Maksa ehitus ja talitlus (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Maksa ehitus ja talitlus

Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat­ parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest V­VIII, külgneb parema roidekaarega

Bioloogia

13

ppt

Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses

Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi.  Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks kolesterooli kandjaks veres. LDL-kolesterool (tuntud ka "halva" kolesteroolina ), moodustab umbes 75% üldkolesteroolist ning on tähtsaim haigusttekitav lipoproteiin, kuna selle taseme tõusuga arvatakse kaasnevat lipiidide ladestumist veresoonte seintesse 2. Kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL) eemaldab kudedest

Biokeemia

6

doc

Maks (lad. Hepar)

Vladislav Tsõpov Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Maksa funktsioonid ...............................................................................1 Alkoholi mõju ......................................................................................2 Maksa suurenemine ...............................................................................2 Faktorid, mis kutsuvad esile maksa suurenemist...............................................2 Haruldamasemad faktorid, mis kutsuvad esile maksa suurenemist .........................2 Maksahaiguste diagnoostika .....................................................................3 Maksahaiguste ennetamine .......................................................................3 Kasutatud kirjandus ................................................................................4 Sissejuhatus Maks (lad

Bioloogia

14

ppt

Maksa kümme ametit

 Glükoosisisalduse regulatsioon · Maks reguleerib veresuhkru taset organismis · Eraldab saadud ainetest lihtsuhkrud ning ladestab need glükogeenina · Kui tekib suurem vajadus glükoosi järele, siis hakkab maks glükogeeni lagundama · Kui glükogeeni varud on lõppenud, toodab maks aminohapetest glükoosi (et säilitada veresuhkru taset) Kahjulike ainete lagundamine · Organismile mittevajalikud või kahjulikud ained kogunevad maksa, kus need lagundatakse(nt alkohol, kohv, keemilised toidulisandid) · Lagundab ka hormoone(nt insuliini)  Aminohapete sisalduse regulatsioon · Inimene ei suuda valke kehas hoiustada, vaid peab neid iga päev sööma · Tavaliselt saadakse toiduga aga rohkem valke kui organism vajab · Et organismis ei tekiks aminohapete üleküllust, lagundab maks need, mida organism ei vaja  Kolesterooli süntees · Maksas nii toodetakse kui lagundatakse

Bioloogia

8

doc

Milleks meile maks?

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Maksa peamised funktsioonid...................................................................4 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt............................................................4 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine.............................................4 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus............................................................5 1.1.3 Rasvade ladustamine...............................................................5 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine................................

Bioloogia

5

doc

Bioloogia konspekt- inimene

11. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi? Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi e. hüpofüüsi hormoonide eritumist. Sisenõrenäärmete eritatavad hormoonid liiguvad vereringega kõikjale organismi. 12. Millisel eluperioodil tekivad, kus erituvad ja kuidas toimivad inimese organismis järgmised hormoonid? Kasvuhormoon e. somatotropiin: - lapse- ja noorukieas - erituvad kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine Glükagoon: - maksas - tõhustub maksa glükogeenivarude lõhustumine glükoosis ja glükoosi siirdumine vereringesse Adrenaliin: - paljudes elundites - füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Türoksiin: - kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine, tagab normaalse kasvu ja arengu 12. Selgita mõisted Homöostaas- organismi sisekeskkonna püsivus. Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat.

Inimene

95

ppt

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused

kõhulihaste ja vahelihase kokkutõmme mao sisu tagasi. Keskus asub piklikus ajus. Ärritajad: pärinevad seede- ja tasakaaluelundist  Mao funktsioonide regulatsioon Mao lihased toimivad automaatselt, mille tagab autonoomne neuraalne regulatsioon ­ parasümpaatiline NS: kiireneb seedetegevus, peristaltika ja maomahla eritus (toidu lõhn ja toidu nägemine, mao venitus) ­ sümpaatiline NS: mao tühjenemine ja talitlus aeglustuvad (valu, stress) ­ toidukördi ja soolhappe jõudmine peensoolde tekitab enterogastrilise refleksi, mis vähendab maomahla eritumist ja peristaltikat Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP)  Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed:

Tervishoid

10

docx

Inimese närvisüsteem

sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone! Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. Adrenaliin aitab meid hoida erksana ja tegutsemisvalmis kiireneb südametöö, hingamine, higistamine. Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam. Veesisaldus inimorganismis Rakusisene ja rakuväline vesi Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %)

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)