Barokiks nimet kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv: priiskav õukonnaelu. Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Kõige suurem muutus oli kompositsioonitehnikas: tuli monoodia-stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil. Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17.saj algue ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. See pidi väljendama vanakreeka luulekunsti. Samuti sai nüüdseks näppepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis aaria(sooloaaria v duett) mida lauldi kas lauto, basso continuo pil
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu Mõiste "barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus "barroco" tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Ajaliselt on muusikalist barokki kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Barokiajastu täpsemad ajalised piirid võiksid olla järgmised: 1580-1630 varajane periood, 1630-1680 keskmine periood ja 1680- 1740 - hiline periood. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokiajastut peetakse uuenduste ning vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastuks ning selles essees arutlen ma selle üle, kas see väide ka tõele vastab. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti mitmed uued zanrid, eelkõige ooper,
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloo
saj muusikaesteetikale Libreto - tekst Näitlemine, tants, lavakujundus Keskaeg - Ooperi aluseks olid liturgilised draamad ja müsteeriumid. Renessanss - Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume - Prantsuse ooperi eelkäija - õukonnaballet Pr. ballett-ooperi looja barokis: Jean Baptiste Lully (“Kodanlasest aadlimees”) - Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused Tuntuim Inglise baroki ooperihelilooja: Henry Purcell (“Dido ja Aeneas”) Rondo - ringmängu vorm (ABACADA…) Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes. Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud aadlike rühmitus Esimesed ooperid nimetati muusikaliseks draamaks ehk drama per musica. Esimene teadaolev ooper “Daphne” - Jacopo Peri (1597) Peri teine ooper “Eurydike” on säilinud (1600) Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643)
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem
aastal tegutses haritlaste ring - Poeesia ja Muusika akadeemia, mis oli samade suunitlustega nagu Firenze Camerata´gi. Prantslased jõudsid mütoloogia ainelise balletini, erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkem vokaalnumbreid (kõnelähedased soololaulud, koorid) Kõik õukondlased, kes vähegi oskasid tantsida pandi tantsima. 1650. aastal lisandub ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödia. Ballettkomöödia tegi kuulsaks Moliere (komöödiakirjanik) Prantsuse baroki suurkujuks oli Jean Baptiste Lully ( despootlik/punktuaalne orkestridirigent), kelle balletkomöödia on "Kodanlasest aadlimees" Lüüriline tragöödia-Tõsine Prantsuse stiilis ooper Libretist Jean Philippe Quinault tegi Lullyga koostööd, millest sündis "Cadmus ja Hermione" "Attis", "Roland", "Armide", "Alkestis". Prantsuse stiilis avamäng, punktuaalse rütmiga, majesteetlik avaosa. Vaimulik muusika Henri du Mont- kapellijuht Grand motet- oratoorimui lähedane
Kõik kommentaarid