Lang Langi klaverikontserdi retsensioon (0)

Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel
Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas „La Campanella“, „Rakoczy marss“ ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi – pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid.
Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime „O pourquoi donc“ e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd „Un sospiro“, mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges „Rakozcy marss“, mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Liszti marsi versioonidest, saades tulemuseks lõbusalt sähviva klaveripala. Sellele järgneb Liszti kuues etüüd a-mollis, milles uhkeldab Lang taaskord suurepärase virtuoossusega, vihtudes ülima meisterlikkusega klaveriklahve. Viimasena kõlab Schuberti „Ave Maria“, mille transkribeeris klaverile Liszt . Lang esitab sellegi loo ületamatu sügavatundelisuse ja ekspressiivsusega.
Langi klaverimänguoskust terve kontserdi vältel saab iseloomustada vaid omadustega ülivõrdes.
Ta suhet klaveriga iseloomustab ülim emotsionaalsus, samas suudab Lang ära hoida igavuse, särades geniaalsete trikkidega kogu kontserdi jooksul. Kes on see imeline Lang Lang?
Ta on vaid 30-aastane muusikavirtuoos Hiinast on kuulsust kogumas nii Euroopas kui ka Ameerikas, teenides miljonite klassikalise muusika austajate sügava kummarduse. Tõeline talent! Ta on valitud ajakirja Time poolt 2009. aastal saja mõjukaima inimese hulka maailmas ning ka Hiina, maailma suurima rahvaarvuga riigi, kultuurisaadikuks. Briti ajaleht Financial Times on pidanud Langi püüdlusi suurendada klassikalise muusika levikut maailmas evangeelseteks. Langi suurimateks eeskujudeks peetakse Chopini, Schubertit ja Liszti.
Sel kontserdil esitabki Lang Liszti teoseid, tutvustades nõnda ka minule kui üldiselt klassikavõõra inimese jaoks Liszti stiili- ja mõttemaailma. Liszti kui 19. sajandi suurima klaverivirtuoosi tehniliselt keerukad klaveriteosed nõuavad pianistilt suurt andekust, millega Lang loomuldaselt toime tuleb; Liszti helikeel on romantiline, mis näib vastavat Langi sügavatundelisusele. Kindlasti pretendeerib Lang Liszti 21. sajandi mantlipärijaks. Langi esitus Londoni Roundhouse'is on lisztilikult originaalne ja erakordne, üllatades kuulajaid harda emotsionaalsuse vaheldumisega ägeda, kuid siiski vaoshoitult galantse, klaverimänguga.
Langi kontsert Londonis jätab hoolimata vaid tunnipikkusest kestusest mulle sügava, vaimustava mulje. Vaatamata isiklikule klassikakülmusele olen Langi virtuoossetest Liszti interpretatsioonidest võlutud. Loodan ka tulevikus Langi ilmselgsest geniaalsusest kontsertide näol osa saada.