Keskkond ja ettevõte

Kotter, Kaisa

Keskkond ja ettevõte (0)

1 Hindamata

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Kaisa Kotter
KESKKOND JA ETTEVÕTE
Referaat
Juhendaja : Aino Juurikas
Pärnu 2010
SISUKORD

MAAILMA JA KESKKOND………………………………………………………………3

SÄÄSTEV ELUVIIS………………………………………………………………………..4
1. ÜLETARBIMINE……………………………………………………………………….4
2. KLIIMAMUUTUS………………………………………………………………………5
3. TEADLIK LIIKLEMINE………………………………………………………………6
4. KEMIKAALID JA KESKKOND………………………………………………………7
5. TEADLIK TARBIMINE………………………………………………………………...8

OHTLIKUD JÄÄTMED……………………………………………………………………9

KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………………….10
Maailm ja keskkond
Kliimamuutused , bioloogiline mitmekesisus , keskkkonna tervislikkus ja jäätmed on ülemaailmased probleemind, mis puudutavad ka Eestit.
Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige ja EL on maailma suurim kaubanduspartner, maailma suuruselt teine majandus ja suur poliitiline blokk , on tal ka rahvusvahelised kohustused. Ülemaailmasete keskkonnaküsimustega tegelemine on ka ELi enda huvides. Mereelupaikade seisundi halvenemine maakera vastaspoolel mõjub ka meie toiduvalikut. Naftareoustus ELi vetes võib tulla tankeritelt, mille kodusadam on väljaspool Euroopa Liitu.
Seepärast osaleb EL aktiivselt rahvusvaheliste keskkonnalepingute üle peetavatel läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega , jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele .
Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid . Keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele. Ennetamine on parem kui tagajärgede likvideerimine: kasulikum on tegeleda saasteallikaga juba eos kui hiljem selle mõjudega. Saaste tekitajad peavad maksma nede poolt tekitatud saaste eest – ja kui on kaalukaid tõendeid tekkiva keskkonnaprobleemi kohta, võetakse ettevaatusabinõud tarvitusele ka siis, kui täielikku teaduslikku kinnitust ei ole veel saadud.
Säästev eluviis

Ületarbimine
Paljud inimesed püüavad riietuda vastavalt moele- kuid trendid vahetuvad tihti. Kasutuskõlblikud rõivad visatakse minema, kuna need pole enam moes. Selline käitumisviis on mõjutanud rõivatööstust järjest uusi tooteid valmistama, vastavalt moe nõudmisetele, kuid loodusvarade arvelt. Pahatihti unustavad inimesed endalt küsida, kas on vaja viimase „moeröögatusega“ nii-öelda kaasa karjuda ja sellega karuteene meie looduskeskkonnale teha.
Samuti pole meil näiteks vaja elektroonilist hambaharja, lokikeerajat, röstrit, köögikombaini, munakeetjat või popcorni masinat. Neile leiduvad ka keskkonnasäästlikumad alternatiivid. Tavaline hambahari on piisavalt efektiivne, lokke saab tavaliste patside või paberirullidega, saiu saab soojaks ka ahjus või pannil . Köögikombaini asendab lihtsalt riiv või vispel . Sellised tooteid on veel terve hulk, mille järgi on tekitatud kunstlik vajadus.
Seetõttu peaks enne uut ostu järele mõtlema, kas neid asju on ka tegelikult vaja või on tegu ületarbimisega? Kui vajadus on olemas, siis tuleks tarbida teadlikult:

Eelista kaupade teenuseid
Eelista korduvakasutatud ja/või taastuvast materjalist toodetuid kaupu
Eelista vastupidavaid ja kvaliteetseid tooteid
Eelista mahetoodangut ja vähenda loomsete toiduainete tarbimist
Eelista vähempakendatud ja vähemtöödelduid tooteid
Anna oma tarbetud riided ja muud asjad teistele, kes võivad neid vajada
Sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid
Eelista lähemal toodetuid tooteid, eelista eestimaist
Kasuta säästulampe, mehaanilisi ja energiasäästlikke kodumasinaid

Kliimamuutus
Kliimamuutused on üks suurimaid ohte nii keskkonndale kui ka sotsiaalsele ja majanduslikule arengule meie planeedil. 20. sajandil tõusis Maa pinna keskmine temperatuur umbes 0,71C. On veenvaid tõendeid selle kohta, et viimase 50 aasta jooksul on just inimtegevus olnud ülemaailmse soojenemise peamine põhjustaja. Suurimad süüdlased selles on energia tootmiseks põletatavad ja transpordis kasutatavad fossiilsed kütused, mis paiskavad atmosfääri selliseid Maa pinda soojendavaid gaase nagu CO2.
Temperatuuri tõus toob kaasa merepinna tõusu, kuna pooluste jääkate sulab. Merepinna tõus ohustab rannikualasid ja väikesaari. Kliimamuutus muudab ilma ebapüsivaks, tormid ja põuad sagenevad ning nende loodusnähtustega nagu malaaria , levivad uutele aladele . Liigid, mis ei suuda muutustega sammu pidada, surevad välja. Muutub põllukultuuride tootmine struktuur. Mitmes maailma paigas satub ohtu tervete kogukondade peatoidus ja isegi ellujäämine. Teises kohas võivad täielikult muutuda nii looduskeskkond kui ka selle kasutamise viisid. Osa neist mõjudest on juba pöördumatud.
Ilma ja kliima muutumine ei sõltu vaid atmosfäärist. Maa on keeruline süsteem, mis reguleerib pidevalt oma sisemiste ja välimiste kihtide koostist ning ehitust. Maa on toimise poolest ühtne tervik, mille areng juhindub otstarbekusest. Maa pinnal kulgeb kogu elu ja tekib ka ilm, aga Päikese kiirgusenergia arvel. Kuu põhjustab tõusu-mõõna ja teised planeedid häirivad kuigivõrd Maa liikumist tema orbiidil. Ka need asjaolud mõjuvad kliimale. Ilm võib oluliselt muutuda isegi paari tunni jooksul. Osa muutustest on perioodiliselt korduvad, teised kulgevad pikemat aega ainult ühes suunas. Et reguleerivaid tegureid on väga palju, siis on ka raske selgusele jõuda, millised neist osutuvad kõige tähtsamateks.

Teadlik liiklemine
Teadlik liiklemine on ka üks säästva eluviisi osa ning seeläbi saab igaüks meist panustada elukeskkonna hoidmisesse muutes oma igapäevaseid harjumusi keskkonnasõbralikumaks.
Näiteks kasutades suure maasturi asemel keskklassi autot, säästad 20 000 km läbisõidu puhul 16 000 kr ja 2.7 tonni kasvuhoonegaase. Ühistransporti eelistades aga kulutad sellestki 4-5 korda vähem energiat. Lennukiga lennata saab läbida kiiresti, kuid kokkuvõttes toob see keskkonnale palju kahju. Ühe inimese 10 000 km pikkune lennureis tekitab 1400 kg CO2, mis võimendab veelgi enam kliimasoojenemise probleemi.

Eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid
Eelista ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist
Kui vajad autot, eelista ökonoomseid mudeleid ja jaga oma autot teistega
Eelista lähemal toodetuid tooteid, eelista eestimaist

4. Kemikaalid ja keskkond
Enne kui ükskõik, milliseid kemikaale osta, tuleks läbi mõelda, kas tegelikult on seda üldse
vaja. Eriti selliste kemikaalide puhul nagu putukamürgid, õhuvärskendajad ja WC-ummis-
tuse likvideerijad. Ummistuse puhul on kõige parem kasutada kummist pumpa .
Vältige kangaste keemilist puhastamist. Paljud keemilised puhastused sisaldavad perk -
looretüleeni- lahustit, mis jäävad meie või rõivastesse püsima ja on seotud vähi tekkimise-
ga. Puhastusvahendite puhul on vajalik järgida täpselt kasutusjuhendit. Üledoseerimisel ei
saavutata suuremat puhastusefekti, küll aga keskkonnareostust.
Kui kodukemikaale osta, siis lähtuda ökomärgist. Eestis müüdavatel puhastusvahenditel
võib leida järgmiseid ökomärgiseid:
Põhjamaade ökomärk
Selle ökomärgi võivad saada tooted, mille valmistamise protsessis on kulutatud vähem
energiat, toode reostab oma kasutustsüklis ja utiliseerimisel minimaalselt keskkonda.
Hea keskkonna valik
Märgis on välja töötatud Rootsi Looduskaitse Seltsi poolt ja kriteeriumid on sarnased
Põhjamaade ökomärgisele.
5. Teadlik tarbimine
Üheks säästva eluviisi aluseks on ka teadlik tarbimine. See on oluline nii igapäevaste
toiduainete ostmisel kui ka riiete ja jalanõude soetamisel. Järgnevalt on toodud kasulikke
nõuandeid, kuidas olla teadlik tarbija.
Eelista kohalikke tooteid imporditute asemel, nende transportimisel pole kulunud nii palju
kütust ja on suurem tõenäosus, et nad ei sisalda säilitusaineid. Näiteks õunte ostueelistus
transpordi keskkonnamõju suhtes peaks olema:
Eesti õun, siis Poola, Hispaania ja siis alles Austraalia .
Mida vähem pakendit , seda parem. Pigem osta üks suur, kui mitu väikest- saad rohkem
toodet ja vähem pakendit. Kui on valida paberpakend ja kilepakendi vahel, siis on
säästlikum valida pakendid, mis on tehtud taastuvast loodusvarast, nagu seda on puit.
Poodi võiks kodust kaasa võtta kina olemasoleva kile-või riidekoti. Väikseid kilekotte
saab hõlpsalt korduvkasutada lahtiste kommide, saiakeste või puuviljade ostmiseks.
Jookide valiku võiks pakendite seisukohalt olla järgnev:
Korduvkasutatav klaas, taaskasutatav klaas, korduvkasutatav plast , taaskasutatav plast,
kilepakendid, tetra- ehk kartongpakendid.
Ökomärgid toodetel näitavad, et kasutatud ei ole kunstväetisi ja mürkkemikaale.
Liha ja taimetoidu vahel tasakaalu otsides on soovitav suurendada taimsete toodete osa-
kaalu, sest liha tootmine vajab 5 korda enam energiat.
Ühekordsete nõude tootmiseks kulub taastumatuid loodusressursse ja nende kasutusaeg
on väga lühike. Pärast äraviskamist kulub plastnõude lagunemiseks sada aastat ja papp -
nõude mullaks muutumisele mitu aastat, sest viimased on kaetud vahakihiga. Kasutatud
nõusid ei tohi põletada nende plastiku sisalduse tõttu ja ümbertöötlemiseks sobivad nad
vaid pestult. Kodustel sünnipäevadel ja aiapidudel on soovitatav kasutada mitmekordseks
kasutuseks mõeldud nõusid, need annavad üritusele soliidsust ja väärikust. Kui nõusid on
liiga vähe, siis saab neid sõpradelt laenata või sümboolse hinnaga Taaskasutuskeskusest
osta ja hiljem sinna tagastada. Nõusid on keskkonnasõbralik pesta kausis , mitte jooskva
vee all, nii kulub vähem vett.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord". KIKist on ohtlike jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks võimalik toetust taotleda keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse programmist ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Igal aastal toetusteks suunatav rahasumma on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnatasudest.
Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse keskkonnaprogrammist järgmiseid tegevusi:
1. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumis-
keskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine.
2. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulastes, kus majapidami-
ses tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi.
3. Selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha,käitlemine.
Kahjulik toime:
Plahvatusohtlikud, tuleohtlikud, oksüdeerivad, ärritavad või sööbivad, mürgised, hingamisteid
kahjustavad, kantserogeensed , mustageensed, teratogeensed, nakkusohtlikud, võivad eraldada
mürgiseid aure ja gaase, ökotoksilised ja keskkonnaohtlikud.
Kasutatud kirjandus
www.nip.ee
www.kik.ee
www.google.ee

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisa Kotter Õppematerjali autor

Referaat

keskkond ettevõte

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkond ja säästev areng

Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid

Keskkond

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

_ Elektrienergia (Electricity) Jäätmete saadavuse ( kütuste) prognoos Eestis : Prognoositav segsaolmejäätmete kogus Eestis aastal 2012 ca 550 000 t/a · Prognoositav jäätmete kogusTallinn Harjumaa ca 250 000 t/a · 2009 aastal ladestati Jõelähtme prügilasse sortimata jäätmeid ca 180 000 t/a Täpsustamiseks võetakse arvesse ka uusi EL poolt tulevaid jäätmekäitluse prioriteete. Jäätmepõletus tehase loomise eeldused: · Tegevuspiirkonna määratlemine · Ümbritsev keskkond ja naabrus · Tegevuseks vajaliku maa olemasolu · Veekasutuse ja veekäitlemise võimalused · Infrastruktuur ja muud vajalikud tingimused · Võimalus müüa soojusenergia kaugküttevõrku · Võimalus müüa elektrienergia elektrivõrku · Logistikalahenduste olemasolu jäätmete (kütuse), kemikaalide ja tuha transpordiks · Oskusteabe ja kogemustega meeskonna olemasolu BIOJÄÄTMED Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest,

Jäätmekäitlus

odt

Jäätmehooldus - eksam

1. loeng jäätmekäitluse alused Jäätmekäitluse areng • jäätmeprobleem tekkis koos asulate tekkimisega • esimesed teadaolevad faktid prügikorralduse kohta 3000eKr. • keskajal jäätmekäitlus taandarenes • jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele • lihtsaim käitlusviis – tuli otsa - see ei saanud kesta kaua aga linnades • 1875 London - moodsa jäätmekäitlussüsteemi algus, märge prügikasti kohta • linnast välja väljadele, vette ja mujale silma alt ära • jäätmete hulk hakkas kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni ajal • ohtlikud jäätmed tekkisid koos keemiatööstusega • esimene prügipõletusrajatis Inglismaal Nottinghamis 1874 • jäätmete taaskasutusel pikk ajalugu – hobusesõnnik väetiseks ja püssirohutoormeks, koldetuhast telliseid • prügimäed ehk prügilad tekkisid tiheasustuste lähedusse. Kaugele oli kallis vedada, siis veeti ühte hunnikusse. • jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohasel

Jäätmekäitlus

doc

Ökomärgistus Eestis

2. Tootma vähem prügi, sest hoidub asjatust plastik- ja väikepakendist. 3. Hoidma kokku vett ja kutsuma ka külastajat kasutama vett säästlikult. 4. Hoidma kokku elektrit ja kutsuma ka külastajat kasutama elektrit säästlikult. 5. Kasutama keskkonnale võimalikult ohutuid puhastusvahendeid ja kemikaale. 6. Hindama hiiumaist ja eestimaist toodet. 7. Olema valmis jagama infot oma piirkonna loodus- ja vaatamisväärsuste kohta. Puhas keskkond Eesti valitsuse 30. detsembri 1997. a. määrusega nr 261 "Eesti ökomärgise andmise korra kinnitamine" kehtestati ökomärgis "Puhas keskkond". Ökomärgist tahetakse anda toodetele, mis tekitavad teiste samaotstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju. Eesti ökomärgist ei anta toiduainetele ja ravimitele, kuid seda saab anda nende

Loodus

rtf

Keskkonnakaitse konspekt TTÜ TK 2014

kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võidelda nende muude maade trendidega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal: Keskkond, majandus ja kogukond. Säästev areng on olnud euroopa üldpoliitiliste prioriteetide hulgas. Euroopa liit ja selle liikmesriigid toetasid 1992. aastal ÜRO Keskkonna ja arengu konverentsil XXI sajandi tegevuskava Agenda 21 vastuvõtmist. Agenda 21 - "Maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on ühinenud Agenda 21- ga."

Loodus

doc

Keskkonnakaitse konspekt

2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Looduslike koosluste säilitamine Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine Taastuvate loodusvarade kaitse Maastike kaitse ja hooldus Jäätmete käitlus. 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine Jätkusuuteline areng Säästev energeetika Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa. Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi: Produtsendid ehk tootjad ja Konsumendid ehk tarbijad. Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides

Keskkonnakaitse ja säästev areng

pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

10.2014 12 2 13.10.2014 Keskkonnaõiguse allikaid Inimese tervis versus keskkond 1. Keskkonnamõju hindamise ja Esmashaigestumuse põhjuste seas domineerivad keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KHJS) välistegurid, eeskätt haigusttekitavad https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 mikroorganismid, mis põhjustavad rohkem kui poole kõigist haigusjuhtudest. 2

Keskkond

Rohkem sarnaseid