Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Chicago jazz (0)

1 Hindamata
Punktid

Chicago   jazz
Merilin anijärv
Richard  Ploompuu 
9B 
TTG 
juhendaja :
Merle Adelman
2014
Tekkelugu  
Tekkis 1920 a algul  Chicagos . 1920. aastate  
alguses pärast, kui USA astus  I maailmasõtta,       
    
New  Orleansi  meelelahuts-
asutused Storyville‘is suleti, 
Seal  jätkasid tegevust-New 
Orleansi jazz’ i  dixieland ’i 
ja mängivad  orkestrid
Tänu fonograafi populaar-
sususe kiirele kasvule levisid nende  stiilide 
esimesed   salvestused
Tippaeg 
1920. aastad  Chicagos olid ka klassikalise 
bluusi tippaeg. Bluus  ja n chicago jazz 
põimusid  üha rohkem. Chicago 
muusikute  loomingus peegeldus  
suurlinna meeletu  elutempo   ning  
rassilisest  diskrimineerimisest  tulenevad  
probleemid. Seda  stiili  püüdsid  matkida  
valged keskkooliealised noored, kelle 
ansambel  Austin High School Gang  saigi 
noorte talentide ja uue muusikastiili 
aluseks.
Chicago Jazz‘i iseloomustus: 
•Tunda oli bluusi mõjutusi 
•Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel 
( soolo  improvisatsioon)
•Esile tõusis pillimehe soolo 
instrument virtuoossus
• Põhiline võte niinimetatud 
 break- orkester  vaikis  solisti  
improviseerimise ajal. 
•üha  suurenev  tähtsus saksofonil. 

Chingo jazz Pillid:
Meloodiapillid:kornet või trompet,  tromboon  
ja klarnet.
Rütmigrupp : uuba (hiljem kontrabass) Bandzo 
(hiljem  kitarr ) Trummid 
 Hiljem lisandus  klaver
Eelnevalt nimetatud pillidele            lisandus  
ka saksofon 
Põhilised esindajad
saksofonist Bud  Freeman  
pianist,  orkestrijuht ja
helilooja   Duke  Elington
orkestrijuht Fletcher  Henderson
tenorsaksofonist Coleman  Hawkins 
orkestrijuht Paul  Whiteman
kornetist Bix Beiderbecke
kitarrist  Eddie  Lang
Bud Freeman 
Lawrence "Bud" Freeman                              
  (13. aprill 1906 - 15. märts                        
      1991) oli ameerika  jazzi                        
  muusik , ansamblijuht ja                            
helilooja. Tuntud peamiselt kui  tenor  
saksofoni mängija, kuid oskas ka  
klarnetit. Tal oli tenorik hääl. Ta oli üks 
mõjukamaid  ja olulisemaid  jazz tenori 
saksofoniste Big  Band   ajastul. Ta oli üks 
1922 aastal alustanud Austin High School 
Gang(Austin Keskkool) algliikmetest.
Bud Freeman 
Pärast seda tal kujunes välja oma stiili. Üks 
tema silmapaistvaim soolo oli 1933 aastal- 
Eddie Condon. Freeman hüüd-nimeks sai 
angerjas  (The Eel-pikkade  nootide  järgi). 
Pärast teistes bändides mängimist  moodus- 
tas oma bändi, Summa Cum  Laude  
Orchestra (1939-1940). 
Tema peamised  
salvestused on " The Eel“, "You Don't Look  
Like a Musician” ja " If You  Know  of a 
Better Life“.
Duke Elington
Edward  Kennedy "Duke"                     
Ellington
 (29. aprill 1899 –                             
24. mai1974) oli ameerika                                
     helilooja ja ansamblijuht. Tema isiklik 
looming  oli ulatuslik ja rekordiline jazzi 
pärand. 1956 aastal oli  tema orkestril suur 
edu.Tema sõber, Edgar McEntree hakkas teda 
kutsma  Duke(semuks). 1914 aastal kirjutas  
ta  oma esimese  loo "Soda Fountain Rag”. 
Pärast muusika  õppimist, kujundas  välja 
omalaadse  stiil. 
Duke Elington
Ellington hakkas mängima kontsertidel ja   
klubides. Alates 1917 aastal  moodustas ta  
oma esimese bändi Sweatman Orchestra. 
Pärast kui ta lahkus  bändist , tegi uue  
bändi  Black  Sox Orchestra. 1924 aastal  
lahkus ansamblijuht bändist, siis Ellington 
hakkas selle juhiks. 1927 aastal  Ellington 
ja tema orkester salvestasid  mitu albumit, 
millest sai nende  esimesed hittplaadid. 
"Creole Love Call" ja "Black and Tan 
Fantasy ". 
Coleman  Randolph  Hawkins
Coleman Randolph Hawkins (November 
21,  1904  – May 19, 1969) hüüdnimega 
Hawk , oli ameerika                                      
                üks  tuntumaid  jazz                     
                         tenorsaksofoniste.                
                            Kuigi  Hawkins on           
                           tugevalt seotud swingi ja 
big bandi muusikaga,  arendas  ta bebopi 
(jazzi uus stiil). Nooruses mängis 
klaverit ,tšellot ja saksofoni. 
Coleman Randolph Hawkins
Õpingute ajal Hendersonist  sai soolostaar, 
salvestas mitmed salvestusid. 1934 aastal 
Hawkins alustas  mängimist  Jack Hylton 's 
orkesteris. 1948 aastal Hawkins salvestas  
plaadi "Picasso“. Hawkins on mõjutanud 
palju bebopi esinejaid. 1960ndandel 
aastatel andis välja plaadid-"Thelonious 
Monk" ja” We  Insist ". 1957 aastal esines 
Newport Jazz  Festivalil ja salvestas plaadi 
" Coleman Hawkins Encounters Ben 
Webster“.
Fletcher Henderson
James Fletcher Hamilton Henderson, Jr 
(18. detsember 1897  - 29. detsember 1952) 
oli ameerika pianist, ansamblijuht,  oluline  
aendaja jazzis ja  swing                                  
           muusikas. Teda  sageli                       
                      kutsuti ka  Smack Hender-     
                         soniks (tänu oma  pesapalli  
                oskustele). Aastal 1922                 
                   asutas ta oma bändi. 1935 
Goodman orkester valiti house  bänd  Let's 
Dance
 raadio programmi. 
Fletcher Henderson
Paljud Goodmani loomingut mängis 
Henderson. 1939 aastal  Henderson lahkus 
oma bändist ning liitus pianist Goodmanig 
koosseisuga. Henderson  koos Don 
Redmaniga lõid   sving   muusika , mis sai 
USA väga populaarseks.  Tal oli ka oluline 
roll improvisatsiooni toomist jazzmuusi- 
kasse. Lisaks arendas chicago jazzi, 
kasutades break- orkester  võtet.
Kasutatud kirjandus 
Aive  Skuin, Karolina  Sepp , Jaak Ojakäär, 
Anu Sepp 2007.   Muusikaõpik  9klass. 
Tallinn: Avita. 
http://en.wikipedia.org/wiki/Bud_Freeman
http://www.pbs.org/jazz/biography/artist_id
_ellington_duke.htm
 
http://biography.just-the-swing.com/fletche
r-henderson
http://www.biography.com/people/coleman
-hawkins-9331743
laulud  http://www.youtube.com/

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Tippaeg
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Põhilised esindajad
  • Bud Freeman
  • Bud Freeman
  • Slide 9
  • Duke Elington
  • Coleman Randolph Hawkins
  • Coleman Randolph Hawkins
  • Fletcher Henderson
  • Fletcher Henderson
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Chicago jazz #1 Chicago jazz #2 Chicago jazz #3 Chicago jazz #4 Chicago jazz #5 Chicago jazz #6 Chicago jazz #7 Chicago jazz #8 Chicago jazz #9 Chicago jazz #10 Chicago jazz #11 Chicago jazz #12 Chicago jazz #13 Chicago jazz #14 Chicago jazz #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 203645 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jazz - konspekt
12
docx

Jazz - konspekt

Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil - Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. - Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid.

Muusikaajalugu
JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU

Muusikaajalugu
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun