· Onomatopöa e helijäljendused keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii, muu-muu · Kakofoonia e pahakõla nt pihkunihkur, vihane vihin · Paragramm valesti kirjutus, nt pargandeid ja pirgandeid · Anagramm teiste sõnade loomine sõnas silpide/häälkute ümbertõstmise teel, eesmärgiks leida algsõna · Glossolaalia tähendusteta sõnade jada (nt pusla husla-nek) 13. Mis on narratiiv? · Narratiiv on esitus, ta on kuidagi väljendatud (saame kuulda, lugeda vms) · Narratiiv esitab üht või mitut sündmust + neid sündmusi ühendav põhjus, loogika. Narratiiv on korrastatud sündmuste seeria (algus, loo arendus, lõpp) · Narratiivi iseloomustab seotus ajaga. Toimib teatud topeltkronoloogia: sündmused ja nende esitus on seotud ajaga (tagasivaated, ettevaated, aeglustus, kiirendus jne)
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
TÜ on ainus keskus, kus tegeletakse teatriteadusega teoreetiliselt. Teatriteaduse naabervaldkonnad a) kirjandusteadus teatriteadus tegeleb (draama)tekstidega. Teatriteadus on kirjandusteadusest välja kasvanud. Kasutavad samu meetodeid ja teooriaid. Lavastuse elus on kirjanduslik tekst. b) kultuuri-uuringud etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline fenomen. c) filmi- ja meediauuringud teater, film ja TV kasutavad samu väljendusvahendeid. Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend. d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on
libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst, kõrvaltekst): ekspositsioon (sissejuhatus), konflikti areng, kulminatsioon. Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? uuritakse zanrilisust eraldi ilukirjanduses ja massikirjanduses Milline on zanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus)? Populaarsed zanrid (detektiivromaan, vestern, kriminaalromaan jne). Need on justkui traditsiooniülesed, kosmopoliitsed ja kättesaadavad kõigile, ka neile, kes pole lugenud kõrgkultuuri valda kuuluvat ilukirjandust.
arhitektuur, maalikunst, skulptuur. Ajalised: muusika, kirjandus, kulgevad ajas. 1) väljamõeldud, fiktsionaalne aeg, sündmuste aeg narratiivne aeg; 2) jutustamise aeg narratsioon. Aeg, mis kulub nende sündmuste jutustamisele. Muidugi pole ka maalikunsti teose tajumine hetkeline, sest kätkeb endas märke, signaale, mis vaataja tähelepanu suunavad. Seda mõjutab lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel. 5 · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav kunst, kino; 2) kuulmine: muusika, kirjandus; 3) kompimine, haistmine, maitsmine: tarbekunstid. · Kunstide liigitamine materjalide põhjal: 1) looduslikud materjalid: maalikunst;
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia. Klassikalises määratluses on värsivormis (nt Homerose eeposed). Tegelased on kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamjaolt on kolmandas isikus, pikem narratiiv. Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele (eepiline jutustav, üllas, rahulik, kiretu). Eepikat huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise, ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika: Zanrid nt tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, liberto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Algne struktuur oli vaatlused ja stseenid
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
need annavad impulsi kuidas me teame kus ja kuidas me parajasti oleme seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas kehalises situatsioonis. Hüpoteesiks oli, et me tajume retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike oma keha sünteesides erinevate meeleorganite sisendit. kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise Uuritaval on ees prillid, läbi mille ta näeb seda, mida mehanismiga. näitab uurija peas olev kaamera. See tekitab taju, et * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese uuritav ongi 20 cm pikkune. Ruumitaju muutub keskkonna kogemiseks. Ilma viimasteta saaksime kohe ootuspäraselt. Ehk siis me võtame endale jummala filmi "Kuues meel" surnu rollis osalema; surnut suvalisi kujusid, mida meile ette söödetakse vastavates mängida pole tarvis. Kõht on tühi, vererõhk liiga madal tingimustes. Ja me ei saa aru, et midagi on valesti. Vaja jne
8. Üks rühm tähelepanekuid veel. Petkova, Ehrsson, Gutterstam jt. on hiljuti avaldanud rea uuringuid, kus nad andsid inimestele uue keha, näiteks Barbi nuku või iseenda oma ja pani uuritava tema endaga kätt suruma. Nad soovisid teada, kuidas me teame kus ja kuidas me parajasti oleme kehalises situatsioonis. Nende hõpoteesiks oli, et me tajume oma keha sünteesides erinevate meeleorganite sisendit. Uuritaval on ees prillid, läbi mille ta näeb seda, mida näitab uurija peas olev kaamera. See tekitab taju, et uuritav ongi 20 cm pikkune. Ruumitaju muutub ootuspäraselt. Ehk siis me võtame endale jummala suvalisi kujusid, mida meile ette söödetakse vastavates tingimustes. Ja me ei saa aru, et midagi on valesti. Vaja oli vaid võõra perspektiiviga visuaalne sisend koordineerida uuritava taktiilsega. Vastavalt peame ajaloolisest keskkonnast eristama toetava, mis on vajalik igapäevaseks psüühika säilitamiseks
Ta õppis Tallinna linnakoolis, kus näitas end andeka õppurina ja seejärel sõitis Saksamaale, kus sai kirikuõpetaja hariduse. Tallinnas seotud eelkõige Pühavaimu kirikuga ja olnud pikalt selle kiriku Eesti koguduse õpetaja. Pühavaimu kiriku juures oli ainsana Eesti kogudus, mujal polnud. Russowi elu müüdistumises on rolli mänginud Jaan Kross romaan „Kolme katku vahel“. Russowi kirjutatud kroonika on andnud ainest paljudele kultuuriteostele, nt film „Viimne reliikvia“. Kroonika sissejuhatus on tähenduslik: seal põhjendatakse kroonika kirjutamise eesmärke. Tuleb välja autori protestantlik vaade ja et on reformatsiooniajastu. Sissejuhatuses on jumala karistuse motiiv – Liivi sõda jm hädad on Liivimaa elanike pattude palk. Russow räägib loodusest, kohalikest, kommetest. Tema loodud kuvandist selgub, et Liivimaal on palju loodusande ja Saksa seisuste kord valitseb tugevasti (allutaja-alluja vahel suur lõhe)
graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
mitte sõnum ei otsusta kunstiteose poliitilise v6imekuse üle, vaid vorm. Benjaminile on tähtis, et me vormi all mõistaksime seda, kuidas kunstist saab kaup. Ta oli arvamusel, et kunst peaks ka poliitilist külge omama. Ta väitis, et maailmas kus toimuvad sellised muutused, peab kunst valima poole. Sel peab olema mingi poliitiline kõnevõime, kuigi samal ajal ei tohiks see mingi kindla poliitilise erakonna huve teenima. See peaks meile näitama millised valikud meil on. Ajaleht, film, fotograafia olid massikommunikatsiooni vormid, mis sündisid mehaanilisest taastootmisest. Benjamin kunst peab sisaldama midagi uut, muidu puudub väärtus. Kunstiteose vormistamine tehnoloogia kaudu. Kunst on massiliselt taasloodud. Benjamini suhe tehnoloogiaga futurism (1909 Itaalias, Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid). Esteetika pidi teenima poliitikat. Vesi fasismi veskile. Mehaaniline reproduktsioon : kunst on sõltumatu originaalist
et tähtedena (tekstina, stringina) sisestatud tollide arvust saaks vastusesse ka tähtedena sentimeetrite arv. Aga vahepealsete arvutuste juures on vaja andmetüüpi muuta, sest tekstidega ei saa C# keeles matemaatilisi tehteid ette võtta. Küll aga on arvude jaoks loodud omaette andmetüübid. Komadega hakkama saavaks arvutüübiks on double, ainult täisarve tunnistavaks tüübiks int. Levinumate andmetüüpide (nagu näiteks string ja int ja double) omavaheliseks tüübiteisenduseks sobivad klassi Convert käsklused. Rida double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); võtab tekstina olevad tollid, teisendab nad arvutimälus ümber reaalarvuna kirjutatavateks andmeteks ning jätab tulemuse meelde muutuja (märksõna) TollidArvuna alla. Viimase saab juba koefitsiendiga läbi korrutada, tulemuse tekstiks muundada ning vastusesildi peal näidata.
taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse kujutada Eesti ruumi ja selles ruumis kujunenud eestlast. Jan Kausi romaan ,,Ma olen elus" (2014) näitab mitme põlvkonna hoiakuid, saatust, kujunemist. Tegelasi palju. Vaatepunktid vahelduvad ja selle kaudu hakkab narratiiv arenema. Kirjeldusviis on vaatepunkti vaheldudes erinev: mõnes on maailma kirjeldus realistlikum, mõnede peatükkide puhul on rõhk tunnetel ja sisekõnel (,,ta tundis" või ,,ta mõtles" vormel rõhutab seesmist psühholoogilist intensiivsust). Mingil hetkel ei pruugi aru saada, kes see mõtleb või lugu edasi viib. Pole enam postmodernism, vaid pigem demostreerib lääne ilukirjanduses toimuvat tagasipöördumist modernismi poole. Kunstlikus mõttes suure romaani nõuded täidetud
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke. Unt kujutab, kuidas see seltskond suhtleb soome kultuuritegelastega. Suur osa tekstis Brechti enda monoloogid erinevatel teemadel. Seegi raamat sisaldab hulgaliselt erinevaid muid dokumente ja muud tüüpi kirjutusi. Narratiivi
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Ideede mõju tantsumeediumile ja tantsumeediumi mõju ideedele on see, kuidas loomeprotsess tegelikult käib. See on kahesuunaline protsess, segu tantsumeediumist ja ideest, andes vormi sisule, milleks on koreograafiline materjal (liikumismaterjal ja selle organiseerimine). Segane või üldine idee peab saama täpseks ja selgeks, idee "pakseneb", st. avardub, paisub ja tiheneb, teravdub mitte ainult koreograafi peas, vaid tingimata ka meediumis. Mis on koreograafia sisu? Pole kahtlustki, et narratiiv seda on. Romeo armastus Julia vastu on lugu, mille jooksul hargneb palju sündmusi ja kaasatud on mitmeid tegelasi. Kirg, keelatud ja takistatud armastus teineteise vastu on sisu. Kas see on kõik? Kas lugu on ainus sisu tantsukunstis? Lugu on sisu pealispindne vorm (surface), sellest allpool on sügavamad kihid ja tasandid, mis annavad sellele loole individuallse eripära ja omalaadse uue sisu. Sisu, eelistused, soodumused, huvid on kõik ideed tantsus. Kui nad rakenduvad
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
ta ei analüüsi selle muusika juuri ja taustu. tema jaoks on probleem see, et see muusika on vormiliselt liiga vähe vulgaarne, liiga vähe pealetükkiv. ta näeb selles klassikalise muusika lahjendust. see ilmub paremini nähtavale hiljem, aga adorno ei näe seda. kui te vaatate holliwoody filmi, siis selle helikeel on harilikult 19s romantilise klassikalise muusika helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
(mänguasjad, loomad jne.). Mõttesüntaksi etapil algab mõtte-geštaldi hargnemine. Inimene otsustab, mis on tema ütluse teemaks (TEEMA ehk TOPIC) ja mida ta kavatseb selle teema kohta öelda (REEMA ehk COMMENT). Mõttesüntaksi tasandil opereerib inimene sisemiste sõnadega ja kujutlustega. Seega mõttesüntaksi etapil toimub mõtte (kujutluse) struktureerimine. Lapse tähelepanu saab suunata piltide analüüsil, küsimustega mingi episoodi struktureerimisel, tugisõnadega jutustamisel. Afaasikute taastusravis on kasutusel võte, mille puhul olu- või tegevuspildil tõstetakse esile (värviga, ringitatakse) detailid, mis peaksid ütluses kajastuma. Semantilise süntaksi etapil jõutakse ütluse semantilise esituse ehk kirjeni. Viimane võib küll vähesel määral veel muutuda seoses väliskõne sõnavormide valiku ja kombineerimisega. Eelmise etapiga võrreldes on ütlus sisuliselt piiratum ja ühtlasi täpsem
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
S Elioti mõju. Rummole Elioti mõju soome kaudu. zen-budism - Kaplinski puhul, varjatud palju Undil. teatriuuenduste põimimine kirjandusega - mänguteooriad ja kuidas kirjanduslikud rakendada sürrealism Need olulised taustad. Kafkalikust võib leida 60ndate lõpul. 1962-86 luulekassetid. Noored autorid 1962-67. Välises pildis luulevaimustus 50-60ndatel. Vaimustus hakkab kuidagi segunema teiste hoiakutega 60ndate lõpus, märgib proosa esiletõusu, lõputult ei jõuta luulet lugeda. Pöördutakse tagasi proosa juurde. Kui proosa esiletõuseb, kas luule proosastub? Üksiknäiteid, üldistada ei saa. Rummo ja Kaplinski on need näited. Iseloomulik see, et toimub midagi sellist, mis juhtus paguluses, kus koos modernistliku uuendisega paralleelselt tuleb sisse luulesse laulutekst. Piir
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
