EIK on sõnastanud poolte võrdsuste põhimõtte järgmiselt: igaüks, kes on menetluspooleks, peab omama võimalust esitada oma asja tingimustes, mis ei pane teda vis-à-vis oponendiga ebasoodsamasse olukorda. Krm-s poolte võrdsusest saab rääkida väga piiratud ulatuses. Süüdistus ja kaitse on väga erineval positsioonil ja erinevate võimalustega. Prokurör tegutseb isikliku huvita: ülesandeks on leida tõde ja kindlustada õiguse korrektne kohaldamine; tal on tõendamiskohustus; saab kasutada sunnivahendeid, millest süüdistatav on ilma jäetud. Süüdistatav tegutseb isiklikes huvides, tal ei ole kohustust teenida õiglust; saab vaikida kogu menetluse vältel. Õigus võistlevale menetlusele Termin ,,võistlev menetlus" ilmus EIK sõnavarasse 1980-ndate lõpul, kui kohus kinnitas, et kõik tõendid tuleb menetluse võistlevust silmas
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
Kõik kommentaarid