Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui suvepuhkuselt naasnud Riigikogu söandas valitsuse tegevust arvustada, kuulutati 02.10.1934 istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusse. Ühiskond Valimised Eesti Vabariigis: Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Riigikogu valimised: märtsikuu 1. pühapäeval 4 aastaks. Avatud ja suletud nimekirjad. Valimisõigus on vähemalt 18- aastasel Eesti Vabariigi kodanikul. Kandideerida saab vähemalt 21- aastane Eesti Vabariigi kodanik. Erakonna nimekirjad ja üksikkandidaadid. Kohalike Omavalitsuste valimised: oktoobrikuu 3. pühapäeval 4 aastaks. Avatud nimkirjad. Valimisõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul, Euroopa Liidu kodanikul ja välismaalasel, kelle
Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat Valimiskünnis on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Valimiskünniseks võib olla ka mõni muu nõue, mis
on seadus ja määrus Üigustloov akt ehk normatiivakt kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu 1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi
Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I poolel suurema osa nüüdse Rapla maakonna alast ja nüüdse Harjumaa kaguosa (Kose, Kõue vald) Hiljemalt XIII sajandi keskpaiku ühendati Harjumaaga Revala, mis hõlmas valdava osa nüüdse Harju maakonna alast. Harju maavalitsus Riigi regionaalhaldust teostavad maavalitsused Maavanem valvab kohalike omavalitsuste tegevuse üle Maavanemal on õigus nõuda maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju Harju maavalitsus Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu Harju loodus Maakonna piires on 34 jõge, pikimad on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi
Mõisted - Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament
teadaande Riigikogu valimise lõplike tulemuste kohta koos valitud isikute täieliku nimekirjaga hiljemalt 10. päeval pärast valimist. · Vastutus valimisseaduse rikkumise eest Valimisseaduse sätete rikkumine on karistatav haldus või kriminaalkorras. Vabariigi Valimiskomisjoni ülesandeks on ette valmistada ja korraldada · Riigikogu valimisi, · Vabariigi Presidendi valimisi, · kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi, · Euroopa Parlamendi valimisi, · Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi, · rahvahääletusi.
Seda häälte miinimumnormi nim. kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel on kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Ka valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel ühele neist, kes on üles seatud tema valimisringkonnas, ning teise proportsionaalsuse põhimõttel teisele erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile
Võib juhtuda, et hääl ei lähegi soovitud inimesele, vaid mõnele teisele sama partei nimekirjas kandideerinule 3. parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Nimekirja alguses olija võib omandada saadikumandaadi mõnikord üsna väheste häältega, kuna temale kantakse üle ka parteikaaslastele antud hääli. Eestis kehtib proportsionaalne süsteem nii Riigikogu kui ka volikogude valimistel. See tähendab, et enamik kandidaate seatakse üles erakondade nimekirjades. Kandideerida võib ka nimekirjaväliselt, üksikkandidaadina, kuid siis on raske kokku koguda vajalik hulk hääli. Mandaat tähendab volitust kedagi esindada. Valimistel nimetatakse mandaadiks ka valimisringkonnale eraldatud sadikukohta. Eestis on ringkonnad mitmemandaadilised, mistähendab, et ühest ringkonnast valitakse mitu rahvaesindajat
Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu -koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu,
Välismaale suundunud noored eelistavad sagedasti sinna elama jääda ning seal pere luua. Kohad, mida veel mõned aastad tagasi lõbustas laste naer, kogukondlik ühtekuuluvustunne ja noored pered, on tühjaks jäänud. Positiivseks pooleks toon noorte aktiivsuse ühiskonna elus. Noored ei loobu oma unistustest ja seisukohtadest nii kergelt, nad ei ole allaandjad. Kui ühtmoodi ei saa, proovitakse teisiti. Julged unistajad ja positiivsest energiast pakatavad noored on näiteks volikogude töös tähtsamad kui arvatakse. Nad on olulised, kuna mitte keegi teine ei tunneta noorte probleeme ja vajadusi paremini kui noored ise. Veel üheks positiivseks pooleks tooksin välja noorte edasipürgimise kõrgkoolidesse või siis isegi välismaale õppima asumist. Kuna meie riigis on üpriski suur puudus kõrgelt haritud inimestest, eriti just noortest pealehakkajatest, siis oleks see suureks plussiks kogu ühiskonnale, kui noored omandaksid kõrged teadmised näiteks tehnikas
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid
päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab enamus liikmeid. Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus 14 päeva jooksul. Eesti presidendid Konstantin Päts
Parteide arv parlamendis Väike, 2-3 Mõõdukas v suur, 5+ Väikepartei võimalus Väike Hea pääseda parlamenti Valimiskünnis Puudub 2-3% Nt Suurbritannia, Kanada, Eesti, Soome, Rootsi, USA, Prantsusmaa Taani, Holland, Itaalia Eesti valimissüsteem Proportsionaalne europarlamendi, Riigikogu ja volikogude valimistel. Mitmemandaadilised valimisringkonnad, mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas e kus rohkem valijaid, seal rohkem hääli. Mandaatide arv = kohtade arvuga (nt Riigikogus 101 mandaati). Kvoot e häälte min norm. Hääled, mis kandidaat saab üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. See rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Valimiskünnis e % (Eestis 5%) mis erakond peab saama, et Riigikokku pääseda. See
Proportsionaalse süsteemi puudused: Isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Parlamenti võib pääseda suur arv parteisid- ei suudeta moodustada stabiilset valitust. Keerukus- rahvas ei pruugi aru saada. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Taanis. 3.3.Eesti valimissüsteem Eestis on proporstionaalne valimissüsteem, mida kasutatakse europarlamendi, Riigikogu ja volikogude valimistel. Mandaadilised valimisringkonnad-on eraldatud mandaatide arv, mis tuleneb hääleõiguslikest kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandideerida võib ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda nimetatakse kvoodiks. Häälte ülekandmise põhimõte- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab
päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga
". Paljud lihtsad ja väikesed algatused võivad oluliselt parandada elukvaliteeti ja mõjuda rahva moraali ning heaolu ja turvatunnet tõstvana. Aga lisaks sellistele väga vajalikele aktsioonidele, nagu kohaliku heakorra talgud, seltsi- ja spordielu edendamiseks loodavad võimalused, on tajuda, et rahvas ei ole lõpuni rahul olukorraga, kus otseselt on võimalik oma tahet riigivõimu teostamiseks avaldada vaid iga nelja aasta tagant Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendi valimistel (märkikem siinkohal ka võimalus rahvahääletuseks ja referendumiks, kuid sellise kaaluga otsuseid ei tee rahvas regulaarselt). Ses suhtes on väide, et Eesti riik on meie nägu paikapidav, et kindlasti on võimalik kodanike koondumisel ühistegevusse palju rohkem huvi- ja survegruppe moodustada. Moodustada selliseid huvigruppe, kes veenvalt ja argumenteeritult oskavad ja suudavad
määrab põhijoontes keskvalitsuse vahel. poliitika. õiguskantsler-kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll-kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei-jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel Otsene demokraatia-demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Majoritaarne-Enamusvalimissüsteem- Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem-iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
• Väärkohtlemise ennetamine • Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas • Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: • Riigikogu seadused; • Vabariigi Presidendi seadlused; • Vabariigi Valitsuse määrused; • ministrite määrused; • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. • Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus võib ta teha õigustloova akti andjale ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla • Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht õiguskantslerile 20 päeva jooksul • Ettepanekuga arvestamata jätmise korral pöördub õiguskantsler
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele.
riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. 2).Esindusdemokraatia dem. vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate e saadikute kaudu ja esinduskogude e parlamendi või volikogude vahendusel. 3).Monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim. Monarhija jaguneb ka omakorda. a).absoluutne monarhia nt Saudi Araabia ja Kuveit b).konstitutsioonline monarhia nt Jaapan ja Roortsi c). parlamentaarne monarhia, Suurbritaania on erandiks, sest seal pole põhiseadust. 4).Siirderiik üleminekuriik nt Poola, Ungari üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse. 5). Vabariik jaguneb a)
kl Narva 2009 Norra Norra Kuningriik on üks põhjapoolsetest Euroopa riikidest, nn Põhjamaade riik pealinnaga Oslo. Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on luterlus. Norra, erinevalt oma naaberriikidest Soomest ja Rootsist ei ole astunud Euroopa Liitu, aga seevastu on NATO liige
kuid seal olid fikseeritud ka põhilised vabadused, nagu nt sõna-, trüki-, usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomulisena, Riigikogu kahe järjestikusel koosseisul. 2.3 VALIMISED VALIMISED- kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt: Riigikogu, Kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. REFERENDUM- kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses (2003) DEMOKRAATLIKU HÄÄLETAMISE TUNNUSED VABA KONKURENTS- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel
- RK - iga 4 aasta järel märtsi 1. pühapäeval - President - iga 5 aasta järel - EP iga 5 aasta järel juunis Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka piirkonnas (KOV üksustes - vallas või linnas) püsivalt elavatel välismaalastel (kolmandate riikide kodanikud, määratlemata kodakondsusega isikud), lisaks EL liikmesriikide kodanikud. . 1 Kõikide KOV volikogude valijatele kehtib: ... kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas Kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seadus § 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus (1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse
1934 aastal võttis riigikogu vastu uue Maakondade ajutise valitsemise seaduse, mis sätestas maakondliku tasandi omavalitsuste kaotamise samal aastal, seega muutus ajalooks maakondlikud omavalitsusorganid. Maavalitsuste poolt tehtud otsused või korraldused, mille kinnitamine oli seni kuulunud maavolikogude kompetentsi, tuli nüüdsest saata edasi kohtu - ja siseministeeriumile, ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli
ehk kvoodi. Need hääled, mis jäävad kvoodist üle võib ta aga kanda oma erakonnakaaslastele, kellel kvoodist puudu tuleb. Häälte ülekandmine tõstatab aga probleemi, kas valitsusse saavad üldse rahva poolt soovitud isikud, kui erakonnasiseselt on õigus hääli liigutada. Eestis on ka palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. Praegusel hetkel on kasutusel mõlemad nimekirjatüübid Riigikogu valimistel, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistute printsiip. Sellest tulenevalt on Riigikogu valimistel, kus suletud nimekirja puhul ei ole võimalik kandidaatide pingerida muuta, väga suur võimalus saada võimule inimesel, keda rahvas ei poolda, isegi, kui tal on samad maailmavaated kui kogu ta erakonnal. Rahvas ei tea, et nad valivad suuremal osal vaid erakonda, kes saab võimule. Praegune valimissüsteem on väga keeruka ülesehitusega ning keskmine Eesti
Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. 5. Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Tüüpiliselt sellele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu
.......................................................................................................................... 12 23. Kohalik omavalitsuse üksused ja selle tunnused Eestis...........................................12 24. Eesti haldussüsteem (maakonnad ja kohalikud omavalitsused – ülesanded ja ülesehitus).................................................................................................................... 12 25. Hääle- ja kandideerimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel Eestis................13 Hääleõigus:................................................................................................................ 13 Kandideerimisõigus.................................................................................................... 13 26. Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon..............................................................13 Unitaarriik.............................................................................
· Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv funktsioon Vabade valimiste põhimõtted Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguseandmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Valimised on üldised, kui valimistel saavad osaleda hääleõiguslikud inimesed. Näiteks: riigikogu valimistel saavad osaleda kõik vähemalt 18-aastased hääleõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valla, linna volikogude valimistel saavad osaleda konkreetsesse valda või linna sissekirjutatud Eesti Vabariigi kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud, välisriikide kodanikud ning hallipassi omanikud, kes on vähemalt 18-aastased Valimised on ühetaolised ehk võrdsed, kui on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl Valimised on regulaarsed, valimised toimuvad kindla aja möödudes, näiteks: riigikogu
teede sulgemise maks, paadi maks) EV on parlamentaarne riik, mistõttu ka KOV tasandil rakendatakse parlamentarismi põhimõtteid. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub valla/linnavolikogule. Kõrgem täidesaatev võim kuulub valla/linnavalitsusele, eesotsas vallavanema või linnapeaga. Volikogu-valib ametisse vallavanema/linnapea ja kinnitab ametisse valla- või linnavalitsuse. Samuti kinnitab valla- või linnaeelarve. Seega volikogu on ülimuslik KOV täitevvõimu suhtes! KOV volikogude valijaskond- täiel määral ei kehti kodakondsuse põhimõte, kuna 1)Aktiivset valimisõigust omavad lisaks vähemalt 18. aastased mittekodanikud e välismaalased, kes on püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elanud vähemalt 5 aastat (see on oluline Kirde-Eesti seisukohalt) Passiivset valimisõigust(õigus kandideerida) omavad siiski ainult väh. 18 aastased EV kodanikud. 2)kuna EV on Euroopa Liidu liige, siis saavad volikogude valimistel hääletada ja kandideerida ka
ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Põhiseaduse järgi on Vabariigi Presidendil erinevaid ülesandeid nii sise- kui ka välispoliitikas. 3. Valitsuse koosseis. Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015.
püsima ajutised maavalitsused kui Kohtu- ja Siseministeeriumile alluvad riiklikud kohaorganid seniste maaomavalitsuste ülesannete ja õigustega ja nende koosseisus] volikogu valimiste osas lisati proportsionaalsuse põhimõttele täiendav nõue, mille kohaselt valijal peab olema võimalus valida üksikuid isikuid. 1938: EV PS - konkreetseid KOV liike ei loetletud - kaotati kohalike eriasutuste nimetamine PS-s - volikogude valimise viis jäeti seadusandja lahendada - sätestati võimalus seaduse alusel luua KOV-de liite ja ühisasutusi - fikseeriti KOV-de määrusandlusõigus - fikseeriti, et KOV-de lähem korraldus ja järelevalve nende üle sätestatakse seadusega Kohaliku omavalitsuse tasandid ja liigid 1920.-1933. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad, alevid ja linnad; teine tasand: maakonnad) 1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused)
püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine e-riik riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Hõive, tööhõive rahvastiku hõlmatus tööga; hõivatu vastand on töötu
kui meie maal valitses veel võõras võim. Paljud nimetatud kahe partei liikmetest olid juba varem töötanud koos kodanike komiteede liikumises ja Eesti Kongressis. Ühinemine oli Eesti iseseisvuse eest võitlemisel tehtud koostöö loogiline kulminatsioon. Esimees: Tõnis Lukas Isamaaliidu aseesimeesteks kinnitati 15. mail 2005 Narvas toimunud erakonna volikogus Kaia Iva ja Andres Herkel Isamaaliidu juhatus Juhatus juhib erakonna tegevust suurkogude ja volikogude vahelisel ajal. Juhatus peab oma tegevuses lähtuma suurkogu ja volikogu otsustest. Juhatusse kuulvad suurkogu poolt valitud esimees ja 14 liiget. Isamaaliidu volikogu Volikogu on Isamaaliidu kõrgeim esinduskogu suurkogude vahelisel ajal. Volikogu koosneb Isamaaliidu juhatuse liikmetest ja iga piirkonna kahest esindajast, kellest üks on piirkonna esimees ja teine on valitud piirkonna üldkogu poolt. Isamaaliidu suurkogu Suurkogu on Isamaaliidu kõrgeim esinduskogu. Suurkogu:
ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED 1) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Kusjuures õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele vastavust kas avalduse alusel või iseenda algatusel. 2)Põhiõiguste kaitse ehk ombudsmani menetluse korral kontrollib õiguskantsler, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks oma tegevuses ja inimesega
2. Milliseks hindate võimalust valida volikogu ja komplekteerida valitsus nii, et targalt otsustada neis valdkondades? 3. Kuidas olete rahul avalike teenuste kvaliteediga kohapeal? 4. Millised on probleemid europrojektidega? 5. Millist kasu olete saanud maavalitsusest? Saksa Linnade Liit: Haldusreform on aeganõudev ümberkorraldusprotsess, mis ei tõota kiiret edu ja veelgi vähem on loota lühiajalist kokkuhoidu. See protsess vajab nii volikogude kui haldusaparaadi poolset pidevat toetust kui ka panust sellesse ettevõtmisse. Eberhard Laux 1995, "Mood ja paratamatus haldusuuendustes" 5 16.03.2010 Diskussioon Millised järeldused tegite Geomedia tööst enda jaoks? Millised on ettepanekud haldusreformiks?
2010 halduskorraldus 9 3 15.03.2010 Kuidas on Riigikogu seotud presidendiga? · valitakse ametisse Riigikogu poolt salajasel hääletusel viieks aastaks · Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse · Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest · Vabariigi President esitab pärast Riigikogu valimisi Riigikogule kinnitamiseks peaministrikandidaadi 15.03.2010 halduskorraldus 10 Valitsuse moodustamine Riigikogu hääletab presidendi esitatud peaministrikandidaati Volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile President nimetab valitsuse ametisse Varuvariandid: teine kandidaat või
propageerida, kodanike õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, häältelugemise õigus ning tulemuste täielik avalikustamine. Hääletamisõigus antakse kõigile 18-aastaseks saanud kodanikele. Eesti kodanikel on õigus saada valituks valla/linnavolikokku 18-a., riigikokku 21-a. Demokraatia peab tagama häälte õigsuse ja tulemuste avalikustamise. Demokraatia oluline tunnus on valimiste regulaarsus: volikogude valimine iga 3, riigikogu iga 4 ja presidendi valimine iga 5 aasta tagant. Ükski isik ei tohi olla rohkem kui 2 tähtaega. Valimiste korraldamisel on erilise tähtsusega valimisviis e. need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadiku kohtadele jagunevad. Majoritaarne süsteem (Suurbritannia) - valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Teised on kaotanud. "Võitja saab kõik".
24) Kuidas on Riigikogu seotud presidendiga? V: Eesti riigipea on VABARIIGI PRESIDENT, kes valitakse ametisse Riigikogu poolt salajasel hääletusel viieks aastaks. Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse. Kui Riigikogu kahe päeva jooksul kolmes voorus ei suuda Vabariigi Presidenti valida, siis kutsutakse kokku Vabariigi Presidendi Valimiskogu. See koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest. 25) Kes juhib Riigkogu Kantselei tööd? V: Riigikogu Kantseleid juhib direktor, kelle määrab ametisse Riigikogu juhatus avaliku konkursi korras.
tingimuseks osavõtu protsenti. Vaid 1989. aasta kohalikel valimistel ja 1992. aasta nn vahevalimistel oli nõudeks, et valimiste toimumiseks peab selles osalema 50% pluss üks valija. Praegu ei ole Eestis valimistel osalemine kohustuslik, kuid ühed kohustuslikud valimised on Eesti Vabariigi ajaloos siiski olnud. Nimelt said 1932. aasta referendumil mitteosalenud kodanikud Eestis trahvida. Valimisaktiivsus, eriti kohalike volikogude valimistel, on tavaliselt väike, püsides 3040% piirimail. Politoloogiaprofessor Galan Irwin on kirjutanud: ,,Kuidas saab keegi kõnelda enamuse nimel, kui enamus ei võtnud valimistest osa? Kuidas saab poliitik tunda, et rahvas on ta valinud, kui enamik rahvast ei hääletanud?" Suurt valimisaktiivsust peetakse demokraatia väärtuseks. Väike valimisaktiivsus seab kahtluse alla valitava organi seaduslikkuse ja usaldatavuse. Mida ette võtta
saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja asub vastavas vallas või linnas. Omavalitsuste ülesanded Kogukonna elu juhtimine on peamine ülesanne. Maavalitsuse moodustamine, nende ülesanded Ül. - Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, planeerida regiooni arengut. Maakogu liikmed valitakse kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast. Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2
liikmete arupärimistele; *vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; *teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; *algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;*lahendada diskrimineerimisvaidlusi; *anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: *Riigikogu seadused; *Vabariigi Presidendi seadused; *Vabariigi Valitsuse määrused; *ministrite määrused; *kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; *avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi: *riigiasutused ja nende hallatavad asutused (ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, maavalitsused); *kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused); *avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank, ülikoolid); *avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid);
– Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja/või Riigikogu poolt kiireloomulisena. 10. Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab kodanikkond teostada kõrgeimat riigivõimu? – Valimised (kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised). Referendum ehk rahvahääletus (Kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses, nt Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses aastal 2003). 11. Millised on demokraatliku hääletamise tunnused? – Vaba konkurents (kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus osaleda, kuid nad ei pea seda tegema ning kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel
võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine e-riik riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta
Valimised on ldised - vimalikud laiad rahvahulgad osalevad selles (tisealine kodanikkond). Vanuse tsensus ja kodakonsus tsensus on hleamise piirangud. Valimise on vabadus Valimised on hetaolised ehk kigi valijate hlled on kaalult vrdsed ja igal valijatel on 1 hl. Valimised on otsesed - valija annab hle otse, kas kandidaadile vi partei nimekirjale. Hletamine on salajane. Aktiivne valimisigus - thendab igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised. ##VALIMIS SSTEEMID## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see ssteem toimub on jagatud valimisringkondadeks ja on niipalju ringkondi palju on riigi saadikuid. (Moodustatakse 1 mandaadilised valimisringkonnad. Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile.
· Põhiseadus jaguneb 15 peatükiks. Parlamentaarne vabariik · Presidendil esindusfunktsioon Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 3. Kollektiivne otsustamine: Valimised kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Referendum kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt Referendum Eesti EL astumise küsimuses (2003) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral.
takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h. Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused i
proportsionaalse süsteemi puhul on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemusele. Vigade vastu kehtestatakse häälte alampiir, mille ss kandidaat peab saavutama. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on seepärast et parteidel on võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem- proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, naq seadustest tulenevalt on kehtestatud ehk kvoodis. Häälte ylekandmise põhimõte on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti
Demokraatia nurgakivid on põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Kõrgeima võimu kandja on rahvas. Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajatee (saadikute) ja esinduskjogude (parlamendi, volikogude) vahendusel. Parlamentaarne demokraatia parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses(eesti, UK) presidentaalne demokraatia valitsust juhib reaaltset võimu omav president (usa, venemaa) Demokraatliku riigi tunnused: võimuorganite saadikute valimine rahva poolt, tunnused, mis räägivad, et dem. Riik on ühtlasi ka õigusriik. Demokraatia saab alguse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemuseks on rahvast esindava võimuorgani moodustamine. 2
X Käibemaksumäära kehtestamine X Karistusseadustiku muutmine X Umbusalduse avaldamine ministrile X Seaduseelnõude menetlemine Õpilaste hindamismääruse muutmine X Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral X Riigieelarve koostamine X II Regionaalne võim. 1. Mille poolest erinevad KOV volikogude ja riigikogu valimised? Nimeta 2 erinevust. 1) KOV valimistel saab hääle anda Euroopa Liidu kodanik, riigikogu valimistel saavad hääletada ainult Eesti riigi kodanikud. 2) KOV valimistel saab hääletada 16 aastane isik, riigikogu valimistel peab olema 18. 3. Nimeta Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse üksused. a) Vallad b) Linnad 3. Kelle ülesanded peaksid olema järgmised toimingud? Täida lahtrid. (õigeks loen vastuse koos põhjendusega)
hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski
annaabi.ee 
