Poiss
ja kolm Hiiglast
Elas
kord üks poiss, kes elas seitsme maa ja mere taga. Ta elas mõisas
mis oli keset metsa, seal oli veel kolm hiiglasest venda. Ema ja isa
olid ammu parematel jahimaadel. Mõis oli suur ja avar, mitmete
eluruumidega. 3 Audit seisid maja ees ja veel üks BMW mis oli poisi oma. Poisil oli BMW, mis lendas ja sai ennast nähtamatuks muuta. See
võis ka läbi seinte sõita, niiet poiss võis vabalt läbi metsa
linna sõita. Ta käis koolis kilomeetrite kaugusel teises linnas,
mitte et ta oleks viitsinud õppida, tal polnud lihtsalt muud paremat teha. Tal oli kõik vajalik olemas, sest kui ta vanemad veel
J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded Teema – see, millest on teoses juttu, mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt ne
Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka
Mõned vandusid ja needsid teda. Mõned käskisid tal vaikida. Teised aga küsisid: “Kas on veel lootust? Jeesus, aita meid!” Valjud ahastuskarjed täitsid õhku. Ma ei mõistnud, mis sünnib. Miks kuulutas see naine siin evangeeliumi? Issand tundis ära mu mõtted. Ta ütles: “Laps, kui see naine oli kolmekümne aastane, kutsusin Ma teda kuulutama Minu sõna ja olema evangeeliumi tunnistaja. Ma kutsun erinevaid inimesi erinevaks otstarbeks koguduses. Ent kui mees või naine, poiss või tüdruk ei taha Minu Vaimu, siis Ma tõmbun tagasi. Jah, ta vastas Mu kutsele paljude aastate jooksul ja kasvas Issanda tunnetuses. Ta õppis kuulma Mu häält ja tegi Minu jaoks palju head. Ta uuris Jumala sõna, palvetas sageli ja sai palju palvevastuseid. Ta õpetas paljusid inimesi minema pühaduse teed. Ta oli ustav oma kodus. Aastad möödusid, kuni ühel päeval ta avastas, et tema mehel on suhe teise naisega. Ja kuigi mees palus andeksk, kibestus ta ega
EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut
Nad hakkavad Annist arvama kui juba suurest ja täiskasvanust, lasevad tal ise otsustada ja vastutada. Korraga saab Annist täiskasvanu. Seda kõike oli Ann ju soovinud alates 12. eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd
Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga.
Kõik kommentaarid