TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Mehaanikateaduskond
Soojustehnika instituut
Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA
Töö nr. 6
VEDELKÜTUSE VISKOOSSUSE MÄÄRAMINE
Üliõpilased:
Matrikli nr.-d:
Rühm: MASB-41
Õppejõud: Heli Lootus
Töö tehtud:
Esitatud:
Arvestatud:
SkeemTöö eesmärkMäärata küttemasuudi tinglik
viskoossus . Tutvuda seosega
tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse
temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse
andmetega .
Tööks vajalikud vahendid viskosimeeter;
Elavhõbedatermomeetrid;
Mõõtekolb;
Põleti;
Anum uuritava küttemasuudiga;
Anum destilleeritud veega;
Piiritus;
Tolueen ;
Stopper.
Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus
Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust
vedelikuosakestele (või – kihtidele) teineteise suhtes
ümberpaigutamisele.
Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda
torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus – mida suurem on kütuse
viskoossus, seda raskem on teda transportida mööda torujuhet, pumbata ja pihustada.
Tehnilistel katsetustel määratakse naftasaaduste viskoossus
harilikult tingkraadides temperatuuril 50 ○C ( suure
viskoossusega naftasaadustel 80 või 100 ○C juures ).
Tinglikuks viskoossuseks nimetatakse 200 ml uuritava naftasaaduse
viskosimeetrist väljavooluaja suhet (temperatuuril t ) 200 ml
destilleeritud vee väljavoolu ( 20 ○C juures) aega.
Tingliku viskoosuse määramise seade koosneb: mõõteanumast 1,
väljavooluavaga 8 tema põhjas. Tagamaks uuritava õli nõutud
temperatuuri on mõõteanum 1 asetatud vee – või õlivanni 2.
Mõõteanum suletakse kaanega 3, milles on kaks ava 4 ja 5. Avasse 4
asetataks väljavooluava sulgur 6, avasse 5 termomeeter . Kogu seade
on valmistatud valgevasest, ainult väljavooluavas 8 paikneb
poleeritud plaatinast toruke 9.
Mõõteanuma siseseintele on võrdsele kõrgusele kinnitatud kolm
ülespööratud teravikuga tikukest 10, mille ülesandeks on
sisselastava vedeliku nivoo ja viskosimeetrii rõhtsuse määramine.
Välises anumas paiknevad segisti 11 käepidemega 12 ja termomeeter.
Viskosimeeter asetatakse kolmjalale 13, mille kahel jalal on
reguleerkruvid 15. Kolmjala küljes on vanni kuumutamise gaasipõleti
14.
Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni
200 ml ).
Töö käik
Viskosimeetri veevaru määramine
Mõõdetakse 6 korda 200ml destilleeritud vee väljavooluaega 20ºC
juures.
Vedelkütuse tingliku viskoossuse määramine
Mõõdetakse 3 korda 200ml vedelkütuse väljavooluaega 50ºC
juures.
Mõõtmised
a) Vesi
1.
50,1s
2.
50,3s
3.
50,0s
4.
49,5s
5.
49,4
6.
50,1s
Keskmine
49,9s
b) Õli
1.
148,7s
2.
148,7s
3.
149,0s
Keskmine
148,8s
Arvutused
Uuritava õli viskoossus tingkraadides 50ºC
juures:
Uuritava õli kinemaatiline viskoossus:
Kinemaatiline viskoossus iga 10ºC
järel vahemikus 30....150ºC:
t, ºC
νt, 10-5 m2/s
30
5,44
40
3,07
50
1,97
60
1,37
70
1,01
80
0,77
90
0,61
100
0,50
110
0,41
120
0,35
130
0,29
140
0,25
150
0,22
Graafiline sõltuvus υt
= f( t ):
Järeldus
Kirjanduses on antud küttemasuudi viskoossuseks 50ºC
juures 95*10-6m/s2, meie aga saime 19,7*10-6m/
s2. Järelikult meie kütuseks polnud masuut, nagu
ülesande püstituses ette nähtud. Meie katses oli Väntra õli.
Kõik kommentaarid