Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud.
X 10. paar n. vagus, uitnärv Sensoorsed Neel, kõri, söögitoru, väliskõrv Pinnatundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum Karotiidgloomused ja aordikaar Kemoretseptor / baroretseptor Rindkere- ja kõhuõõneelundid Vistseraalne tundlikkus Solitaartuum Motoorsed Pehme suulagi, kõri, neel, ülemine söögitoru Kõne, neelamine Kaksipidine tuum Südame-vereringe-, hingamis- ja
Ektoderm Korda alge Entoderm Lateraalne mesoderm Ektoderm Mesodermi parietaalne leste Somiit Korda Somiit Tsöloom Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar
protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit
o Tahhükardia o Reflektoorne o Nägemishäir toime bradükardia ed lõpetamin o Perifeerne ja Kasutamine: e peale vistseraalne üldaneste o Spasmolüütiline vasokontrakts esiat toime maos, ioon o Mitte- seedetraktis, o Koenekroos depolariss sapi- ja ekstravasatsi oonil eivate kuseteede
keskkonnast juurdetulevast soojusest, nimetatakse termoregulatsiooniks Temperatuuri tõus aktiveerib perifeersed ja hüpotalaamilised kuumaretseptorid, mis annavad signaali üle termoregulatsioonikeskusele Suureneb sümpaatiline vasodilatatsioon, mis tõstab nahas verevoolu Vere temperatuuri tõus suurendab ka termilist higistamist Vere temperatuuri tõus põhjustab tahhükardiat, suurendab südame väljutusmahtu Väheneb vistseraalne perfusioon Akuutse faasi vastus Koordineeritud reaktsioon, hõlmab leukotsüüte, endoteliaalseid rakke, epiteliaalseid rakke, kaitseb koekahjustuse eest Tsütokiinid vahendavad palavikku, leukotsütoosi, suurenenud akuutse faasi valkude sünteesi, HPA telje stimulatsiooni IL-6, mida toodetakse kuumastressi ajal, vahendab lokaalset ja süsteemset põletikulist vastust, kontrollides põletikuliste tsütokiinide taset Kuumasoki vastus
Koed uuenevad ja organ saavutab peale kahjustumist uuesti oma töövõime. Maks uuendab end iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva. Levinud on enamasti liigsest alkoholi tarbimisest põhjustatud maksahaigus tsirroos, mille korral maks armistub. Välisehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud serooskestaga ehk Glissoni kihnuga. Maksa pealmine pind ehk diafragmaalpind paikneb vastu diafragma kuplit ja on kallutunud veidi ettepoole, alumine tagumine ehk vistseraalne pind on nõgus ja sügavate sälkudega. diafragmaalpinnal eespoolt tahapoole kulgeb kõhukelmeduplikatuur ehk sirpside, mis jagab maksa paremaks ja vasakuks sagaraks. Parempoolne sagar on suurem, kui vasakpoolne. Vistseraalsel pinnal asuvad kaks sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe kujulise vagudesüsteemi. Sagitaalsetes sälkudes paiknevad maksa ümarside ja venoosside. Ristipidises vaos on maksa
depression. · Ravimid steroidhormoonid, antidepressandid. ADIPOOSUSEGA SEOTUD RISKID · Hüpertensioon · Koronaarhaigused · Diabeet · Sapipõie haigused · Liigeste haigused · Obstruktiivne uneapnoe · Erinevad kasvajad · Psühhosotsiaalsed probleemid. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: · Funktsionaalne residuaalkapatsiteet on madalam. · Venitatavus langeb ümbritseva rasvkoe tõttu ja suurenenud elastne resistentsus halvenevad veelgi pikali/külili asendid. · Vistseraalne rasv surub diafragmat kraniaalsele (eriti lamades). · Krooniline hüpokseemia tõttu polütsüteemia, mille tõttu veremaht tõuseb ja võivad areneda pulmonaalne hüpertensioon ja cor pulmonale. · Obstruktiivne uneapnoe (OSA) enam kui 10s hingamispausid. Enam kui 50% rasvunutest -> hüpoventilatsiooni sündroom. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: Hingamisteed: · Uneapnoest tingituna rasvumis- · Kaela piiratud liikumine
keemiline või termiline. Seda põhjustab näiteks tuumori kasv, haavand, põletik või isheemia erinevates kudedes. Notsitseptiivne valu on sageli tundlik tavapärastele valuvaigistitele nagu mittesteroidsed põletikuvastased ained ja tugevad ning nõrgad opiaadid. Notsitseptiivne valu jaguneb omakorda: · Somaatiline valu - somaatilise koe (lihas, luu, nahk) valu on tavaliselt kergesti lokaliseeritav ja see vaheldub vastavalt liigutustele ja koormusele. · Vistseraalne valu - tuleneb suurematest kehaõõnsustest ning on raskesti lokaliseeritav patsiendi poolt. Vistseraalse patoloogia puhul on samuti olemas kindlad valupiirkonnad. Neuropaatiline valu Neuropaatiline valu tekib närvisüsteemis eneses; perifeersetes närvides, ajus ja seljaajus. Neuropaatiline valu on oma iseloomult põletav või lõikav. Postoperatiivne valu Ägedat postoperatiivset valu võib defineerida kui valu, mis on kirurgilisel
Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) d. Definitiivne endoderm Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Seedekulgla areng Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Kopsude areng 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut?
· Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm ekstraembrüonaalne kude, mis ümbritseb epiblasti. b. Parietaalne endoderm interakteerub trofoblasti gigant rakkudega (peale implanteerumist prim endodermist) -migreeruvad mööda trofektodermi sisemist pinda ning mood koos trofoblasti gigant rakkudega parietaalse rebukoti. c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) moodustab blastotsööli sisevooderduse ning epiteliaalse koe epiblasti ja ekstraembrüonaalse ektodermi pinnale. (mood peale implanteerumist prim endodermist) d. Definitiivne endoderm embrüo kõige sisemine looteleht; pärineb epiblastist Parietaalne ja vistseraalne endoderm vahendavad toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos.
Soolised erinevused ajus võivad ilmneda juba enne suguhormoonide produktsiooni algust. Struktuursed erinevused hüpotaalamuses ning teistes ajupiirkondades on seotud soolise identiteedi ja/või seksuaalse orientatsiooniga. Testosterooni muutumine estradiooliks põhjustab aju maskuliniseerumist. 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) d. Definitiivne endoderm Endoderm on vajalik mitmete mesodermaalsete organite arengu induktsiooniks ning ka ürgsoole tekkeks. Primitiivne endoderm avaldub hilises blastotsüstieas, see paikneb trofoektodermi all, aga epiblasti peal. Primitiivsest endodermist pärineb parietaalne ja vistseraalne endoderm ning neist moodustub hiljem rebukott.
2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine) · Gliia 50% KNSst · Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni.
Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma
venoosse verega kopsudest välja ainevahetuse jääkproduktid. Kummagi veresoonte süsteemi peenimate harude vahel on anastomoosid. TartuTervishoiu Kõrgikool 7 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid KOPSUKELME pleura Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest
Vabade radikaalide tekke pärssimine Adhesioonimolekulide ekspressiooni pärssimine Põletikurakkude aktiivsuse ja membraani funktsiooni moduleerimine Aspiriin ja ibuprofeen pärsivad ka transkriptsioonifaktorit NF- B NSAIDid ei pärsi PLA2 toimet (see toime on glükokortikoididel) ega leukotrieenide moodustumist Valu Valu on ebameeldiv tunde- ja ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega Notsitseptiivne valu - somaatiline, vistseraalne Neuropaatiline valu perifeerne, tsentraalne Psühhogeenne valu (emotsionaalne) NSAIDide analgeetiline toime NSAIDid on eriti kasulikud põletikulise valu korral Prostaglandiinid ja teised põletikumediaatorid muudavad perifeersed valuretseptorid tundlikuks normaalselt mittevalulike stiimulite suhtes NSAIDid vähendavad valuretseptorite tundlikkust Nõrgem toime kroonilise, postoperatiivse ja vistseraalse valu korral (erandiks on düsmenorröa)
ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud (5 tüüpi, 10 000tk) keele maitsenäsades, maitseelamus sõltuvuses ka lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Haistmises proksimaalne stiimul-õhus levivad lõhnad (10 000 lõhna, feromoonid?)- transduktsioon-nina tagaosas retseptorrakkude aktivatsioonimuster. Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus (värvus),struktuur(küllastatus) transduktsioon (silmapõhja retseptorrakkudes e kolvikestes ja
Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused kopsualveoolid. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. · Joonis lk 120 + tv joonis13 91. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel. Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet: · Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Pleuraõõs suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses.
Nende pind on alati niiske. Neid leidub alati mingi hulk lümfoidset kude, mis toodab organismi kaitserakke (lümfotsüüte). Kõigis limaskestades on ka mingeid näärmeid. Serooskelmed vooderdavad keha õõsi, mis ei ole otseselt väliskeskkonnaga ühenduses. Serooskelmed moodustavad: üks epiteelirakkude kiht, basaalmembraan ja selle alune sidekude subserooskude e subseroosa. · Parietaalne leste seinu vooderdab seinapidine · Vistseraalne leste elundeid katab sisusmine Nimetused: · peritoneum e kõhukile kõhuõõnes · pleura e rinnakelme e kopsukile kopsude ümber · perikard südame ümber Serooskelmede ülesandeks on võimaldada keha õõnte elunditel töö käigus üksteise ja seina peal libiseda libisemise hõlbustamiseks toodavad seroosvedelikku. Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu
sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk vistseraalne leste ümbritseb serooskestana kõhuõõnesiseseid elundeid. Tegelikkuses on tegemist ühe tervikliku kõhukelmega, mis teatud paikades parietaalse lestmena pöördub kõhuõõne tagaseinast sisemiseks lestmeks. Sel moel moodustab kõhukelme mõnele elundile kinnisti, mida mööda tulevad elundini veresooned ja närvid. Parietaalse ja vistseraalse lestme vahele jäävat pilujat osa nimetatakse peritoneaalõõneks.
2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud surve jaotub paljudele väiksematele luustikuosadele. Lameluu on õhukesed ja laiad ning sisaldavad rikkalikult kollageeni. 4
Kõhuõõs jaguneb kaheks osaks: a)kõhukelmeõõs e. peritoneaalõõs (cavitas peritonealis) – nii seinad kui elundid kaetud kõhukelmega; b)kõhukelmeväline ruum e. ekstraperitoneaalruum (cavitas extraperitonealis) – elundid ümbritsetud sidekoega, kõhukelme võib katta vaid elundite ühte pinda Kõhukelme: Kõhukelme jagatakse kaheks: a)Seinmine kõhukelme e. parietaalne peritoneum (peritoneum parietalis) – see osa vooderdab seinu b)Sisusmine kõhukelme e. vistseraalne peritoneum (peritoneum visceralis) – see osa läheb seinast eemale, ümbritseb elundeid ja moodustab elundite kinnisteid ning rasvikuid (omentum). Enamike elundite kinnisteid nimetatakse meso- (näiteks: mesocolon sigmoideum – sigmakäärsoole kinnisti; mesoappendix – ussripiku kinnisti jne.); peensoole kinnistil on aga erinimetus mesenterium. Kõhukelmeõõs : Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse peritoneumiga piiratud pilude labürint kõhuõõne elundite ja seinte vahel
Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või on kirjeldatav selliste mõistetega. eripärad: · annab vähe informatsiooni · ei adapteeru · kergesti tekib sensibiliseerumine Valu kvaliteedid: Esimesena jagatakse valu kahte kvaliteediklassi somaatiline valu ja vistseraalne valu. Somaatilise valu saab omakorda jagada pindmiseks valuks ja süvavaluks. Pindmiseks valuks nimetatakse valu siis, kui lähtekohaks on nahk, kui aga valu lähtekohaks on lihased, luud, liigesed ja sidekoed, siis on tegu süvavaluga. Süvavalu on nüri, reeglina halvasti lokaliseeritav ja tal on kalduvus kiirguda naabrusesse. Somaatilise valu kõrval teiseks kvaliteediklassiks on vistseraalne ehk siseelundivalu. Sellised valud tekivad näiteks vistseraalsete õõneselundite järsul ja
pärineb seljakeeliku mesoderm endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal- mesenhümaalne üleminek (EMT). - basaalmembraani katkemine, rakkude polariseerituse muutus, tsütoskeleti ümberkorraldused; endodermi ja mesodermi rakud tekivad läbides EMT ja migreerudes läbi ürgjuti Anterioorse (eesmise) – posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. - DVE - distaalne vistseraalne endoderm, AVE - anterioorne vistseraalne endoderm AVE paikneb tulevases anterioorses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerebrus, Lefty1, Dkk1 - koos epiblastiga juhivad need peapoolset embrüo arengut Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (AVE vastas), ekspresseerib teisi signaalmolekule (Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8) imetajat eristab kohastumine arenguks ema organismis - toimub platsenta teke. Ema ja loote vaheliste seoste korrastamiseks on
o LÄBIMURDE- E. LÖÖKVALU (äge algus, lühikese kestusega, erinev valu iseloom) •Valu tugevnemine füüsilisel koormusel (nn. stiimulsõltuv) •Spontaanne valu (nn. stiimulsõltumatu): näit. koolika •Valuraviga seotud (nn. doosi lõpu valu) valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi Valu tüübid: Neuropaatiline – Tsentraalne või perifeerne Nontsitseptiivne – Somaatiline (nahk, luud, lihased) või vistseraalne (siseorganid) Segatüüpi Valu hindamine •Esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. •Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit. •Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik kasutada 10-pallilist valu intensiivsuse arvskaalat või visuaalset analoogskaalat (VAS). Ravitaktika
.................................................................................... 12 Tai massaaz.......................................................................................................................12 Tselluliidimassaaz.............................................................................................................13 Tsakra kivimassaaz........................................................................................................... 13 Vistseraalne massaaz ehk siseelundite massaaz................................................................14 Vesiravi................................................................................................................................. 14 Aeroionisatsioon .................................................................................................................. 14 The study of ionization of the air has engaged the thinking of many investigators for half a
Mehhanism. Neeruarter voolab aferentsesse arteriooli, mis jaguneb mitmeks glomerulaarseks kapillaariks. Kapillaarid moodustavad omavahel anastomoose (tekib glomeerul) ja lõpuks moodustavad eferentse arteriooli, mis juhib filtreeritud verd glomeerulist eemale. Glomerulaarsel kapillaaril on 3 kihti: 1) endoteel – 2) basaalmembraan ehk glomerulaarne basaalmembraan GBM – rakke pole, koosneb glükoproteiinidest (laminiin), tüüp IV kollageen jne. GBM omakorda koosneb 3 kihist – 3) vistseraalne epiteel – seal on ka podotsüüdid. Põhiline filtratsiooni edasiviivaks jõuks on hüdrostaatiline rõhk verekapillaaris. Kui veri voolab läbi glomerulaarse kapillaari, siis suur hulk vereplasma vedelikku juhitakse läbi kapillaari seina (proteiinid jäävad kapillaari). Nii tõuseb järkjärgult vereplasmas onkootne rõhk, kuid plasma maht väheneb ja hüdrostaatiline rõhk väheneb samuti ning filtratsioon väheneb. Filtratsioonibarjäär – rakud ja
maks, sapipõis ja kõhunääre (pankreas) seede- ja hingetoru + organ (nende epiteel) Endoderm moodustab epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele nagu kilpnääre, kõrvalkilpnääre ja tüümus ja struktuuridele nagu trummiõõs ja kuulmetõri ning ka kusepõiele ja kusitile 76. Primitiivne edoderm ja selle funktsioonid Blastotsüstis kujuneb primitiivne endoderm, mis annab aluse vistseraalsele endodermile Vistseraalne endoderm asendatakse gastrulatsiooni käigus definitiivse endodermi rakkude poolt (läbivad MET) Enamik vistseraalse endodermi rakke moodustavad toitefunktsiooniga rebukoti, vähesel määral jääb neid ka moodustuva soole koosseisu tähtis induktiivsete signaalide allikas - anterioorne vistseraalne ED (indutseerib gastrulatsiooni) ei panusta otseselt embrüo arengusse Visteraalne endoderm Rebukott võimaldab ema ja embrüo vahelist toitainete ja gaaside
Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon, puute funktsioon Nahaaistingud ja nende sensorid-Närvilõpmed ümber karvajuure, vabad närvilõpmed(külma ja kuuma ning valu sensorid, valu stimuleerivad kahjustunud rakkudest vabanevad ained-pindmine valu on nahakahjustuse korral, süvavalu on algab lihastest,luudest jne, vistseraalne valu ehk siseelundi valu on raskesti lokaliseeritav), kompimiskehake(paiknevad karvadeta nahas, samuti rinnanibul ja huulte ning keeleotsa limaskestas. Nende asukohaks on epidermisealune sidekoe poolt moodustunud papillid.) Pacini kehakesed, toimivad ainult järskudele mehhaanilistele ärritajatele. Valuretseptoreid on vähe või pole üldse neerudes, maksas, ajus, kopsus Valu bioloogiline roll-organismi kaitse kahjustavate faktorite eest, annab märku ka organismi
Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust. Kujult meenutab põikisuunas poolitatud muna. Eristatakse kahte pinda ja kahte serva- teravat alumist ning taha suunatud tömpi serva. Pinnad 1.diafragmaalne pind kumer, suunatud üles vahelihase poole 2.vistseraalne pindlame, suunatud taha ja alla siseelundite poole Maksaga seotud organid: -ülalt ja eest diafragma ja kõhu eessein -alt magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega -tagant söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma -küljelt alumised roided ja diafragma Vistseraalpinnal on kaks sagitaalvagu ja neid ühendab ristivagu. Vagudes paiknevad * vasakpoolse sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed
- strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid. ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga. - maks fikseeritakse ülalt poolt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale - osaliselt toetatakse kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Eristatakse 2 pinda ja kahte serva: 1. ülemine e diafragmaalne pind: kumer, suunatud üles vahelihase poole - jaotub 2 sagaraks 2. alumine e vistseraalne pind: lame, suunatud taha/alla siseelundite poole - jaotub 4 sagaraks - terav alumine serv - taha suunatud tömp serv Maksaga seotud organid: ● ülalt ja eest: diafragma, kõhu eessein ● alt: magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega ● tagant: söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma ● küljelt: alumised roided, diafragma Vistseraalpinnal (alumisel):
2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. Sümpaatiline: võitle/põgene Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Neuronid Eferentne emotoorne: sõnumid KNS-st välja Aferentne: toovad väliskk-st ja organitest KNS-i Inter: vahendavad infot ühest neuronist teise Gliia
Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks. 5-8 nädalat pärast nakatumist tungib viirus Fabricius´e pauna folliikulitesse, kus hakkab paljunema B-lümfotsüütides, mis hakkavad kontrollimatult paljunema, levides edasi teistesse organitesse ja kudedesse, kus moodustuvad kasvaja esmased kolded. Võib levida ka vertikaalselt -> kroonilise vireemiaga tibud. Lümfoleukoos (suurenenud maks, vistseraalne lümfomatoos) - See haigus põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju ja on vähi eksperimenaalmudeliks. Lümfoleukoos on B- rakkude kasvaja, mis tabandab esmalt Fabricius´e pauna ja enne linnu suguküpsuse saavutamist võib levida kogu organismi. Suguküpsed linnud haigestuvad sagedamini kui noorlinnud. Isaslinnud haigestuvad harvemini kui emaslinnud. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood üle 4 kuu. Haigus esineb põhiliselt 14-30 nädalastel lindudel
Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid, kusjuures külmapunkte on rohkem ( inimese peopesal näiteks 1-5 külmapunkti ja 0,4 soojapunkti keskmiselt 1 cm2 kohta). Punktide arv sõltub ka keha piirkonnast. Valu hoiatab seest- või väljastpoolt tuleva ohu eest ja seega suurendab ellujäämise võimalusi. Nahast lähtuvat valu nimetatakse pindmiseks, lihastest, luudest ja sidekoest lähtuvat valu aga süvavaluks. Peale selle esineb siseelundite e. vistseraalne valu, mis tekib õõnesorganite järsul ja tugeval venitusel, tugeva kontraktsiooni või puuduliku verevarustuse korral. Valuaistingu erivorm on sügelus, mille tekkeks on vajalik teatud keemilise aine, arvatavasti histamiini, vabanemine. 74) Hormooni mõiste. Proteiin- ja steroidhormoonide toimemehhanismi erinevused. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil.
märku organismi ülekoormusest ja vajadusest puhata. ·Pindmine valunahakahjustuse korral ·Süvavalulihastest luudest luuümbrisest, liigesekihnust, kõõlustest. Näiteks, pea-, hamba-ja reumavalu ·Valuretseptoreid on vähe või pole neid üldse maksas, neerudes (v.a. neeruvaagen), kopsus, ajus, kõhrkoes, luu plinkaines. Neid ümritsevates struktuurides on aga palju valuretseptoreid: kõhukelmes, rinnakelmes, ajukestades, luuümbrises. ·Siseelundivalu(vistseraalne) on raskesti lokaliseeritav NÄGEMISMEEL Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid - kepikesed ja kolvikesed - asuvadvõrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensori potentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsiooni potentsiaalid,
Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid, kusjuures külmapunkte on rohkem ( inimese peopesal näiteks 1-5 külmapunkti ja 0,4 soojapunkti keskmiselt 1 cm2 kohta). Punktide arv sõltub ka keha piirkonnast. Valu hoiatab seest- või väljastpoolt tuleva ohu eest ja seega suurendab ellujäämise võimalusi. Nahast lähtuvat valu nimetatakse pindmiseks, lihastest, luudest ja sidekoest lähtuvat valu aga süvavaluks. Peale selle esineb siseelundite e. vistseraalne valu, mis tekib õõnesorganite järsul ja tugeval venitusel, tugeva kontraktsiooni või puuduliku verevarustuse korral. Valuaistingu erivorm on sügelus, mille tekkeks on vajalik teatud keemilise aine, arvatavasti histamiini, vabanemine. 74) Hormooni mõiste. Proteiin- ja steroidhormoonide toimemehhanismi erinevused. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil.
T-rakk-indutseeritud immuunpatoloogia võimendab oluliselt koedestruktsiooni. Inkubatsiooniperiood 10-14 päeva. Haigused. • Lümfotsüütne kooriomeningiit (LCM). Palavikuline haigus gripilaadse müalgiaga. 10% kliiniliste KNS-infektsiooni tunnustega. Kui meningeaalhaigus on, siis algab 10 päeva pärast esimest faasi, paranemine täielik. • Lassa ja teised hemorraagilised palavikud. Lassa palavik endeemiline Lääne-Aafrikas: palavik, koagulopaatia, petehhiad, mõnikord vistseraalne verejooks, maksa ja põrna nekroos, vaskuliiti ei teki. Šokk võib tekkida, südame ja maksa kahjustused ka. Koldeid KNSis pole. Farüngiit, diarröa, oksendamine võivad esineda. Diagnostika. Seroloogia ja RT-PCR. Rutiinse isolatsiooni jaoks viirused liiga ohtlikud. Võtta tasub kurgu- ja uriiniproove, aga laboritöötajatel on oluline risk nakatuda (3. astme labor LCM-i ja 4. astme Lassa ja teiste jaoks). Ravi ja profülaktika. Ribaviriinil on teatud aktiivsus
Gaasivahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Kopse katab pleura vistseraalne leste, rinnaõõne seinale kinnitub pleura parietaarne leste. Mõlema lestme vahel moodustub hermeetiliselt suletud pilutaoline ruum e. pleuraõõs, mis on täidetud seroosse vedelikuga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. * Inspiirium e. sissehingamisel kontrahheeruvad roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb.
valude põhjuseks on samuti südameinfarkt. Rindkerevalu iseloomu klassifikatsioon erinevate põhjuste järgi Põhjus Valu tüüp Kiirguv Asendi või Söömisega Reageerib liigutustega seotud nitro- seotud glütseriinile Isheemiline Vistseraalne Jah Ei Ei Jah südamevalu Mitteisheemiline Vistseraalne Jah Ei Ei Ei südamevalu Kopsuhaigus Vistseraalne/ Tavaliselt Ei Ei Ei pindmine ei Pneumotooraks Vistseraalne/ Ei Jah Ei Ei pindmine Muskulo- Pindmine Ei Jah Ei Ei skeletaalne
PAG (periacqueductal gray matter) projektsiooniteed raphe’st (serotonin) axonid –mehhaaniline seljaajusse (5-HT blokeerib sünaptilist aktiivsust) –termiline Ajukeemia –keemiline ja a. Endorphins –vistseraalne stiimul Opioid retseptorid üle organismi ajus eriti neis pk.mis tegelevad notsitseptiive info moduleerimisega (PA, raphe, and spinal cord) Valuretseptorist info NS-i eri kõrgustel Valu tee: 1) Thoracic spinal cord 2) Cervical spinal cord 3) Parcinian Corpuscle 4) Medulla
annaabi.ee 
