Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk (0)

1 Hindamata
Punktid
Barokk
kultuur oli dünaamiline ja rahutu .
Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus.
Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna.
Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks.
Instrumentaalmuusika - muusika ., mida esitavad muusikainstrumendid .
Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari.
Barokktrio - viiul, vioola , tšello(basspill).
Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo , mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tšello, kontrabass , fagott jm.
Homofoonia - mitmehäälsuse alaliik , kus hääled jagunevad juhthääleks ja saatehäälteks.
Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini.
Monofoonia - kõik pillid ühehäälselt.
Ooper - muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes. Tekkis Itaalias 16. ja 17. sajandi vahetusel.
Claudio Monteverdi - esimene suur ooperihelilooja.
Teatro San Cassiano - Veneetsia esimene avalik ooperiteater .
Veneetsia ooper- tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid.
Napoli ooper- valitses 18.saj I poolel enamikus Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suure, rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai kaunis toon, virtuoossus , väljendusrikkus.
Tekkisid tõsine ooper(opera seria ) ja koomiline ooper(opera buffa ).
Aaria- ulatuslik soolonumber.
Retsitatiiv - kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi.
Oratoorium - vaimulik ooper, puudub lavaline tegevus, suur teos koorile ja solistidele.
Passioon - oratooriumi alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast; tekst Uue
Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese).
Kantaat - mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult koorile või ka ainult solistidele; võib olla nii vaimuliku või ilmaliku sisuga. Bach kirjutas kõige enam.
Kirikukontsert- suurteos, mida esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist.
Sonaat - instrumentaalteos ühele või mitmele pillile. Barokksonaadi looja ja suurim meister Arcangelo Corelli .
Instrumentaalmuusika- 3osaline teos solistidele ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja on Antonio Vivaldi. „ Aastaajad kuulsaim teos.
Concerto grosso - teos solistide grupile ja orkestrile, kus nad mängivad vaheldumisi . Suurim meister oli Itaalia helilooja A. Corelli.
Fuuga- mitmehäälne teos, kus hääled astuvad sisse üksteise järel. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
Tantsusüit- sonaadi ja kontserdi kõrval instrumentaalmuusika olulisim vorm, mis kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust.
Allemande-4osalises taktimõõdus aeglane tants.
Courante - 3osalises tm. kiire tants.
Sarabande - 3osalises tm. aeglane pidulik tants.
Gigue-6/8 või 9/8 tm. väga kiire hüppetants.
Barokk #1 Barokk #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristiV Õppematerjali autor
mõisted

Sarnased õppematerjalid

Baroki muusika
6
docx

Baroki muusika

See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­ põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Itaalia barokk Vokaalmuusika Kirikumuusika ­ monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ­ ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel

Muusikaajalugu
Barokiajastu
3
doc

Barokiajastu

Barokiajastu Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo ­ katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmoonia

Muusika
Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk
3
docx

Barokk - kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärk

Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloo

Ajalugu
BAROKK 16 SAJ LÕPP - 18 SAJ I POOL
14
docx

BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL

BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL Üldine taust: Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”. Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL. O

Muusika
Barokkmuusika-
2
doc

Barokkmuusika

Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka

Muusika
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS
10
doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.  Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

Muusikaajalugu
Barokiajastu muusika
10
doc

Barokiajastu muusika

sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandil sai see vana stiili pilkenimeks, pidades seda kummaliseks, ebaloomulikuks, liialdavaks. (Hiljem, kujunedes ajastu nimetuseks, halvustav hinnang kadus.)

Muusika
Barokiajastu
2
doc

Barokiajastu

BAROKIAJASTU UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater ­ Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper ­ tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper ­ valitses 18. sajandi I poolel enamikus Eu

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun