Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline
BAROKKMUUSIKA Barokk kunsti- ja muusikastiiline tekkis 16.-18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugani keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19.sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630m keskmine periood 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 aastatel. Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Küll aga mõjutas muusikat tol ajal levinud afektiõpetus. See oli ratsionaalne õpetus inimese
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloo
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu. Mõiste ,,Barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16.sajandi lõpust 18.sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelst, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustuvad hinnangi: ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusika" koos stiili põhjendava ja ka
Kõik kommentaarid