Kõrge võttepunkt Samal tasemel Tausta valik Kaadri täitmine Jäsemete äralõikamine Liikumine Pildi head ja vead Küsimusi? Pildistamisülesanded • Kolmandiku reegel (tee üks pilt ilma ja teine õige) • Bokeh – Monet tehnika (väike ava, väike säriaeg, värista kaamerat) – Zoom blur (f22; ¼sek, 1/8sek, ½sek; keera zoomi ) – Motion spinning (f22, aeglanem keeruta ennast) • Raamimine • Pilt sõbrast – üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Pilt arhidektuurist - üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Pilt loodusest - üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Liikumise tabamine (kõik terav – maasik, objekt) • Liikumise tabamine (ainult objekt terav) • Efektiga pildistamine • Öine pildistamine (kuu pildistamine, light painting) • Võta kaasa min. 3 enda tehtud pilti printimiseks Võimalusel kodus • Öine linnavaade • Öised autotuled • Kuu ja tähed • Udu • Äike
Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad Kristjan, Priit, Jaan ja Ardi Superüldplaan Subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu.
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i
Peeter ja Georg Johannes Parikas, Theodor Luts. Stsenaariumi etapid: Kirjanduslik stsenaarium Töö ehk reziistsenaarium- juures on plaanid, kohad, muusika. STSENAARIUM- sisu on tulevase filmi sündmustikk, kirjutab STSENARIST. RAKURSS- pilt erinevate nurkade alt. MONTAAZ- tervikuks ühendamine. PLAAN- osutab sellele, milliseid kaadreid filmis kasutatakse. Plaanid: üldplaan keskplaan suurplaan FILMILIIGID Teostuse järgi: Mängufilmid Multifilmid Dokumentaalfilmid Mängufilmid-sisu järgi: seiklus, armastus, õudus, ulme, ajaloo filmid. Multifilmid-sisu järgi: joonis ja nuku filmid. Dokumentaalfilmid ehk tõsielufilm: tõsielu järgi tehtud. Seriaal- paljudest osadest koosnev film näiteks seebiooper ehk seebikas. FOTOD
Kirjelduse detailid toetavad põhimuljet, on sellega seotud. Head kirjeldust võib iseloomustada kui tervikut detailides. Tavaline kirjeldamise järjekord on selline, kuidas inimesed midagi vaatavad: alguses üldpilt, siis osad. Kirjeldada saab erinevatest vaatepunktidest. Tüüpilised vaatenurgad on tavapärane (otse), esiletõstev (alt üles), üleolevalt(ülevalt alla). Kirjeldada võib ka erinevat kauguselt: · Üldplaan- esitab kirjeldava üldiselt · Keskplaan- toob esile mingi osa kirjeldatavast · Suur plaan- tõstab esile detailid Kirjelduses peab vaatepunktide ja plaanide vahetus olema sujuv ja põhjendatud. Et arutluses ei oleks kirjeldamine liialt igav ja pasiivne, tuleks see muuta aktiivseks, rajades värvikatele detailidele, mis ei jätaks lugejat ükskõikseks. Kirjeldustel on arutluses eelkõige illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Andmete kasutamisel : · Kontrolli andmete usaldusväärsust
• Piksel - moodustavad terviku (ruumielement) Visuaalsed üksused: • Plaan - terviklik ülesvõte • Episood - mingi arv plaane, eesmärgiks sõnumi väljendamine • Moodustub sündmus: elementaarne, unikaalne. Enamasti jätkuv Plaanide tüübid: • Superüldplaan - miljöö esmatähtis (maastik), inimene on sekundaarne • Üldplaan - inimene ja miljöö: nii palju kui ära mahub. Mõlemad on võrdsed • Poolüldplaan - nn põlveplaan (ameerika plaan) • Keskplaan - näeme nii käsi kui nägu • Suurplaan e lähiplaan - intensiivne • Superlähiplaan • Detailplaan ———————————————————- Episoodi ühtsuse printsiip — Episoodi ühtsusekandja on nt ruum, olustik, tegelane, aeg. Kasutame märke, et osutada sündmusele: • Argumentatsioon — nt. verine nuga • Osutus — nt. keegi tapeti • Sünteetiline — joonis sündmusest, pildile lisatakse juurde täiendav jutt (argumentatsioon). (nt.
annaabi.ee 
