Baroki lühikokkuvõte olulisest (0)

Barokk - ajajärk 1600-1750. Väliselt tore ja ilutsev. Priiskav õukonna elu. Loomulik oli tühine ja labane. Kristlik kirik lõhenes. Kolmekümneaastane sõda. Pingestatud süžee.
ÜLDISELOOMUSTUS
On pärit poliitiliselt killustud ülem Itaaliast , mis mõjutas muusikamoodi. Siia kogunes enamik muusikažanreid. Kaalukaks oli muutused kompositsioonitehnikas: duur ja mollhelilaad. Polüfoonia asemele monoodia - ühehäälne meloodia . Saatega monoodia. Vokaalne muusika on seotud tih tekstiga . Muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. Meloodia matkib kõnet v deklamatsiooni.
Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass . Ehk generaalbass . Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemasti kaks pilli:
Basspill ja harmooniapill .
Basspill- tsello , viola de gamba , fagott , violoon
Harmooniapill- klavessiin , orel, lauto . Mis improviseerib bassihelide harmooniat.
Ka iseloomustab kontsert ja kontsertstiil-
Taotlus polnud inimestele kuulamiseks muusikat teha- jumalateenistuse ja rituaalide jaoks. Efektsed kontserdid näitasid linna edukust jõukust. Tähtis virtuoossus ja omanäolisus. Vastandati ja värki.
17. saj iseseisvalt ka instrumentaalmuusika. Ansamblid paisusid orkestri suuruseks.
VOKAALMUUSIKA
Instrumentaalsaatega soololaul . Jäljendama vanakreeka luulekunsti. Lautot kasutati.
Ansamblimadrigali asemele aaria . Mida lauldi kas ainult lauto basso c pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Võis olla väga lihtne tantsurütmiline v detailideni väljaaretatud soolomadrigal. Popid ka variatsioonilised. Pidevalt korduvatele bassimotiivile.
Vokaalžanrid- kantaad, oratooriom, ooper . Kuj kindlad aariavormid ja tüübid. Tav oli refräänilaadsed korduvad aarialõigud ja orkestri vahemängud.
Saj lõpul tulid kasutusele da- capo - aaria. Koosneb kolmest lõigust. ABA. Esimesed kaks erinevad helistikku ja karakteri poolest. Siis kordub esimene osa. Ainuvalitseja.
Retsiatatiiv- kõnelähedane laul. Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c.
KANTAAT- kammermuusika žanr. Algselt täh vokaalteost. Hiljem pikem ja arendatud vormiga aaria v duett b asso c. 17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga.
Saksamaal kuj keerukam kirikukantaat. Tekstid piiblist.
ORATOORIUM - ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj.
PASSIOON - oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist. Tähtis on koor.
OOPER- tähtis ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad.
Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus .
17. saj ooperikeskus veneetsia . Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto .kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus . Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast.
Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp . Seda kaalustasid dekoratsioonid ja kostüümid. Tõsine ooper- opera seria. Naljakas ooper- opera buffa.
INSTRUMENTAALMUUSIKA
Keelpillidest viola da gamba. Basspill.
Meloodiapill oli oboe . Bassipill ol fagott. Ka plokkfööt.
Klahvpillidest oli klavessiin-erinevata võimalustega soolopill aga ka harmooniapill.
Hilisbarokk-itaalia orkester. Kaks võrdse täht viiulirühma