Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõistatusi (0)

1 Hindamata
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

  • Kui muna pikem kui puu?

Lõik failist

NUPUTAMISÜLESANDEID
Mõistatusi käsitöövallast:
  • Tüdruk ühe silmaga? - nõel
    2. Kõigile teeb riided, aga ise alasti? - nõel
    3. Tilluke, teravake, aga maailma ehitaja? - nõel
    4. Üks linn, tuhat akent ? - sõrmkübar
    5. Käsita rätsep käristab riiet? - käärid
    6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu? - lõngakera
    7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?- kerilaud
    8. Haraline mees, hargid seotud? - kerilaud
    9. Tont nurgas, tüdruk kõrval? - vokk
    10. Kolmejalgne kits , raudhambad suus ? - vokk
    11. Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? - sõrmkübar
    12. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all? - ketramine
    13. Kala ujub kahest veest läbi? - kangakudumine


  • Mõistatusi #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaityx Õppematerjali autor
    Mõistatusi käsitöövallast õpilastele.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    pdf

    Mõistatused

    Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes). Mõistatamine on olnud tavaline ka talgutel, rehepeksul, õitsil jm. ühistel välistöödel, eriti nende juurde kuuluvail söögitundidel ja puhkepausidel. Karjalapsed on üksteiselt ajaviiteks mõistatusi küsinud. On mõistatatud õhtul sängis und oodates. Varrud, pulmad jm. perepeod, noorte koosviibimised, jaani- ja jürituli on samuti olnud mõistatamiseks sobivad puhud. Mõistatamiseks on üldse sobinud igasugused tööst vabad ajad, pühapäevad ja pühad. Eestis pole jälgi tugevast, geograafiliselt ulatuslikust traditsioonist, mis oleks käskinud või keelanud mõistatamise teatud kalendritähtpäevadel või nädalapäevadel või omistanud mõistatustele kindlat maagilist funktsiooni

    Folkloristika alused
    thumbnail
    5
    doc

    Mõistatused

    MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell

    Eesti keel
    thumbnail
    12
    pdf

    Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem

    Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad

    Eesti keel
    thumbnail
    5
    docx

    Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine

    Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuv

    Eesti keel
    thumbnail
    15
    doc

    Eestlane laulab ja pajatab

    Kokkuvõte Teema oli huvitav, sest igaüks sai teada midagi sellist, mida varem ei teatud. Näiteks mõistatuste lahendusi ja palju seletamatuid nähtusi, mille üle tasuks kindlasti ka tulevikus mõelda. Kõige olulisem ongi see, et selle projekti kallal töötades, saime me uurida ja lugeda palju erinevat informatsiooni, mida võib kindlasti tulevikus vaja minna ­ see on meie arvamus. Lõppkokkuvõtteks võiksime öelda, et tänapäevaseid pajatusi, lugusid, mõistatusi, salmikuluulet ja muistendeid tasub lugeda, sest sealtki jääb nii mõndagi meelde ning see on ainult positiivne. Kasutatud kirjandus: Seletamatud juhtumid: http://board.koffer.ee/viewtopic.php?t=39803&postdays=0&postorder=asc&start=40 http://board.koffer.ee/viewtopic.php? t=39803&postdays=0&postorder=asc&start=20&sid=23dc02f9329299c9b6b6a5486e2090dd http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=3169 http://board.koffer.ee/viewtopic.php?start=15&t=39803 http://www.kodutud.com/juhtumised_archive.php

    Kirjandus
    thumbnail
    18
    odt

    Eesti keele arvestus

    Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED :  Värvid  Rütmid a) KUULMINE:  Sireenid  Kellad a) HAISTMINE:

    Eesti keel
    thumbnail
    50
    pdf

    Leivanädala abimaterjal

    RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr

    Pedagoogika
    thumbnail
    13
    doc

    Üksikhäälikute õigekiri

    Üksikhäälikute õigekiri bool ­ külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur ­ Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel ­ veopuu kramm ­ kriimustus boor ­ keemiline element dokk ­ sadamarajatis laevade remondiks gild ­ keskaegne ametiühendus kaasitama ­ pulmalaule laulma krillima ­ jonni ajama duur ­ heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad ­ NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid ­ NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes ­ kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades ­ NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirju

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun