satuvad? Võõrliike võime kohata nii maismaal kui ka vees. Vees elavate elusorganismide levik teistesse piirkondadesse on võimalik: laevadega, vooluveekogude kaudu, tahtliku kalade või veeorganismide paljundamisega inimese poolt (näiteks kalade asurkonna taastamine) või läbi vesiviljeluse. Võõrliike satub teise veeelukeskkonda samade püügivahendite erinevates vekogudes kasutamise käigus. [18] Võõrliigi sattumine keskkonda on võimalik isegi puhkemajanduse tõttu, näiteks elussöödana ja samuti erinevate püügivahenditega. Ajaloost on teada võõrliigi sissetoomine
kõrgemate aladega võrreldes. Üldplaneeringu seisukohalt sedavõrd väikesed erinevused erilist kaalu ei oma ning neid pole võimalik arvesse võtta. Mikroklimaatilisi tingimusi jõgede orgudes ei muuda sinna rajatud paisjärved, sest väikese mahu tõttu on nende veekogude soojuslik akumulatsioon väga väike ja mikroklimaatiline mõju veekogu lühiümbrusele praktiliselt määramatu. Veevarud: Puurmani valla vooluveekogud võib jaotada 5 gruppi: 1) Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2) põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 3) põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk); 4) metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 5) metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk). Vooluveekogudest on suuremad Pedja, Kaave ja Pikknurme jõgi ning seisuveekogudest Tõrve, Puurmani ja Pikknurme paisjärved. Valla veestiku teljeks on
kaitsemeetmetelt jätkuvalt halvenenud, 2010-ndal aastal oli plaanis luua eraldi kaisekorralduskava. 1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, 2010. Aastal loeti kokku ainult 787 karpi. 14, 15 Ebapärlikarpide elupaikade, populatsioonide ning isendite drastilise vähenemise peamised põhjused viimase 100 aasta jooksul on: 1) Tööstus- ja põllumajandusreostus ning sellest tingitud vooluveekogude eutrofeerumine. 6 2) Peremeeskalade arvukuse kiire vähenemine ja nende väljatõrjumine võõrliikide nt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) poolt. 3) Konkurents rändkarbi (Dreissena polymorpha) näol. 11 4) Vooluvete takistamine paisudega ja sellest tingitud peremeeskalade liikumise tõkestamine jõe piires. Nt. kopratammid. 1 5) Melioratsioonitööd valglal, mis mõjutavad vooluveekogu hüdroloogilist reziimi ja ökoloogilist seisundit.
aitavad seeläbi ennetada haigusi (Sõsar). Aluseline vesi on väga efektiivne peale trenni, sest ta täiendab elektrolüütide tasakaalu kolm korda enam kui tavaline vesi. Põhjuseks on väiksemad veekimbud, mis imenduvad rakku paremini ja taastumine on kiirem (Sõsar). Kuidas aluseline vesi toimib? Vee pH väljendab vee happesisaldust. PH taset mõõdetakse skaalal 014, kus pH 7 on neutraalne, alla 7 on tegemist happelise ning üle 7 aluselise keskkonnaga. Enamiku järvede ja vooluveekogude pH ulatub 6,5-st 8,5-ni ehk on aluseline. Seega on meil loodusest palju õppida. Inimese erinevates organites on erinevad pH keskkonnad, näiteks maos on see 1,2, mis on vajalik valkude seedimiseks. Kuid üldjuhul on see üle 7 ning vere pH on 7,365. See on tähtis number, kuna veri transpordib kõik vajalikud ühendid rakkudesse (Sõsar). Aluseline vesi toimib rakkudele järgnevalt. Rakud imavad vee endasse ning see aitab lahustada happelisi jääkaineid, mis on sinna ladestunud päevade,
veeklaasis; "merevaht") 7)Vesi on ainuke ühend Maal, mis eksisteerib kõiges kolmes agregaatolekus: vedelas, tahkes ja gaasilises. Ühest olekust teise muundumisse on kaasatud suured hulgad soojusenergiat. Suur tähtsus soojusenergia ümberjaotumisel Maa atmosfääris. 8)Vee jäätumisel selle ruumala suureneb (ca 9%). Vesi on ainuke ühend Maal, mille maksimaalne tihedus ei ole tahkes olekus. Veekogude jäätumisel ei vaju jää põhja takistab veekogude põhjani jäätumist, vooluveekogude üleni kinnikülmumist. Isolatsioonikiht. 9)Vee tihedus sõltub temperatuurist. Puhta vee tihedus kõrgeim 4o C juures. (Kaksikassotsiaatide kontsentratsioon on kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi (Celsius) kuupsentimeetris) 0 (tahke) 0.9150 0 (vedel) 0.9999 4 1.0000 20 0.9982 40 0.9922 60 0.9832
Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2 m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Viimasel paarikümnel aastal on olnud inimese mõju kasv suur ja veekaitselised meetmed nii vähetulemuslikud, et Võrtsjärve vesikonna jõgede vee omadused on halvenenud ja seni kahjuks pöördumatult (Järvet, Laanemets, 1995). Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve
Jõevähi varusid kahjustavad vähivaenlased, kellest ohtlikumad on mink ja saarmas. Veel toituvad vähist kalad (eeskätt angerjas), röövtoidulised putukad (ujurid ja kiilivastsed) ning ka linnud. Jõevähi elupaikadele mõjuvad negatiivselt keskkonnasäästmatud maaparandustööd, mis toovad kaasa looduslike vooluvete õgvendamist, setete koormust, veekogude veetaseme alandamisi jne. Vähivarusid kahandavad loomulikult ka röövpüüdjad. Eriti suur on oht väiksemate vooluveekogude puhul, kust vähki on lihtne käsitsi ära korjata. Vähivarude taastamise ja suurendamise abinõudeks on jõevähi asustamine ning vajadusel ka veekogude korrastamistööd. 3. Metoodika 3.1 Seireprogrammi eesmärk Jõevähi seire eesmärgiks on saada pidevat informatsiooni vähipopulatsioonide seisundi kohta erinevates Eesti piirkondades. Jõevähi seire põhineb vähimõrdadega katsepüükidel. Iga vähi
hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatub puud erinevate tüvemädanikku põhjustavate seentega ja lõpuks nad hukkuvad. Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Sokud nühivad sarvi vastu puutüve, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne) Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e
kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.[21] Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. [6] Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada
likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused
tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.[21] Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. [6] 14 Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad
. Elustik on enamasti väga vaene, kuid järved on tihti väärtuslikud oma ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. 2. Eesti jõgede üldiseloomustus. Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. 94.3% on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km. Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väiksem tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus. Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on jões elustikku. Eesti sügavamad jõed on Narva(16m) Emajõe sügavus alamjooksul on 11m. Suurima valgalaga on jõed on Narva ja Emajõgi. Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise rezhiimi kujundamisel. Sellest oleneb voolukiirus
(sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete moodustumise tõttu. Jõe alamjooksul voolukiirus aeglustub niivõrd, et kaasatoodud uhtained langevad põhja. Setete kuhjumise tõttu mõni jõgi hargneb mitmeks harujõeks, mis võivad, aga ei pruugi allpool taas peajõega ühineda. Mingil maa-alal paiknevate vooluveekogude kogupik-kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu tihedus: D = L/A km/km2. Jõe valgla on ala, millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske kindlaks teha, mõeldakse valglast rääkides just maapealset toiteala. Valgla tähtsaim näitaja on selle suurus (valgla pindala A ), mis määratakse kaardilt. Valgla suuruse A km2)
oma algsesse seisundisse, kõik ülejäänu on muudetud põllumajanduslikuks maaks. Märgalad ja vee-elupaigad. Märgalad on hädavajalikud elupaigad nii kaladele, kahepaiksetele, veeselgrootutele kui ka lindudele ja paljudele taimedele. Märgalad on olulised üleujutuste puhveralana, joogivee saamiseks ja elektri tootmiseks. Märgalasid kuivendatakse või täidetakse sageli arendustegevuse huvides, neid mõjutavad vooluveekogude kanaliteks kaevamine, paisude ehitamine ja reostamine. Viimase 200 aasta jooksul on hävitanud üle poole USA märgaladest. Selle tulemusena on Ameerika kaguosas 40- 50% mageveelistest teoliikidest välja surnud või ohustatud. Ligi 98% selle ala 5,2 miljonist km vooluveekogudest on selle aja jooksul rohkem või vähem kahjustatud ning neid ei peeta enam looduslikuks ega vaatamisväärseks. Jaapanis on sama lugu. Ainult kaht Jaapani 30 000 jõest võib pidada looduslikuks – s.t
väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). [14] Millal võib Eestis kohata. Jäälinde, eks Eestisse saabuvad tavaliselt märtsis-aprillis kohta rohkem ikka suvisel ajal. Talvel on jäälinnu kohtamine küllaltki erakordna juhus, sest vaid mõned üksikud isendid julgevad jääda lahtiste vooluveekogude äärde talvituma. Seda imelisem on aga vaatepilt, kui talviselt must-valgel maastikul kohata üht pisikest värvipommi. [14] Välimus. (vaata pilte) Jäälinnud kannavad aastaringselt samasugust ülivärvilist sulestikku. Võiks arvata, et selline uhke rüü sünnib selga tõmmata ainult kallimaga mehkeldamise ajaks, kuid jäälindudel see nii pole. Jäälinnu rinnapool on oranzikas-punane ja selg neoonsinine.
4.3. Aluselisus ja pH Võimet puhverdada happelisuse muutusi näitab aluselisus. Järvevee suhtelist happelisust näitavad pH väärtused. pH on suurus, mis näitab lahuse vesinikioonide sisaldust. Vett, milles ei ole lisandeid nimetatakse destilleeritud veeks. Sellise vee pH on 7, see tähendab, et vee happe- ja alusesisaldus tasakaalustavad teineteist ning on võrdsed. Kui pH on väiksem kui 7, siis vesi on natuke happeline. Kuid kui pH on suurem kui 7, siis on vesi aluseline. Vooluveekogude ja järvede pH on vahemikus 6,5-8,5. Järvevee pH määrab suuresti, millised taimed ja loomad seal kasvada ning elada saavad (http://www.envir.ee/parnumaa/valdkonnad/vesi). I. Oti esitluse andmetel järve eutrofeerumisel vee pH tõuseb(http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=204573/interott.pdf). 4.4. Lahustunud hapnik
(b) pinnaveekogude eutrofeerumine · Enamus Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis. Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Pihkva ja Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja intensiivse põllumajandustootmise aladel. Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid. Seni on olukord järjest paranenud. Kuid taas laieneva majandusega võib olukord halvenema hakata. (c) happevihmad · Vääveldioksiidi heitkogused vähenesid perioodil 1990 kuni 2003 ligikaudu 63% võrra. Seega pole tegu hetkel kõige põletavama probleemiga, kuid samas on viimastel aastatel märgata taas kerget tõusutendentsi. Seejuures annab suurema
Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline)
gynomane CAREX – PEREKOND TARN • Eestis kasvab neid 69 Carex limosa liiki mudatarn • Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke. Tarna õied moodustavad pähiku. • Enamik tarnu, kuid mitte nad kõik, kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja carex rabades, tiikide ja cepitosa vooluveekogude mätasta kallastel ning isegi rn kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa. DESCHAMPSIA CAESPITOSA - LUHT- KASTEVARS • Levikult Eestis sage liik, kasvab sooniitudel, niisketel karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Taime kõrgus 30 kuni 100 cm. Lehed lamedad, sügavavaolised, väga karedate roodudega. Keeleke kuni 8 mm pikk. Pööris kuni 20 cm pikk,
Reglementeeriti õngejada pikkust. Mitu õngejada võib olla. Selektiivsusrestid, Keeluajad ja kohad. 19. Kalapüügi reguleerimine ,,keeluaegade ja -kohtade" meetodil, plussid ja miinused, näited Keelualad kus ei tohi üldse kala püüda, ei tohi püüda mite mingisuguse püüdmisega, või ei tohi püüda mingit kalapüüki (nt lesta keelupüüdiaeg- veebuar kuni juuni) kehtsetatud nii et keelatud kudeajal püüda ja keelukohad ka tihti seotud sellega et tagada kalade kudemiskohad. Nt. Vooluveekogude suudmete lähedal meres on igasuguste kalapüük keelatud 500 m raadiuses+ ajutised rakendatakse siiski kui on mingi kalaliigi varu saab kannatada, tavaliselt toimub teadlaste ettepanekul. Selleks et siirdekalad saaksid üles jõkke ja alla jõkke. Põhjatraalnooda keeld Liivilahes. Ajutiste keeluaegade ja keelukohtade üle otsustab keskkonnaministeerium. Nt. Läänemerel on keelatud triivpüük. Parimad meetmed kalapüüki reguleerida on keeluaegade ja kohtade kehtestamine.
kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria). Siirdekalad: lõhilasd ja tuuralised. Poolsiirdekalad: vobla, latikas, sasaan, siiad. Imetajad: vaalalised, loivalised (morsad, hülged). Peajalgsed: kalmaarid. Vooluvete nekton- kalad, vähid, imetajad, kohalikud ja siirdekalad. Mere zoobentos. Peaaegu kõik käsnad, sammalloomad, käsijalgsed, okasnahksed- peaaegu kõik esinevad täiskasvanuna bentoses. Vooluveekogude põhjas sogases vees: ussid, limused, putukad,vähid. Taimed rohkem madalas. Neuston (veekogu pindkilet asustavad organismid) ja pleuston (veepinnal triivivate makroskooliliste organismide kogum) jõgedes eriti ei esine. Järvede plankton. Külmemates vetes rohkem ränivetikaid, soojemates rohe- ja sinivetikaid. Ka vaguvibur- ja koldvetikaid. Talvel on fütoplanktoni hulk miinimumis, kevadel ränivetikate hulk maksimumis, siis järgnevad rohe- ja sinivetikad
kasutamise tõus, mille üheks põhjustajaks on osaliselt minimeeritud mullaharimise propageerimine. Põllumajandusreostuse mõju leevendamise võimalused. Kuna põllumajandustootmise reostuskoormuse piiramine pole kõikjal võimalik, tuleb rakendada ka negatiivse mõju leevendamise võimalusi. Põllumajanduse reostuskoormuse mõju veekogudele võimendub süvendatud ja tammidega tõkestatud jõgedes ning alandatud veetasemega järvedes. Reostuskoormuse mõju aitab leevendada vooluveekogude looduslähedase geomorfoloogilise seisundi taastamine. See tähendab mittevajalike tõkestusrajatiste likvideerimist ja süvendatud vooluveekogudele võimaluste piires kalade elu- ja sigimispaikade taastamist, aga ka põllumaade kuivendusvee eesvoolude tihedamat hooldust. Intensiivse põllumajandusega aladel on vajalik madalate, reostunud veega kaevude asendamine (kohati sobib ka veetrasside rajamine). See on sellistes tingimustes elavate
reostustundlikud. Enamik Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis. Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikel aladel. Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid. Ebasoodsate ilmastikuoludega esineb Läänemeres ja Peipsi järves vetikate vohamist. Läänemere seisundit mõjutavad klimaatilistest teguritest kõige enam tuuled ja temperatuurimuutused. Tuultest sõltub veevahetus Taani väinades, veetase ja hoovused Eesti rannikumeres. Külma poolaasta õhutemperatuurist sõltub jääkatte kestus ja ulatus ning vee segunemise sügavus
annaabi.ee 
