Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

CHICAGO JAZZ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
CHICAGO  JAZZ
9.A
Ajalugu

Tekkis 1920ndate algul

Bluusi  ja jazzi segu

Loomingus  peegeldus  suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest 
diskrimineerimisest tulenevad probleemid

Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris

Chicagos  tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari 
võtma poplugude jazz´i-stiilis arranžeeringuid 
Muusika  iseloomustus

Kasvas soolode  tähtsus ja pillimehe  virtuoossus

Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja 
lõpus)

Marsilik rütm asendus sujuvamaga

Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise 
ajal

Tunda bluusi mõjutusi
Muusikud

Bud  Freeman - tenorsaksofonist

Bix Leon  Beiderbeck- kornetist

Duke Ellington-  pianist

Fletcher Henderson- pianist

Coleman Hawkins- tenorsaksofonist

Paul Whiteman- tantsuorkestri juht

Eddie  Lang-  kitarrist
Duke Ellington

1899- 1974

Pianist

Orkestrijuhataja

Kõigi aegada viljakamaid ja 
mõjukamaid jazz´i heliloojaid 

https://www.youtube.com/watch?v
=cb2w2m1JmCY
Fletcher Henderson

1898 - 1952

Pianist

Orkestrijuhataja

arranžeeringud panid aluse 
suurte svingorkestrite 
repertuaarile

Ta jagas orkestri 
pilligruppideks ja lõi nende 
efektse vastandamisega 
täiesti uue orkestristiili

https://www.youtube.com/watch?v =
hcYBwRjMqjg
Chicago jazz

https://www.youtube.com/watch?v=y_NJzXY7S8o

https://www.youtube.com/watch?v=faOvAO4SRY8

https://www.youtube.com/watch?v=KbrtlkUzoak
Kasutatud kirjandus

http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/jazzmuusika.pd
f

„Muusikaõpik 9.klass“ Aive Skuin, Karolina  Sepp
Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Ajalugu
  • Muusika iseloomustus
  • Muusikud
  • Duke Ellington
  • Fletcher Henderson
  • Chicago jazz
  • Kasutatud kirjandus
  • Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
CHICAGO JAZZ #1 CHICAGO JAZZ #2 CHICAGO JAZZ #3 CHICAGO JAZZ #4 CHICAGO JAZZ #5 CHICAGO JAZZ #6 CHICAGO JAZZ #7 CHICAGO JAZZ #8 CHICAGO JAZZ #9
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Chicago jazz
30
pptx

Chicago jazz

New Orleansi meelelahuts- asutused Storyville‘is suleti, Seal jätkasid tegevust-New Orleansi jazz’ i dixieland’i ja mängivad orkestrid. Tänu fonograafi populaar- sususe kiirele kasvule levisid nende stiilide esimesed salvestused. Tippaeg 1920. aastad Chicagos olid ka klassikalise bluusi tippaeg. Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda stiili püüdsid matkida valged keskkooliealised noored, kelle ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon) •Esile tõusis pillimehe soolo instrument virtuoossus

Jazzmuusika
Jazz - konspekt
12
docx

Jazz - konspekt

Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil - Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. - Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid.

Muusikaajalugu
JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU

Muusikaajalugu
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun