.. Vali üks või enam: a. aju vereringe b. südame vereringe c. seedeelundite vereringe d. pardoksaalne vereringe e. erituselundite vereringe f. luude vereringe g. naha vereringe h. skeletilihaste vereringe Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, oleneb veresoone pikkusest, vere viskoossusest ja veresoone raadiusest. Takistus vere voolamisele on suurim... Vali üks või enam: a. veenides b. veenulites c. kopsutüves d. kapillaarides e. kõhuõõnetüves f. õõnesveenides g. arterioolides h. aordis Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Südame ja kodade vahel on ovaalmulk. Aordi ja kopsutüve vahel on looteperioodil ühendusharu arterioosjuha.
Jagunemine: • Tavalised vastuklapid(Möödavoolu klapp drosseldamisel • Voolusuuna sulgemine • Filtri möödavool • Rõhuklapp) • Hüdrauliliselt juhitavad vastuklapid (Süsteemiosade lukustamiseks • Koormuse hoidmiseks• Lekkevaba täituri hoidmine fikseeritud asendis) • Alarõhuventiilid (Silindrite eeltäitmine • Süsteemiosade eraldamine) 5. Vooluhulga ventiilid – tüübid, omadused Drosselid: • Sõltuvad rõhust » Viskoossusest sõltuvad » Viskoossusest sõltumatud (Sobib konstantsel koormusel ja Sobib kui muutuv liikumiskiirus ei ole oluline) • Vooluhulga regulaatorid: • Rõhust sõltumatud » Viskoossusest sõltuvad » Viskoossusest sõltumatud (Vooluhulga hoidmiseks rõhukompensaator ja Kahe ja kolme liiteavaga ventiilid) 6. Rõhuventiilid – tüübid, omadused Rõhupiirajad – piiravad sisendrõhku (Lihtne klapp-vedru tööpõhimõte
(2) muutumisest takistuse kestel (sele 9.4) nimetus/ kuju ristlõike- kuju pindala A märkused takistus Takistuse suurus sõltuvus d2 × vedeliku viskoossusest tänu takistuse pikkusele 4 düüs Takistuse minimaalne d × 2 sõltuvus vedeliku viskoossusest tänu
esineb kahe detaili liikumisel nende kokkupuutepinnas ja millega kaasneb energia hajumine. Määrdeõlide viskoossus Määrdeõlidetähtsaim omadus on voolavuse vastandomadus viskoossus e sisehõõrdumine. Määrdeõlideleeristatavad viskoossused on: kinemaatiline – ν dünaamiline – η magnetiline Mahuline Struktuuriline Löögiline ting- (näit Engleri kraadid) eri- (SUS, SFS jt) Määrdeõli viskoossusest sõltuvad töötavate detailidekulumine, mootoriõli puhul mootori käivitamise kergus, kolvirõngaste tihendamise kvaliteet, õlikulu jm. Suure viskoossusega määrdeõlidel on halb soojusjuhtivus ja suurhõõrdetakistus Sellest tulenevalt püütakse iga mootorimargi jaoks valida võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja minimaalne kulumine. Määrdeõlide stabiilsus
= / CM 1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse
Segades kokku õli ja vee, mõlemad faasid moodustavad tilgad. See faas, mis jääb tilkadena püsima kauemaks ajaks, saab dispergeeritud faasiks ja ümbritsetakse pideva faasi poolt, mis formeeris rohkem liitunud tilkadest. Tekkinud tilkade arv määratakse faasi mahu ja piirpinna pinevuse poolt. Mida rohkem on moodustunud tilku, seda rohkem nad üksteisega kokku põrkuvad , seega see faas, mis on suuremas mahus saab pidevaks faasiks. Emulgeerimise protsess ja emulsiooni tüüp on mõjutatud viskoossusest. Emulsioonid on termodünaamiliselt ebapüsivad ja kolmanda komponendi, emulgaatori juuresolek on vajalik. Letsitiin (leidub näiteks munakollases) on teada tuntud toiduemulgaator. Näiteks majonees on emulsioon, mis stabiliseeritakse letsitiiniga. Teist tüüpi emulgaator on pindaktiivsed ained, mis seonduvad kokku nii õli kui veega, seega hoides mikroskoopilisi õlitilke suspensioonis. See põhimõte on ära kasutatud seebi näol, et
polüpropüleeni tüüp d. polüstüreeni tüüp Küsimus 6 Süsinikkiu valmistatakse järgmistest toormaterjalidest: Vali üks või enam: a. klaaskiud b. rayon-kiud c. polüakrüülnitriilkiud d. pigi Küsimus 7 Milline toode kuulub aramiidide rühma? Vali üks või enam: a. nomex b. nailon Küsimus 8 Spectra on... Vali üks või enam: a. kristalliinne materjal b. amorfne materjal Küsimus 9 Süsinikkiu omadused sõltuvad... Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. kristalliinsusest c. viskoossusest d. hinnast Küsimus 10 Milline nendest materjalidest on levinuim sarrus? Vali üks või enam: a. aramiidkiud b. boorkiud c. süsinikkiud d. klaaskiud Küsimus 11 Kas kiude segatakse omavahel komposiitide omaduste parendamiseks? Vali üks või enam: a. jah b. ei Küsimus 12 Millisel materjalil on suurim elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. kõrgmolekulaarne PE b. süsinikkiud c. PBO d. Kevlar 149 Küsimus 13 Milline järgmistest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a
kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida mööda torujuhet, pumbata ja pihustada. Tehnilistel katsetustel määratakse naftasaaduste viskoossus harilikult tingkraadides temperatuuril 50 C ( suure viskoossusega naftasaadustel 80 või 100 C juures ). Tinglikuks viskoossuseks nimetatakse 200 ml uuritava naftasaaduse viskosimeetrist
= / CM 1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse
mida madalam on temperatuur seda vähem maad laava voolab, moodustades kuhiku. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Mida suurem on rõhk Maa sügavuses seda rohkem on seal gaase( H 2O, CO2). Mida suurem on gaaside sisaldus seda suurem purse tuleb kuna rohkema gaasi sisaldusega magma on happelisem. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. 1. Aluseline vedel laava kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- kilpvulkaani. 2. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani. 6. Nimeta vulkanismi produktid. 1. Laavakivimid. Happeliseks laavakivimiks on näiteks rüoliit ja aluseliseks basalt. 2. Obsidiaan
2) Kõrgemal temperatuuril on laava viskoossus madalam ja laava voolab kiiresti. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Gaasi siserõhk on määratud kahe jõuga: 1)magma enese rõhk 2)magma viskoossus Maapinna lähedal ümbritsev rõhk on madal ning gaasimullide rõhk võib ületada viskoossuse viies niimoodi plahvatuseni. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI. 6. Nimeta vulkanismi produktid. Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan, Padilaava Pürakrastiline materjal tahke vulkaanipurskeprodukt
Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu regressile. (Kingisepp 2006: 64-65). Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkeskkonna
(Joonistagem Läänemere kontuur). Märgid peale soolsuse eripaigus ja märgid ära 3 põhjust, miks see nii on. Soolsuse vahemik promillides: 1-15. (Hint1: venelaste juures on kõige vähem promille! Hint2: Taanlastel on kõige rohkem promille!) Hoovused Hoovuste liigid: 1) Tuuletekkelised hoovused tekivad veepinna kihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Sellepärast sarnanevadki need tuulte üldise liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest (?) ja tihedusest. 2) Soolsuse või temperatuuri erinevustest tekkinud hoovused Need on süvavee hoovused, kuna tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tihenemise suurenemise tõttu (suurem soolsus või madalam temp.). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu. Hoovuste mõju kliimale hoovused mängivad tähtsat rolli soojusvahetuses Maa erinevate
stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid, eeldab head tehnilist, funktsionaalset ja mobilisatsioonilist (kokkuvõtvat) valmisolekut. Seepärast on võistlustingimustele lähedaste reziimide kasutamine soovitav alles teatud ettevalmistuse etappidel
Pärast seda vabastatakse spoonipakk survest ja töödeldakse teine serv. Liimivaltsid Liimi pealekandmine liimivaltsidega põhineb kontaktmeetodil. Valtsid on valmistatud terasest ning olenevalt pealekantava liimi liigist on valtsipind sile või rihveldatud. Rihveldatud valtsid soodustavad liimi pealekandmist. Pealekantava liimi kulu reguleerimiseks varustatakse liimivaltsid doseerimisvaltsidega. Liimikulu oleneb spoonipinna karedusest, puidu liigist, liimi viskoossusest ja valtsipinna faktuurist. Doseerimisvaltsi vahekaugus pealekantavast valtsist määrabki kindlaks liimikulu. Liimivaltside pind on kaetud happekindla kummiga. Selle kummi all paikneb elastsema kummi kiht. Valtsid käivitatakse tavaliselt ühiselt ajamilt. Spooni koosteseadmed Spooniribade koostamiseks täisformaadilisteks lehtedeks kasutatakse piki- ja ristisuunalise etteandega koostepinke. Spooniribad ühendatakse vuugipaberi, termoplastilise niidi või liimiga
või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks. Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu ph ja kohttakistuse rõhukadu pkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil kus , pkt vastavalt hõõrderõhukadu ja kohttakistuserõhukadu, Pa, hõõrdekoefitsent, l- toru pikkus, m, d- toru diameeter, m, - vedeliku tihedus, kg/m3, w-vedeliku voo keskmine kiirus, m/s, - kohttakistuskoefitsent. Vedeliku voo keskmine kiirus määratakse järgmiselt:
saadakse dünaamiline viskoossus. Mõõtühikuks tehnilises süsteemis on puaas (P). SI -süsteemis ühikuks paskalsekund (Pa.s) või (ns/m2). Viskoossus muutub temperatuuri muutudes. Seda muutust väljendab viskoossusindeks ( VI ). Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ( õli vedeldub ) ja temperatuuri langedes suureneb ( õli pakseneb ). Mida rohkem muutub õli viskoossus temperatuuri muutudes, seda väiksem on viskoossusindeks ja seda madalam on õli kvaliteet. Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus, · õli filtreeritavus ja kulu, · mootori detailide (näit. kolvirõngaste) tihendamine. Väikese viskoossusega õli surutakse koostöötavate detailide vahelt välja, liiga suure viskoossusega õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. See võib põhjustada mootori kiiremat kulumist. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu
siibri asendist on rõngaskanalid - õhuga ümbritsetud vahelduvvoolu- omavahel ühenduses või eraldatud. magnet Seda tüüpi suunaventiilides toimub - õlis paiknev vahelduvvoolumagnet tihendamine siibri ja ventiili korpuse vahel, mille tihendusaste sõltub nende Alalisvoolumagneteid iseloomustab omavahelisest lõtkust ja töövedeliku kõrge töökindlus ja võimalus juhtida viskoossusest. Eriti kõrgetel töörõhkudel vehtiili siibrit sujuvalt. Alalisvoolu- (200- 350 bar) võivad ventiilis tekkivad magnet ei kuumene üle kui ankur ei liigu lekked olla nii suured et neid tuleks mingil põhjusel täies ulatuses (siibri eraldi arvestada. kinnikiilumine). Ta sobib rakendustesse Siiberventiile on kahte tüüpi: kus lülitusi tehakse suhteliselt suure
net/13.asp). Engleri viskosimeeter on kalibreeritud avaga, produkti soojendamist võimaldava küttekehaga seadis 200 ml proovi voolutamiseks. Tingviskoossus on aegade suhe, mis kulub teatud temperatuuril viskosimeetrist 200 ml uuritava vedeliku ja samasuguse koguse vee läbivooluks. Vee läbivoolutamise aeg mõõdetakse temperatuuril 20oC. Selle suhte arv kirjeldab antud vedeliku tingviskoossust Engleri kraadides temperatuuril t ja näitab mitu korda on uuritava vedeliku viskoossus suurem vee viskoossusest. Dünaamilise ja kinemaaatilise viskoossuse ühikute teisendamine- Sentistooksi (cSt), SentiPuaasi (cP), Saybolt universaalsekundite (SSU) ja furoolsekundite(SSF), Engleri kraadide teisendamine. Nende seos absoluutse viskoossusega. Kinemaatilise viskoossuse ( ) ja tingviskoossuse Engleri kraadides vaheline seos: , (cSt) Eriti paksude õlide puhul, kus tingviskoossus on üle 10 Engleri kraadi, kasutatakse valemit: , (cSt)
(Destilleeritud kütuste kooditähis numbreid ei sisalda). 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded Diiselmootorites kasutatavate kütuste üheks tähtsamaks ekspluatatsioonilis- tehniliseks nõudeks on kõrge soojusväärtus. Lisaks sellele peab ekspluatatsiooni tingimustes olema tagatud: - Diiselmootori pidev ja katkematu varustamine kütusega põhi tagavara tankidest kütuseaparatuurini ja sealt mootori silindritesse. - Kvaliteetse küttesegu moodustumine silindris, mis sõltub viskoossusest, fraktsioonilisest koostisest, tihedusest, pindpinevusest ja kütuse küllastunud aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused
1-torulisel kasutatakse gaasiga tidetud kompensatsiooniruumi, vlissilinder puudub. 1-toruline amort: (+) madalam temp., psivam hdroli viskoossus, puudub vedeliku vahutamine, progreseeruva survekarakteristiku tagamine on lihtsam, vrdse vlislbimdu korral on vimalik kasutada suurema lbimduga kolbi,mille tttu vheneb siserhk. (-) kallis, suurem pikisuunaline ruumitarve, riknemine vlistoru muljumisel. Amordi vnkesummutuse intensiivsus sltub: tmbe- ja surveju suurusest ja suhtest, hdrovedeliku viskoossusest ja vahutusvimest. Hdrovedeliku viskoossus sltub: amordi ttemperatuurist, mille mrab teekate, auto liikumiskiirus, auto koormus ja vlistemp. Vedeliku temp. tusuga kaasneb viskoossuse vhenemine, mis tingib amordi summutusvime langemise. Hdroli vahutamine vhendab amordi summutusvimet. Vahutamise vhendamiseks kasutatakse: survestatud gaasiga ruumi, surverngaid, lilisandeid. Adaptiivne amort: juhtiakse juhtarvutiga, mis muudab klappide lbivoolutingimusi, mis omakorda jikuskarakteristikut
Kiirusvõimed sõltuvad järgmistest põhiteguritest: 1. liigutuste tehnika täiuslikkusest (n-ö kiiruslikust tehnikast, heast lõdvestusoskusest) 2. liigutusi juhtivate närvikeskuste erutuvusest ja närviprotsesside liikuvusest ning koordinatsioonist. 3. tahtepingutusest, -konsentratsioonist 4. lihaskiudude tüübist (kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhtes lihastes) 5. lihaste elastsusest ja viskoossusest 6. energiavarudest lihastes ja nende mobilisatsiooni kiirusest 7. maksimaalse ja kiirusjõu tasemest Võimsust on samuti kiirusega seotud, kajastades jõu rakendamist ajas (tavaliselt võimalikult maksimaalset jõudu võimalikult lühikeses ajas). Võimsuse puhul võib eristada võimsuse üleminekut nullseisust maksimumi, mis on sisuliselt jõu rakendumise kiirendus (oluline näiteks odaviskes, kuulitõukes, paigalt stardis jmt).
või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks. Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu Δph ja kohttakistuse rõhukadu Δpkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil 2 1 ρw Δ ph =λ d 2 2 ρw ∆ pkr =ζ 2 Δ ph kus , Δpkt – vastavalt hõõrderõhukadu ja kohttakistuserõhukadu, Pa, λ –
Lahuse pealekandmiste vahe peab olema piisav selleks, et puit oleks võimeline uuesti vedelikku imema. Siiski tuleb jälgida, et iga eelnevalt pinnale kantud immutusvedelik ei kuivaks täielikult. Immutamist lühiajalise kastmisega vannidesse kasutatakse samuti materjali korral, mis on eelnevalt kuivatatud. Vedeliku imbumine puitu toimub kapillaarjõu ja vähesel määral hüdrostaatilise rõhu mõjul. Immutuse sügavus sõltub immutusvedeliku viskoossusest, puidu imemisvõimest, immutamise kestvusest. Sellise immutusmeetodiga saavutatakse veidi suurem immutussügavus. Immutamise intensiivsuse tõstmiseks on otstarbekas immutusvedelikku eelnevalt soojendada. Paneelimmutust kasutatakse unikaalsete puidust ehitiste ja konstruktsioonide kaitsetöötluseks ilma neid lahti monteerimata. Vertikaalsete või kaldsete pindade töötlemiseks kinnitatakse immutatavatele objektidele spetsiaalne immutuspaneel, mis koosneb tihedalt vastu
Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus Erütrotsüüdid. 1 liitris veres on 4,5...5,5*10 astmes 12. Naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kettakujulised tuumata rakud. Keskmine eluiga on 120 päeva. Punaliblede suur üldpindala (kuni 3000 ruutmeetrit ) loob soodsad tingimused gaasivahetuseks- hapniku vastuvõtuks kosudes ja ära andmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas ka vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest. Kui hüübimatuks muudetud veri imeda klaastorusse (tavaliselt pikkusega 100mm) ja jätta vertikaalasendisse tunniks ajaks seisma, siis raskujõu toimel saab kindlaks teha erütrotsüütide settimise kiiruse, mis terve organismi puhul on 2..15mm/tunnis. Põletikulise haiguste korral on settimine kiirem. Punaliblede massist kuni 30% on hemoglobiini, mis on hapniku transpordiks kohanenud. Keskmine hemoglobiini sisaldus veres on meestel 140..
Erütrotsüüte on 1 liitris veres 4,5...5,5*1012, naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud, nende keskmiseks elueaks on 120 päeva. Punaliblede üldpindala on kuni 3000 m2, mis loob soodsad tingimused gaasivahetuseks hapniku vastuvõtuks kopsudes ja äraandmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, nende elektrostaatilistest tõmbe- ja tõukejõududest jne. Punaliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis on kohastunud hapniku transpordiks. Keskmine hemoglobiini sisaldus veres on meestel 140...170 g/l, naistel 120...160 g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin, seda nähtust nimetatakse hemolüüsiks. Hemolüüsi võivad põhjustada füüsikalides, keemilised ja mitmesugused bioloogilised tegurid.
Sellesse võib juhtida kuuma, sooja, külma või jäävett. Et toode saaks ühtlaselt soojeneda või jahtuda, on tankid tavaliselt varustatud segistiga. Oleneval v käivitatakse tanki lael paikneva ajamiga (elektrimootori ja vastava reduktoriga), mille pöörlemiskiirus on mõnest mõnekümne pöördeni minutis. Viskoossete toodete segistid peavad suutma liigutada ka tanki seinalähedast kihti, et vältida puudulikku soojusvahetust seina ja toote vahel. t toote viskoossusest kasutatakse propeller-, laba- või raamsegisteid, mis eriti suure iskoossusega toote võivad omada erikuju (on kohandatud kindlale tooteliigile). Need usava, 5- termoisolatsioon, B- veesärgi, kuid segistita: 1- vee isestusava, 2- vee väljutusava, 3- veesärk, 4- väljutusava, 5- luuk, C- raamsegisti ja aatregistreerimiseks ning täituritega segisti kiiruse, veesärgivee liikumise tensiivsuse ja lisandite doseerimiseks. Sellisel
sisselaskeava suurusest ja pumba võimsusest. Sisseimatava segu õli ja vee vahekorra dikteerib seadme avause suuruse ja laine pikkuse suhe. Suhteliselt aeglaselt liikuvaid ujuvaid pumpi tuleb eelistada kiiretele tsentrifugaalpumpadele, vältimaks segu muutumist emulsiooniks. Emulsiooni tekkimine raskendab segu separeerimist nafta eraldamiseks veest. 22.Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Kõigi vaakumseadmete tööefektiivsus sõltub nafta viskoossusest, naftakihi paksusest ja ilmastikuoludest (laine kõrgus, vihm jms). Töö efektiivsust vähendavad ka meretaimestik ja praht, mis võib ummistada sisselaskeava. Probleemiks on ka imeva seadme torustiku lühike pikkus, mistõttu opereerimispiirkond on suhteliselt väikene. Nn. oleofiilsed seadmed kasutavad tööpõhimõttena õli ligi tõmbavaid materjale ketaste, trumlite, rihmade, trosside või harja kujul, mille abil korjatakse naftasegust reostust. Kettad on
AK 08/2008 19 Kliimaseade Kompressoriõlid · Külmaaine R134a-ga kasutatakse sünteetilist PAG -õli või PAO-Oil 68 õli. Külmaaine R12-ga kasutatakse aga mineraalidel põhinevaid õlisid. · PAG- ja R12- mineraalõli ei tohi segada sünteetiliste õlidega! · PAG-õlid jagatakse viskoossusest sõltuvalt kolmeks: ISO 46; ISO 100; ISO 150. · PAO-Oil 68 AA1 õli sobib kasutada kõikides süsteemides va labakompressorites. PAO-Oil 68 AA3- õli kasutatakse lamellkompressorites. Kliimaseadme hooldusel lisatakse õli 10 20 g enam, kui saadakse süsteemi tühjendamisel. · PAG-õlid on hüdroskoopsed (niiskust imavad) !!! AK 08/2008 20 Kliimaseade
edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist. Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist). 15. Arteriaalne pulss. Arteripulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu
Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist. Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist). 15. Arteriaalne pulss. Arteripulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest
voolutakistus ja hüdraulilised kaod. Seetõttu ei ole turbulentne voolamine praktikas soovitud. 20 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused See kriitiline voolukiirus ei ole teistel juhtudel: konstantne suurus, vaid ta sõltub vedeliku viskoossusest ja toru ristlõike- dh = 4 × A/U pindalast. A toru ristlõike pindala Kriitilist kiirust on võimalik välja U toru pikkus arvutada ja seda ei tohiks hüdro- kinemaatiline viskoossus m2/s torustikus ületada. Rekr 2300, milline väärtus kehtib ainult ümmargustele, siledaseinaliste ja sirgete
pH suureneb. Puhvermahtuvus =n(lisatud happe või aluse moolide arv liitri kohta)/pH(n mooli lisamisel pH ju muutus) puhvermahtuvus näitab mitu mooli alust/hapet tuleb lisada, et pH muutuks ühe ühiku võrra. Lahuses juhivad elektrivoolu laetud osakesed. Mida rohkem neid on, seda rohkem elektrit juhib. Ioonide juhtivus sõltub välisest voolutugevusest ja laengust endast. Kui on suurem laeng, siis sama väljatugevusega mõjub talle ka suurem jõud. Sõltubveel keskkonna viskoossusest, ioonide mõõtmetest, ioonidel on ka alati lahusest kate ümber. Kolloidosakeste elektrijuhtivus on väiksem, sest need osakesed on suuremad, ei jaksa end sama edukalt läbi vee pressida. Elektrijuhtivuse järgi saame ettekujutluse soolade soolade sisaldusest, kuid täpselt midagi ei saa. Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone. Sooli koaguleerimislävi Sool- kolloidsüsteem
Hõõrdetakistus avaldub valemiga λ v2 ∆p h = l ρ , (5.4) D 2 kus l on toru pikkus, m, D – toru läbimõõt, m, λ – hõõrdetakistustegur, ρ – õhu tihedus, kg/m3, v – õhu liikumiskiirus, m/s. Hõõrdetakistustegur sõltub toru siseseinte karedusest, õhu viskoossusest (temperatuurist) ja voolu liigist (laminaarne või turbulentne). Laminaarsel voola- misel, kui Re ≤ 2300, arvutatakse hõõrdetakistus valemiga 64 vD λ= ja Re = , (5.5) Re ν kus Re on Reynoldsi arv, ν – õhu kinemaatiline viskoossus. Turbulentsel voolamisel, kui Re = 2300…4000, võib kasutada valemit
täitunud lõhe (Pilt 1); · nekk vulkaani lõõri täitev tardkivimi keha. (1) Purskekivimite lasumusvorm (Joonis 1) sõltub nii laava kogusest, viskoossusest, purske mehhanismist kui ka väljavoolu ala reljeefist. Suurimateks purskekivimite kehadeks on laavavoolud ja laavakatted, mis on tekkinud vulkaanipurskel välja paisatud või laiali voolanud laava tardumisel. Nad on suhteliselt õhukesed, mõne kuni mõnesaja meetri paksused, kuid levivad suurel, kuni tuhandeid km2 hõlmaval pindalal. (1) Tardkivimite lasumusvorme õnnestub vahetult looduses vaadelda harva nende suurte mõõtmete ja halva paljanduvuse tõttu
ehk viskoosse vedelikuga. C) Vedelikus mõjuvad jõud Vedelikus mõjuvad jõud jagunevad massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad kõigile vedelikuosakestele: raskusjõud, inertsijõud, kesktõmbejõud, kesktõukejõud. Massijõud on võrdeline massiga: �� = � ∙ a Pinnajõud �� mõjuvad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga. Nende jõudude hulka kuuluvad risti pinda mõjuv rõhujõud �� ja piki pinda mõjuv viskoossusest põhjustatud hõõrdejõud ��. D) Hüdrostaatiline rõhk, omadused Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks) Hüdrostaatilisel rõhul on kaks omadust:
jaoks. 45 Veest suurema viskoossusega vedelike pumpamisel pumba tõstekõrgus (H) ja jõudlus (Q) vähenevad ning tarbitav võimsus suureneb. Pumba jõudluse (Q) , surve (H) ja kasuteguri ( ) leidmiseks veest suurema viskoossusega vedeliku pumpamiseks on antud katseliselt määratud nomogrammid (joonis 1), mille järgi saab leida üleminekutegurid (kH , kQ ja k). Joonis 1. Üleminekutegurite kH , kQ ja k väärtus oleneb pumbatava vedeliku viskoossusest ja pumba tööreziimist, mida arvestab Reynoldsi arv (Re). cR Re = , kus c- on pumba töörattast vedeliku väljavoolu kiirus , R väljavoolutoru ristlõike hüdrauliline raadius ja - pumbatava vedeliku kinemaatiline viskoossus. Väljavoolukiiruse c saab arvutada valemist : Qarv c= , kus Qarv on pumba jõudlus suurima kasuteguri juures, b(D - z ) D on pumba tööratta välisläbimõõt, b tööratta väljavooluava laius, z ja
vahelduv- sisaldab endas kolme eespool mainitud režiimi Kiiruse liigid Reaktsioonikiirus Stardikiirendus Maksimaalne kiirus Kiiruslik vastupidavus Millest sõltub kiirus kui kehaline võime? Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist Lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases Maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest Energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost Lihaste elastsusest ja viskoossusest Tahtepingutusest Tehnika täiuslikkusest Reaktsioonikiiruse arendamine Lihtreaktsiooni harjutused reageerimine ühele ärritajale harjutusi korratakse eesmärgiga lühendada reageerimise aega Valikreaktsiooni harjutused kiirust vaja sellistel spordialadel, kus olukorrad muutuvad pidevalt ja äärmiselt kiirelt reageerimine liikuvale objektile kasutatakse spetsiaalseid harjutusi
aastal Nobeli preemia. Browni liikumine on vedelikus või gaasis heljuvate disperssete ainekübemete (hästi peenestatud pulber vedelikes, suitsukübemed õhus) kaootiline liikumine. Ainekübemete läbimõõt on mõni mikromeeter (106 m). Browni osakese liikumise intensiivsus (erksus) suureneb keskkonna temperatuuri tõusmisel. Browni osakese liikumise intensiivsus sõltub: - keskkonna temperatuurist - osakese suurusest - keskkonna viskoossusest Märkus. Kuna sõna intensiivsus omab füüsikas teistsugust tähendust kui kõnekeeles, siis kasutame kõnekeelse sõna intensiivsus asemel sünonüümi erksus. 5 Browni osakese liikumise erksus ei sõltu kübeme ja keskkonna keemilisest koostisest ega välistingimustest (rappumine valgustatus jm). Perrini joonised.
Seetõttu nakkub vee molekul saueosakese pinnale positiivse otsaga (joon 2.2). Saueosakese pinnale tõmbuvad ka poorivees olevad katioonid, mis omakorda seovad vee molekule. Seega ümbritseb saueosakesi risti selle pinnaga orienteeritud molekulidega veekile. Vahetult osakese pinnal olev veekiht on seotud eriti tugevalt. Seda nimetatakse 9 adsorbunud veeks. Adsorbunud vee viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee viskoossusest ja risti osakese pinnaga on see lähedane tahkele ainele. Tema keemistäpp on ~200° C ja külmumistäpp 78° C. Adsorbunud vee kohta ei kehti hüdraulika seadused. Selle mehhaaniline eemaldamine osakese pinnalt on võimalik ainult väga suure pinge korral üle 10 MPa ja ka siis mitte täielikult. Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å. Adsorbunud veekilet ümbritseb difusioonivesi, mis on saueosakestega seotud
Segamisprotsessi saab ühendada ka vedeliku puhastamise ja jahutamisega. Sellisel juhul kasutatakse liinis täiendavat filtrit ning jahutit. Vajaliku tsirkulatsioonpumba võimsus ja elektrienergia kulu protsessis sõltub: pumba tootlikkusest, pumba poolt tekitatavast survest ehk tõstekõrgusest ning pumba tüübist ja selle kasutegurist. 31. Kirjeldada vähemalt 2 mehaanilise segamise meetodi olemust. Seguri tüüp valitakse vastavalt segatava vedeliku (vedelike) viskoossusest ja segamise eesmärgist. Hästi voolavate vedelike segamiseks sobivad propellersegurid, viskoossemate vedelike korral laba- ja turbiinsegurid, vähevoolavate ainete korral ankur- ja tigusegurid. 32. Mida näitavad mehaaniliste segurite (segistite) puhul intensiivsus I ja efektiivsus E ning millistest teguritest need sõltuvad? Vähemalt 2 tegurit. Intensiivsus näitab vajaliku tulemuse (vahustamine, temperatuuri ühtlustamine) saavutamise kiirust.
Segamine kiirendab massiülekande protsesse. Kohvi sisse suhkru lisamisel ja segamisel lusikaga lahustumine kiireneb. Vahustamiseks võib kasutada erilisi segisteid (koore vahustamine, muna vahustamine jne). 2. Millised on 3 põhilist segamise meetodit ning millest sõltub nende valik? Pneumaatiline meetod Tsirkulatsioonmeetod Mehaaniline meetod – kasutatakse erinevaid mehaanilisi segisteid. Segamise valik sõltub aine omadustest, viskoossusest, mida tahetakse saavutada jne. 3. Kirjeldada pneumaatilise segamise olemust. Kasutatakse madala viskoossusega või peene puitsematerjali segamisel, nt pulbrid. Viitab õhule või gaasile. Kasutatakse mahulist aparaati, kompressori või ventilaatoriga varustatud. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator. 4. Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust.
Mõõtühikuks tehnilises süsteemis on puaas (P). SI süsteemis ühikuks paskalsekund (Pa*s) või (ns/m2). 1 cP = 1 mPa*s Viskoossus muutub temperatuuri muutudes. Seda muutust väljendab viskoossusindeks ( VI ). Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ( õli vedeldub ) ja temperatuuri langedes suureneb ( õli pakseneb ). Mida vähem muutub õli viskoossus temp. muutudes, seda suurem on viskoossusindeks ja seda kõrgem on õli kvaliteet. Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus, · õli filtreeritavus ja kulu, · mootori detailide (näit. kolvirõngaste) tihendamine. Väikese viskoossusega õli surutakse koostöötavate detailide vahelt välja, liiga suure viskoossusega õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu sisehõõrdumise ületamiseks kulub suurem osa
net/13.asp). Engleri viskosimeeter on kalibreeritud avaga, produkti soojendamist võimaldava küttekehaga seadis 200 ml proovi voolutamiseks. Tingviskoossus on aegade suhe, mis kulub teatud temperatuuril viskosimeetrist 200 ml uuritava vedeliku ja samasuguse koguse vee läbivooluks. Vee läbivoolutamise aeg mõõdetakse temperatuuril 20oC. Selle suhte arv kirjeldab antud vedeliku tingviskoossust Engleri kraadides temperatuuril t ja näitab mitu korda on uuritava vedeliku viskoossus suurem vee viskoossusest. Dünaamilise ja kinemaaatilise viskoossuse ühikute teisendamine- Sentistooksi (cSt), SentiPuaasi (cP), Saybolt universaalsekundite (SSU) ja furoolsekundite(SSF), Engleri kraadide teisendamine. Nende seos absoluutse viskoossusega. Kinemaatilise viskoossuse ( ) ja tingviskoossuse Engleri kraadides vaheline seos: , (cSt) Eriti paksude õlide puhul, kus tingviskoossus on üle 10 Engleri kraadi, kasutatakse valemit: , (cSt)
b) viskoossuse indeks (viscosity index), c) voolavus (gravity API), d) värvus (color), e) hangumistemperatuur (pour point), f) leekpunkt (flash point), g) koksiarv (carbon residue rating); h) pindmärgumine (surface wettings), i) värvus. Vähendab hõõrdumist Liikuvate pindade vahelise hõõrdejõu vähendamiseks suunatakse nende vahele õli kile, mis märgab tööpindu ja täidab nendel asetsevaid lohke ning auke. Edasine tööpindade vaheline hõõrdetakistuse suurus sõltub õli viskoossusest ja pindade vahelisest lõtkust. Jahutab tööpindasid Õli on tihedas kokkupuutes liikuvate detailidega ja imeb endasse osa põlemisprotsessis tekkinud soojust. Kuumenenud õli ringleb õlitussüsteemis ja kannab selle soojuse üle mootori agregaatide ja õliradiaatori kaudu keskkonnale. Tihendab ja leevendab Õli viskoossus leevendab vibratsiooni edasikandumist detailidele ja tekitab hea tihenduspinna detailide vahel. Õlikile suurendab tööpindade vahelist hermeetilisust ja
60kn D2 - d 2 h 0 ,kus 8i k- veetavate kruvide arv, n - pöörete arv, D -kruvi välisläbimõõt, d-kruvi siseläbimõõt, h- kruvisamm- I kruvi käikude arv. Kruvipumba kasutegur: mahuline kasutegur 0,6 - 0,95. , mehaaniline kasutegur o,85 - 0,95. Hüdraulilisi kadusid kruvipumbas peaaegu ei ole . Mehaaniline kasutegur sõltub hõõrdest kere ja kruvide vahel, vedeliku viskoossusest kruvide arvust ja kruvide pikkusest. Üldkasutegur on kruvipumpadel 0,55 - 0,9 . Kruvipumba eelised: - arendavad kõrget rõhku, - kiirekäigulised, - kuiva ülesimemise omadusega , - puudub seos tootlikkuse ja surve vahel, - ühtalane tootlikkus, - lihtsa ehitusega ja väikesegabariidiline, - suur töökindlus, - kavitatsioonivaba töö, - suur kasutegur. Vesirõngaspump: Vesirõngaspump on laialdaselt kasutatav vaakumpump.
trombotsüütideks. Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega. Erütrotsüüdid Hulk 4,5-5,5 *10ˇ12 liitri vere kohta. Kaksiknõgusa ketta kujulised, tuumata. Erütrotsüütide eluiga on umbes 120 päeva ja peamiseks funktsiooniks on hingamisgaaside transport hemoglobiini abil. Hemoglobiini molekulis on 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini heemi ja globiini. Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest. Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise haiguse korral settimine kiireneb. Normaalselt oleks see 2..15mm/h. Massist 30% hemoglobiini, mis transpordib hapnikku. Keskmine hulk meestel 140-170g/l, naistel 120-160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb hemoglobiin, nim. hemolüüsiks.
8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Verelibled/vererakud/hemotsüüdid- Jaotatakse punalibledeks e erütrotsüütideks ja valgelibledeks e leukotsüütideks ja vereliistakuteks e trombotsüütideks. Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega. Erütrotsüüdid- Hulk 4,5-5,5 *1012 liitri vere kohta. Kaksiknõgusa ketta kujulised, tuumata. Keskmine eluiga 120 päeva. Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest. Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise haiguse korral settimine kiireneb. Normaalselt oleks see 2..15mm/h. Massist 30% hemoglobiini, mis transpordib hapnikku. Keskmine hulk meestel 140-170g/l, naistel 120-160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb hemoglobiin, nim.hemolüüsiks.
Tahke sisetuum koosneb peamiselt rauast, Ni, S,hapnik. VULKAANIPURSKED Kõigile vulkaanipursetele eelneb 2 staadiumit: (1) kivimimassi ülessulamine kümneid kilomeetreid maapinnast allpool (magma teke); (2) magma liikumine maapinnale. Esimene staadium määrab magma koostise (järelikult ka viskoossuse) ja algtemperatuuri, mõjutades viskoossuse kaudu purske iseloomu, teine purske tugevuse ja aja. (Meeldetuletus: magmade tüübid sõltuvalt ränioksiidi sisaldusest ja viskoossusest.) Magmade temperatuur: 6OO...125O°C. Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt. Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase. (Terminoloogia, vulkaanide tüübid: vajaduse korral vt. üldgeoloogia, tektoonika kursus.) Vulkaanide paiknemine: laamade äärealadel, enamik subduktsioonivööndites (joonis 1) ('Vaikse ookeani tulerõngas' - subduktsioonivööndite ring). Riftivööndites: näit
*KrP mehhanismi võimsus *Närvi-lihasaparaadi labiilsus *KNS labiilsus *Lihaskontraktsioonide võimsus ja arendatud jõudude biomehhaanilise rakenduse otstarbekus (ehk õige tehnika). Kiirus, kui liigutusvõime sõltub: · Lihaskiudude tüübist ja nende % lihastes · Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist · Tahtepingutusest · Max ja kiiruslikujõu tasemest · Tehnika täiuslikkusest · Lihaste elastsusest ja viskoossusest · Energiavarudest lihastes ning nende mobilisatsiooni tempost Jõudu ja võimsust mõjutavad järgmised füsioloogilised tegurid. · Lihaste ristlõike pindala suurus · Erinevate lihaskiudude osa · Skeleti tasakaalustatus · Energiaallikad · KNS mõju ja liigutussüsteemi kaasamise mudel · Sportlase psühholoogiline ettevalmistus Ületreening on sportliku saavutusvõime langus, vaatamata regulaarsele treeningule, millega kaasnevad mitmed subjektiivsed
annaabi.ee 
