NICCOLO PAGANINI (0)

NICCOLO PAGANINI
Niccolò Paganini sündis 27. oktoober  1782  Genovas ning suri 27. maiL 1840a.Ta oli Itaalia viiuli-,  vioola - ja kitarrimängija ning  helilooja . Ta paistis silma oma aja tunnustatuima viiulivirtuoosina.
Niccolò õppis samuti juba 5-aastaselt mandoliini ja 7-aastaselt viiulit mängima. Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiulisoolosid mängida. Umbes 13-aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Tema võimed ületasid peatselt kohalike õpetajate omad ning Niccolò ja tema isa reisisid Parmasse, kus leidus võimekamaid viiuldajaid.
Välimus oli Paganinil väga omapärane ning paljudele hirmutekitav. Luuletaja Heinrich Heine , kes käis Paganini kontserdil 1829a., olevat kõhna näo ja kullinina, süsimustade pikkade juuste ning läbitungivalt hüpnotiseeriva kotkapilguga virtuoosi nimetanud viiuliga vampiiriks. Kuid tõepoolest just selline Niccolo Paganini välja nägigi. Tema kadetsejad nimetasid ja sõimasid teda veel nõiameistriks, vigurimeheks, tembutajaks jne., sest nad ise niimoodi mängida ei osanud.
Paganini võttis kasutusele tolle aja uudseid tehnilisi mänguvõtteid ja valdas neid meisterlikult . Ta tõstis soolomängu tehnika lausa peadpööritavatesse kõrgustesse. Näiteks oli üks Paganini etteasteid võtta viiulilt maha kolm ülemist keelt ning mängida ainult alumisel g-keelel. Parimaks näiteks tema ainulaadsest pillikäsitlusest on helilooja tuntuim ja enim esitatud teos „24 kapriisi“ sooloviiulile , 24jas osa sellest sellest a-minooris 1. KUULAMINE .- meisterlik , kujundirikas, dramaatilised kontrasid, vibraatod, glissendod. “24 Kapriisi” oli üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult.
Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet KUULAMINE; topelttrillerid ehk kahe noodiga triller; topeltnoodid; poognamäng ja pizzicato üheaegselt; väga suured hüpped; flažoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid); ebatavaline häälestus ehk scordatura ; mängimine ühel keelel.
Paganini on kirjutanud 12 sonaati viiulile ja kitarrile. KUULAMINE sonata kitarrile. 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tšello.KUULAMINE No.1 a- minoor . Lisaks 6 viiulikontserti, mis jäid pikaks ajakskogu maailma viiulimuusika virtuoossuse etaloniks.
Niccolo Paganini oli suureks eeskujuks Ferenc Lisztile. 1830. alguses kohtus Liszt Paganiniga ning vaimustus temast nii muusiku kui heililoojana. 20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel. Pianistina oli ta „briljantse stiili“ kütkes, heliloojana soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat. Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse võimalustesse ning püüdis Paganini viiulimängu tehnikat kanda üle oma instrumendile. Kui Paganini mäng oli rohkem peenekõlaline ja poeetiline , siis Liszti mängustiili ja tema teoseid klaverile iseloomustab orkestraalne kõla – jõuline ning sädelev.