Maksa ehitus ja talitlus (0)

Maksa ehitus ja talitlus 
Maks on pruunikaspunane, peelgelsileda pinnaga, ehituslikult võrkjat tüüpi torunääre. Maksa kude 
on  pehme  ja   rabe ,  mitte  väga  elastne,  seepärast  võib  maks   trauma   korral  kergesti  rebeneda. 
Enamus  maksast  asub  kõhuõõne  ülaosas  parema  roidekaare  ja  diafragma   kupli   all,  väike  osa 
ulatub  ka  keha  keskteljest  vasakule.  Maksal  on  ebakorrapärane  seenekübarat  meenutav  kuju. 
Maks  on  inimese  suurim  siseorgan  ja  jääb  kõikidest  inimorganitest  suuruselt  alla  vaid  nahale. 
Täiskasvanud  inimese  maks  kaalub  umbes  1-1,5  kg,  looteaeas  täidab  maks  enamuse  loote 
kõhuõõnest. Maksa peamiseks funktsiooniks on viia läbi toitainete – rasvade, karbohüdraatide ja 
vitamiinide  lagundamist,  sünteesi  ning  ladustamist.  Seedenäärmena  eritab  seedimisse   sappi , 
eemaldab  verest   kahjulikke   tegureid.  Maks  on  tuntud  oma  imepärase  uuenemisvõime  poolest. 
Koed  uuenevad ja organ saavutab peale kahjustumist uuesti oma töövõime. Maks uuendab end 
iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva. Levinud on enamasti liigsest 
alkoholi tarbimisest põhjustatud maksahaigus tsirroos, mille korral maks armistub.
Välisehitus
Maks on peaaegu täielikult kaetud serooskestaga ehk Glissoni  kihnuga . Maksa pealmine pind ehk 
diafragmaalpind  paikneb  vastu  diafragma  kuplit  ja  on  kallutunud  veidi  ettepoole,  alumine 
tagumine  ehk  vistseraalne  pind  on  nõgus  ja  sügavate  sälkudega.  diafragmaalpinnal  eespoolt 
tahapoole  kulgeb  kõhukelmeduplikatuur  ehk  sirpside,  mis   jagab   maksa  paremaks  ja  vasakuks 
sagaraks.  Parempoolne   sagar   on  suurem,  kui  vasakpoolne.  Vistseraalsel  pinnal  asuvad  kaks 
sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe  kujulise  vagudesüsteemi. 
Sagitaalsetes  sälkudes  paiknevad  maksa  ümarside  ja  venoosside.  Ristipidises   vaos   on  maksa 
värat,  mis  omakorda   jaotab    paremast   sagarast  kaks  eraldi  väiksemat  sagarat  -  ruutsagara  ja 
sabasagara. 
Siseehitus
Erinevalt  teistest  elunditest  voolab  maksa  nii   arteriaalne   kui  ka   venoosne    veri .  Siseehituslikult 
koosneb  maks  sagarikkudest  ja   sagarikud   omakorda  maksarakkudest,  mille  vahel  hargnevad 
maksaarteri ja värativeeni harud. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka 
vere,  mis  pärineb  põrnast,  kõhunäärmest  ja  seedekulglast.  Maksaarteri  kaudu  saab  maks 
hapnikurikast verd. Kõrghetkel hoiab maks endas 10% kehas olevast verest ning pumpab endast 
läbi  umbes  1.5  liitrit   minutis .  Maksasagarike  sisemuses  moodustub  sekretoorne  sapikapilaaride 
võrgustik.
Talitlus
Maksa  läbib  intensiivne   vereringe   ja  kõik  sooltest  verre  imenduvad   toitained   ( rasvad ,   valgud , 
glükoos,   mineraalid ,   vitamiinid )  juhitakse  kõigepealt  maksa.  Eesmärgiks  on  toitained  muuta 
organismi  rakkudele  omastatavaks.  Üleliigsed  süsivesinikud  ja  valgud  muudetakse   maksas  
rasvhapeteks  ja  triglütseriidideks,  mis  ladustatakse  rasvkudedesse,  et  vajadusel  energiallikana 
hiljem kasutada. 
Maks tunneb ära  toksiinid  ja valmistab need ette eemaldamiseks või muudab vähem kahjulikuks. 
Mürkaineid tehakse kahjutuks  maksarakkudes  olevate Kupferi rakkude abil, seejärel eemaldatakse 
kehast  erituselundite  kaudu.Näiteks  valkude  ainevahetuse  käigus  vabaneb   ammoniaak ,  mis 
muudetakse  maksas  uureaks  (uriini  peamine   koostisosa ).  Verega  liigub   uurea   neerudesse,  kus  
filtreeritakse välja uriin. 
Maks  toodab  ja  eritab  sappi,  mida   talletatakse   sapipõies.   Sapp   koosneb  veest,  kolesteroolist, 
sapphapetest,  fosfolipiididest  ja  bilirubiinist.  Sapp  osaleb  rasvade  seedimises,  aitab  eemaldada 
jääkaineid,  muudab  sooleseinad  rasvadele  kergemini  läbitavaks  ja  takistab  mikroobide 
paljunemist.  Sapi   eritumine  toimub vaid siis, kui me sööme, st umbes 3–12 minutit pärast söömise 
alustamist. Sapipõiest tühjendatakse sapp pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde.
Maksas  toodetakse  ja  puhastatakse  mürkainetest  kolesterooli.   Kolesterool   on  hormoonide,  D-
vitamiini  ja   rakumembraanide   koostisosa.  Samas  on  maksal  ka  veres  ringlevate  hormoonide 
lagundamise funktsioon eesmärgiga reguleerida hormoonide taset. Maksarakkudes sünteesitakse 
kolesteroolist sapphapped , mis on olulised rasva seedimiseks.
Maks reguleerib vere suhkrusisaldust. Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale 
korralduse eraldada verest suhkur.
Maksas talletatakse vitamiine ja mineraalaineid ning lagundatakse A-, D-, E-, K- ja B-vitamiini.
Kasutatud kirjandus 
“How  does  the   liver    work ?”   https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0072577/  Institute 
for Quality and Efficiency in Health Care, 2016
" Anatomy   and   Function   of  the  Liver”   https://www.medicinenet.com/liver_anatomy_and_function/
article.htm#what_is_the_function_of_the_liver Benjamin Wedro, 2018
“Maksa  funktsioonid  lipi dide  ainevahetuses”   https://annaabi.ee/Maksa-funktsioonid-lipiidide -
ainevahetuses-m98318.html Uku Pilv, 2012
“ Seedeelundkond "   https://lugedestargemaks.blogspot.com.ee/2012/01/seedeelundkond.html, 
2012
"Miks on maks inimese jaoks nii tähtis organ?”  http://www.tervemaks.ee/luehidalt-maksa-kohta/ 
Einar Ellermaa, 2015
"Lühidalt maksa kohta”  http://elutark.delfi.ee/tervis/miks-on-maks-inimese-jaoks-nii-tahtis-organ ?
id=71093503
“Tsirroos"  http://noillet.bitballoon.com/haigus0/tsirroos-smptomid-r217
“Maks”  https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/maks.html
“Maks"  https://et.wikipedia.org/wiki/Maks#Anatoomia , 2016
“Kas  sina  tead,  kuidas  maks  su  organismi  kaitseb?”   https://tervist24.ohtuleht.ee/809655/kas -
sina-tead-kuidas-maks-su-organismi-kaitseb  Silja Paavle, 2017
"Kuidas maks töötab?”  https://www.kliinik.ee/teemalehed/maks/aid-27559/kuidas-maks-tootab -