Vulkanism ja maavärinad küsimused ja vastused (0)

Q: Kuidas mõjutab laava viskoossust 1SiO2 sisaldus?

Vastus leiad õppematerjalist: Vulkanism ja maavärinad küsimused ja vastused

Q: Kuidas kujuneb kaldeera?

Vastus leiad õppematerjalist: Vulkanism ja maavärinad küsimused ja vastused

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas mõjutab laava viskoossust 1SiO2 sisaldus?
Kuidas kujuneb kaldeera?

VULKANISM JA MAAVÄRINAD
VULKANISM

Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus.
Sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks.

Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus .
Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest

Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur?

Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada ahelaid ja põhjustavad magma suuremat viskoossust. Aluselistes magmades, kus SiO2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem.

Kõrgemal temperatuuril on laava viskoossus madalam ja laava voolab kiiresti.

Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus.
Gaasi siserõhk on määratud kahe jõuga: 1)magma enese rõhk 2)magma viskoossus
Maapinna lähedal ümbritsev rõhk on madal ning gaasimullide rõhk võib ületada viskoossuse viies niimoodi plahvatuseni.

Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga .
Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI.

Nimeta vulkanismi produktid .
Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan , Padilaava
Pürakrastiline materjal – tahke vulkaanipurskeprodukt
Vulaanilised pommid – Fragmendid , mis on õhku paisatud pehme laava tükkidena ja tardunud õhus

Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala.
* Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama põrkumine Jaapani lähedal
*Lõuna-Ameerika laama ja Nazca laama põrkumine

Selgita, mis põhjustab „kuuma täpi“ vulkanismi. Nimeta üks näitala.
Põhjustab pidev kuumaaine vool tuuma ja vahevöö piirilt üles poole.
Näiteks: Hawaii saarestik

Selgita, miks Hawaii saarestiku Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuigi tegemist on vulkaanilise saarega .
Seetõttu, et saar liikus kuumast täpist eemale kuna Vaikse ookeani laam liikus.

Kuidas kujuneb kaldeera ?
Kaldeera kujuneb, kui magmakambri lagi langeb sisse ning moodustab ulatusliku ringikujulise langatusala.

Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi.
Freaatilised plahvatused, Geisrid, Fumaroolid .
MAAVÄRINAD

Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin.
MAAVÄRIN- on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast - litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes.
Kaks laama nihkuvad üksteise suhtes konstantse kiirusega. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon . Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina.

Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle , epitsenter , seismilised lained.
Fookus ehk maavärina kolle on punkt, millest saab alguse maakooreplokkide omavaheline nihkumine.
Epitsenter on punkt maapinnal, otse fookuse kohal.
Seismiliste lainetena levib murrangu tekkimisel vabanev energia kõigis suundades laiali. Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt.

Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks.
pikilained ehk P-lained
Ristilained ehk S-lained
Liiguvad graniidis u 6 km/s
Liiguvad graniidis u 3,6 km/s
Osakesed liiguvad laine liikumise sihis
Osakesed liiguvad risti laine leviku suunaga
Läbivad nii tahket, vedelat kui gaasilist keskkonda
Levivad ainult tahkes aines

Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega
1 P-lained
2 S-lained
3 Pinnalained

Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala.
Maavärinad on suuresti laamade piirialadel. Näiteks Euraasia ja Aafrika laama vahel, Lõuna-Ameerika laama lääneosas, Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel, Põhja-Ameerika lääneosas.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 110 allalaadimist

Vulkanism ja maavärinad küsimused ja vastused #1

Vulkanism ja maavärinad küsimused ja vastused #2

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

110 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anggela Õppematerjali autor

1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus.
2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus.
3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur?
4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus.
5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga.
6. Nimeta vulkanismi produktid.
7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala.
8. Selgita, mis põhjustab „kuuma täpi“ vulkanismi. Nimeta üks näitala.
9. Selgita, miks Hawaii saarestiku Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuigi tegemist on vulkaanilise saarega.
10. Kuidas kujuneb kaldeera?
11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi.
12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin.
13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained.
14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks.
15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega
16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala.

laava viskoossus kaldeera maaväsin fookus seismised lained

Sarnased õppematerjalid

docx

Birgit Saks vulkanism ja maavärinad

VULKANISM JA MAAVÄRINAD Kopeeri ja salvesta antud ülesannete leht oma nimega samasse kausta. Vastused leiad: http://www.gi.ee/ Loodusharidus GEOKOOL õpetajale interaktiivsed õppemoodulid 1) Vulkanism ja vulkaanilised kivimid 2) Maavärinad Vastused kirjuta iga küsimuse järel (jättes alles ka küsimused) mustas kirjas. VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Vastus: Magma on sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. 1. Sulami keemilisest koostisest 2. Temperatuurist 3. Gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1

Geograafia

docx

Geograafia - litosfäär

vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13.3 g/cm, aine sisaldus sama mis välistuumas, temp 3000 kraadi isegi rohkem, tahke 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline – paksus kuni 80km, vanus u. 4 miljardit a. ; tihedus 2.7g/cm ; settekvimid( graniit, basalt) Ookeaniline – pakus kuni 10 km ; vanus u. 180 miljonit a. ; tihedus 3g/cm ; kivimikihid - settekivimid(basalt) 3. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade eemaldumine – maakoore teke(riftiorgude ja pangasmäestike teke), maavärinad(tsunamid), vulkaanipursked(vulkaaniliste saarte teke)NB! Sulgudes on kaudsed tagajärjed b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine – maavärinad, ookeanilise maakoore hävimine, kurdmäestike teke(kokkusurutud), vulkaanipursked, süvikute teke,

Litosfäär

docx

LITOSFÄÄR

3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Nazca ja Lõuna-Ameerika laam. c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid)

Geograafia

docx

Geograafia, litosfääri konspekt

paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam

Litosfäär

doc

10.kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär. Kordamisküsimused ja vastused.

basalt. 8. Kui paks on maakoor tasandike all, kõrgmäestike all, ookeanide all? - * Tasandike all 40km. * Kõrgmäestike all 80km. * Ookeanide all 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Geograafia

docx

Maa siseehitus - Litosfäär

Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles. Tekib kuum vedel kivimmass magama. Kergem ja kuumem aine hakkab maa sees pinna suunas liikuma

Geograafia

doc

Litosfäär, konspekt

volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Himaalaja mäestik(tõuseb 1 cm aastas) Divergentsed äärealad lahknemine Lahknemisel tekib maakoort juurde, vulkaanide ja maavärinate esinemine, vulkaanilised saared. Transformmurrangud San Andrease murrang - Põhja-Ameerika laama jaVaikse ookeani laama nihkumine (õrnad maavärinad) Kuuma täpi vulkanism - võib toimuda laamade äärealadest eemal - Hawaii saarestik Vulkaan maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, kust purskab välja magmat, purustatud kivimeid ja gaasi. Kustunud vulkaanid - inimajaloo vältel pole pursanud suikunud vulkaanid Aktiivsed vulkaanid - pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Magma viskoossus - omadus, mis määrab kas purse on plahvatuslik või mitte. Magma moodustub osaliselt üles sulanud kivimitest. Magma - maa sees Laava - maa pinnal

Geograafia

docx

Ooeaniline ja mandriline kliima

 subduktsioon (laama sukeldumine) algab sügaviku tekkega. (vt. ookeaniline-mandriline) Süviku kõrvale tekib vulkaanide rida.  Laamade servalade nim Põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Jaapan, Jaava saar) 3. 5. Laamade liikumine küljetsi transform boundary Toimub eri suundades vüi eri kiirusega nihkuvate laamade vahel. Laamade liikumine külitsi Laamade liikumine külitsi  Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad. Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud.  Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad.  Tekivad riftid (maakoore rebend, mille külgedel on väljunud magma) Murrang fault – katki murdumine, rebenemine (San Andrease murrang Põhja- Ameerikas. Euroopas on kuulsaim Reini org.) Kuulsaim San Andrease murrang Põhja-Ameerikas. San Andrease murrang. Mandrilised rifid Mandrilised rifid.

Geograafia

Rohkem sarnaseid