Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Barokk 1600-1750
Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris.
Tähtsamad valitsejad :
  • Louis XIV Prantsusmaal
  • Tsaar Peeter I Venemaal
  • Kuningas Karl XII Rootsis
    Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ’’barokk’’ kasutusele 19. – 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks:
    • Varane periood 1580 -1630
    • Keskmine periood 1630-1680
    • Hiline periood 1680-1750

    Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid.
    Arhitektuur - Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss)
    Maalikunst - El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütoloogilist teemat, Von Dyck
    Skulptuur - Viljeledi peamiselt dekoratiivplastikat, mis kaunistasid hoonete interjööre parke
    Kirjandus- Calderon, John Milton, Bocan
    Teater- 1637 avati esimene ooperiteater Veneetsias
    Afektiõpetus on inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tunde seisundit
    Uue stiili kujunemine
    Kompositsioonitehnikas asendus polüfoonia monoodiaga. Monoodia on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade
    Renesanss Barokk
    • Muusika ei ole kontsertlik * Muusika on kontsertlik

    St. On mõeldud kaasa Rikkad ülikud proovisid üksteist üle trumbata
    Musitseerimiseks * Hinda läks esituse virtuoossus ja isikupära
    • Kirikumuusika on jumala- * Kirikuski oli võimalikult heade kapellide

    Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus
    • Seltskonna laul on kaasa

    Laulmiseks
    • Tantsumuusika on tantsimiseks

    Sõna ’’ Kontsert ’’ tähendas:
    Barokiajastul- koosmäng – suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele.
    Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine
    Ooper
    Ooperi eelkäijad:
    1) Vana-Kreeka tragöödia 2) Liturgiline draama
    3) Müsteerium 4) renessanssiaegsed õukonna ettekanded
    5) Madrigali komöödia
    esimene ooper kirjutati 1597. aastal Firenzes, üritati taastada antiiktragöödiat
    Barokiajastu vokaalmuusika žanrid
    Kammerlaul on sooloaaria või duett, mida lauldi Basso Continou või väikese ansambli saatel. Kantaat on vokaal -suurvorm, solistile või koorile ja solistile orkestri saatel
    Kantaadile iseloomulikud tunnused:
    • Puudub arenev süžee
    • Ühe tunde või meeleolu domnieerimine teose vältel
    • Ilmalik või vaimulik

    Oratoorium - Vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile. On jutustaja, kes annab edasi põhilise süžee. Öeldakse ka et see on lavastamata ooper. Oratoorium tekkis roomas 1600. aastal. Eelkäijaks oli liturgiline draama
    Kuulsamad oratooriumiloojad:
    • G. Carissini ’’Jefta’’
    • H. Schütz ’’ülestõusmislugu’’
    • G. F. Händel ’’Juudas Makkabeus’’, ’’ Messias ’’

    Passioon - Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil
    Kuulsamad passioonid J. S. Bach ’’Matteuse passioon’’ , ’’ Johannese passioon’’
    H. Schütz ’’Matteuse passioon’’, ’’Johannese passioon’’, ’’ Luka passioon’’
    Barokiajastu intstrumentaalmuusika
    17. sajandi armastatuimaks pilliks kujunes viiul - Tõus oli seotud kuulsa viiulimeistri koolkonnaga Cremonas (Amati, Guarnei, Stardivari) Viiuli võimalused avas Claudia Monteverdi .
    Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias:
    • Soolohääl või duo – basso continou saatel
    • Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou
    • Itaalia orkester - juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou

    Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas)
    Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat
    Kontsert- sonaadi paralleelvorm, eelduseks triost suurem koosseis
    Concerto grosso - Barokktriole on lisatud suurem ansambel , väike rühkm soolot mängivaid pille on vastandatud suurele orkestrile ( J. S. Bach )
    Soolokontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti ( Antonio Vivaldi)
    Antonio Vivaldi
    Olulisemad faktid- Sai nii muusiku-, kui ka vaimulikuhariduse. Oli Veneetsias tütarlaste kloostrikoolis viiuliõpetaja. Kirjutas ooperi kõigest viie päevaga
    Looming- Kirjutanud 49 ooperit, loonud ka kantaate ja oratooriume. Ta looming on dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomne. Tema helikeel oli isikupärane.
    Süit- Järgnevus, korrapärasuse rida. Eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt intstrumentaalballaadi tsükkel.
    Süidi tähtsamad tantsud:
    • Allemande - 4-osalises mõõdus, rahulik Saksa sammtants
    • Canante- 3-osalises taktis, kiire Prantsuse hüppetants
    • Rasabande- 3-osalises taktis, aeglane, pidulik Hispaania tants
    • Gigue - Soti hüppetants

    Barokiajastu tähtsamad klahvpillid: Postitiiv, Klavikord, Klavessiin , Orel
    Barokiajastul klahvpillidele kirjutatud muusikat nimetatakse klaviirmuusikaks
    Tempereeritud häälestus- Uus häälestussüsteem, jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks
  • Barokk #1 Barokk #2 Barokk #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MariellM Õppematerjali autor
    Kõik tähtis mida barokiajastu muusikast teadma peab. Antonio Vivaldi, uue stiili kujunemine, ooper

    Sarnased õppematerjalid

    Barokkmuusika ülevaade
    2
    doc

    Barokkmuusika ülevaade

    Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline

    Muusika
    Barokkmuusika 10 kl
    3
    doc

    Barokkmuusika 10.kl

    BAROKKMUUSIKA Barokk kunsti- ja muusikastiiline tekkis 16.-18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugani keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19.sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630m keskmine periood 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 aastatel. Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Küll aga mõjutas muusikat tol ajal levinud afektiõpetus. See oli ratsionaalne õpetus inimese

    Muusikaajalugu
    Barokkmuusika
    6
    doc

    Barokkmuusika

    Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele

    Muusika ajalugu
    BAROKK-16 SAJ-18SAJ I POOL
    10
    pdf

    BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

    BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

    Muusika ajalugu
    Barokk
    10
    pdf

    Barokk

    BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

    Muusika
    BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS
    10
    doc

    BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

    BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.  Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

    Muusikaajalugu
    Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk
    3
    docx

    Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk

    Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloo

    Ajalugu
    Barokiajastu essee
    5
    odt

    Barokiajastu essee

    Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu. Mõiste ,,Barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16.sajandi lõpust 18.sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelst, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustuvad hinnangi: ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusika" koos stiili põhjendava ja ka

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun