a. raha kasutamiseks b. inimeste kaasamiseks c. planeerimiseks d. aja kasutamiseks e. materjalide kasutamiseks f. ruumide kasutamiseks Küsimus 6 Võimu avaldumisvormid on: a. karismaatiline võim b. kollegiaalne võim c. seaduspärane võim d. aineline võim e. kaudne ehk sümboolne võim f. kehaline võim Küsimus 7 Delegeerimise põhireegel ütleb, et a. määrake ülesanded sellele ametiastmelt kõige alamale töötajale, kellel on need vilumused ja see ametikoht, mis on vajalikud ülesande edukaks lõpetamiseks b. määrake ülesanded sellele ameitastmelt sobivale töötajale, kellel puuduvad selleks tööks vajalikud vilumused, kuid kes soovib seda ülesannet täita Küsimus 8 Ettevõtte visioon peegeldab a. seda, milliseks soovitakse organisatsiooni pikemas perspektiivis arendada b. ettevõtte plaane kuni järgmiseks kolmeks kuuks Küsimus 9 Töökohtade hindamise käigus a. võrreldakse süstemaatiliselt töökohti b
Õppe maht on vähemalt 15 õppenädalat ja selle läbiviimiseks on koostatud eraldi õppekava. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida kõrgharidust andvatesse õppeasutustesse. Kutseõppe saab selle tasemete järgi jaotada neljaks. Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. 5. Kutseõppe eesmärk Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. 6. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on mõeldud üldhariduskoolide
Eesti Vabariigi Haridusseadus Agnes Kaasik PtS121 Paikuse 2013 Mis on haridus? · Teadmised · Oskused · Vilumused · Väärtused · Käitumisnormid Mis on hariduse eesmärk? · Areneda ja luua soodsaid tingimusi · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk Tagada õiguslikult haridussüsteemi: ·Kujunemine ·Toimimine ·Areng Haridusasutuste alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused.
süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka sooritamise viis. 11. Harjumus selline tegevus , mis on muutunud vajaduseks. 12. Isiksus: inimene- elus olend, Indiviid- isend, üksikolend, Isiksus- kellel on oma ,,mina" 13. Inimese ,,mina" ja selle kaitse: füüsilised( taganemine) ja vaimsed( ülekandmine) 14
olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline semantiline episoodiline (oskused, praiming tingitud (faktid) (elusündmused) vilumused) reaktsioonid Mäluprotsessid (mäluoperatsioonid) 1. Salvestamine ehk kodeerimine Meeleorganite abil saadud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks, koodideks, mille abil meelde jäetakse. Meeldejätmise edukus sõltub kui põhjalikult on materjali analüüsitud; tahtlikust tähelepanust - mida suurem on keskendumine, seda suurem on tõenäosus, et õpitav jääb paremini meelde;
Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende kahe ala biomehhaanilised struktuurid on väga sarnased. Negatiivse liigutusvilumuse ülekandumisel tekivad aga raskused mingi uue liigutuse õppimisel, sest eelnevalt õpitud vilumused segavad uue õppimist. Seda esineb palju hüppe liigutuste õppimisel. Näiteks eelnevalt õpitud kaugushüppe tehnika võib raskendada kõrgushüppe tehnika omandamist, kuigi mõlemad toimuvad ühelt jalalt ära tõukelt, on peale tõuget toimuv hoopis erinev. Samuti võib raskusi tekkida korvpalluritel võrkpalli ründelöögi õppimisel, sest korvpallurid on õppinud korvi alt viskele minema ühejala tõukelt, siis võrkpallis toimub ründelöögi hüpe kahelt jalalt tõugates.
Isiksus: Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviiside individuaalsus. Isiksus (kreeka keeles) -mask,roll, mida näitleja täidab Inimene ehk: Indiviid - vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivne silmapaistev inimene Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2)...
Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes
· noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida (spetsialiseerida), pidades silmas treenituse ülekande efekti, viies miinimumini negatiivne ülekande efekt. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: · oskuste ja vilumuste formeerimine, mille baasil, kasutades positiivse ülekande efekti, luuakse antud spordiala tehnilis-taktikalised vilumused; · üldise töövõime tõstmine ja säilitamine ning nende võimete treenimine, mida spordiala küllaldaselt ei arenda; · aktiivse puhkuse, töövõime taastumise kiirendamine ja monotoonsuse vältimine. Kehaliste harjutuste valikul treeninguprotsessis optimaalse efekti tagamiseks on vajalik silmas pidada järgmist: · treenijate individuaalsed iseärasused: tervislik seisund, vanus, sugu, kehaline areng,
Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes
Haridusasutus on ümbruskonna arenguallikas Subjekt Õpetaja Õpetaja ja õpilane Objekt Õpilane, õppeaine sisu Kultuur, isiksuse arenguprotsess Koosseis (sisu) Teadmised, oskused, vilumused Väärtused, normid, müüdid, tabud, suhtumised, teadmised, motiivid, arusaamad, uskumused, käitumismallid Põhitegevus Õpetamine Õpimine, looming, koostöö ja suhtlemine
Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks? Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: · Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. · Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga, miks ta niimoodi tundis, oskab juba vähem argumenteeritult ja täpselt seletada
lugemise, kirjutamise või matemaatiliste esinemissagedus sõltub keele iseärasustest oskuste omandamises (esmakordselt ja/või kirjapildist Ei ole seotud muude defektidega defineeritud 1963, täpsustatud 1994.) ÕIGEKIRJAHÄIRE Visuaal-ruumilise ja nägemistaju Kuidas ? vilumused võivad olla häiritud Spetsiifiline ja oluline õigekirjavilumuste • Diagnoositakse enamikel juhtudel arengu puue Probleeme ka emotsioonidega, käitumisega algklassides (Kuid tõestus sellest on vähene) Häiritud sõnade korrektne häälimine ja
ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse *võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse Iseloomusta alateadvust *talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust *võimaldab vastu võtta singaali, mis teadvusesse ei jõua *seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod)
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese
aitab inimesel elu ja tööga toime tulla Alusharidus - Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Keskerihariduseks nimetatakse haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks Täiendusharidus - Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. · Haridus ja Teadusministeerium Hariduse andmine on riigi järelevalve all (alus: PS § 37). Haridusja teadusministeerium või haridusja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (PGS § 48 lg 1) teostab järelevalvet kooli õppeja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle.
Kutseoskused Baasteadmised Erialased teadmised Erialased teadmised Erialased teadmised Laialdased erialased puuduvad vajavad täiendamist rahuldavad teadmised Oskused Oskused puudulikud Oskused vajavad Oskused omandatud Oskused omandatud täiendamist rahuldaval tasemel ootusi ületaval tasemel Vilumused Töövõtted omandatud Töövõtete kasutamisel Töövõtted omandatud Omandatud vilumus puudulikult esineb mõnikord puudu- rahuldaval tasemel töövõtete kasutamisel jääke Töösse suhtumine Töödistsipliin Esineb töödistsipliini Töödistsipliini nõudeid Pole probleeme Järgib kehtestatud nõu-
Seda nimetatakse loodusressurssiteks. Järgmiseks on vaja tööjõudu kõige tähtsam on üldine kvalifikatsioon- Kogemustest õppides. Katse-eksitus meetodit kasutades. Tegevuse pideval kordamisel, millega koguneb oskus asju paremini teha. Teadmiste loomine sõltub vajadustest ja on tugevalt seotud eelmiste etappide edu ja õnnestumistega. Kvalifikatsioon- koolitustega omandatud, väljendab kahel moel: Tegelik kvalifikatsioon see on haritus st. teadmised oskused ja vilumused, mis koolituse käigus on omandatud. Näiline formaalne kvalifikatsioon, mis väljendub paberites, diplomites, soovitustes, nimetustes ja hinnetes. Tegelik kvalifikatsioon ilmneb töökohal, mis peab kindlustama teatud tulemi, mis ettevõttes väljendatakse tasuvuse, kasumi kaudu. Hea tulemus on see, kui tegevuse eesmärk saavutatakse. Kahjuks kui inimesed teevad tööd, siis nad mõnikord ei tea, mida nad teevad. Et saada head tulemust peabki inimene saama tervikliku nägemuse
neid kasutada (töö- ja inseneri, spordi, kunsti, sotsiaal, pedagoogiline, meditsiini, kohtu, sõja, reklaami, looma, arengu) Millest koosneb psüühika? psüühilised protsessid (aistingud, fantaasia, taju, tundmused, mälu, tahe, mõtlemine, kõne); psüühilised seisundid (tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõmus, ärritatus, rahulolu, väsimus); psüühilised omadused (veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, võimed, temperament). Millised on psühholoogia rakendusharud? kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on psühholoogia seotud teiste teadustega? psühholoogia ja arstiteadus uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi, kujunemist, tekkepõhjusi, avaldumisvorme ja ravi; psühholoogia
v. vahlised Objekti ja funktsiooni põhised(ettevõtete v ,majandusharu sisesed,majandusharu vahelised,sõjalised) Mikrosüsteemid(ettevõtte tasandil) Ettevõtte sisesed(struktuuri põhised,töökoha põhised) Ettevõtte välised(hankepõhised,tarnepõhised,jaotuspõhised) Konkurentsi eelise saavutamine-süsteemne tegevus,mis hõlmab järgmisi valdkondi: 1)tootmiskorraldus ja või tehnoloogilise eelise saavutamine 2)personali eelise saavutamine-teadmised,oskused,hoiakud,vilumused 3)toote väärtuselise eelise saavutamine 4)kombinatsioon eelmistest saavutustest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust. Usa majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõiste,mis tähendab,et toodete voo juhtimisse tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevust tarneahelas lükuva tppte lisaväärtus.Porter lisas tarneahela käsitlusse väärtuse ,mida mõjutab tootmine, jaotustegevus,toodete kättesaadavus.toodete müük,klienditeenindus.
organismis juba olemas. Kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism seetõttu enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlushäirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue narkootikumiannuse manustamiseks. 20. Sensoorsesse mällu salvestatakse meeleelunditest saabunud signaalid. 21. Primaarsesse mällu salvestatakse sõnaliselt kodeeritud informatsioon. 22. Tertsiaarsesse mällu salvestatakse päevast päeva rakendatavad vilumused. 23. Ajutegevus vananedes *Tervel inimesel säilib norm. aju verevarustus,kui põeb ateroskleroosi,siis aju verevar. häirub ja tekib ajurabanduse oht. *Intellektuaalsed võimed on individuaalsed,sõltuvad aju verevar-st. *Vananedes tekkivad närvisüsteemi muudatused seletatavad mediaatorite hulga muutustega sünapsites(unehäired,tähelep-,meeleorg halvenemine,emots lamenemine,sisenõrenäärm. muut). *DNA sisald. ajus ei muutu.
Funktsionaalse sarnasuse hüpotees b.iv. Semantiline laienemine 3. Lihtsate lausete periood algab 18-24 elukuust. Esimene sõnade kombineerimine a. Telegraafkõne vaid sisuliselt olulised sõnad a.i. Tegija + tegevus a.ii. Tegevus + objekt a.iii. Asi + asukoht a.iv. Asi + omadus b. Morfeemide hulk kõnes rohkem morfeeme kasutav laps on arenenum c. Kommunikatsiooni vilumused sõnade arvu suurenemine c.i. 1 a paar sõna c.ii. 1,5 a u 50 sõna / aru saab rohkem c.iii. 2 a u 200 sõna c.iv. 3 a u 1000 sõna c.v. 4 a u 5000 sõna c.vi. Täiskasvanul u 35 000 sõna. Ülikoolis õppijal u 50 000 sõna d. Keskkondlikud mõjud sotsiaalsed otsused. d.i. Vanemate poolne sõnavara mõjutab väga palju. d.ii
Salvestamisel ja mälust ammutamisel on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses. MÄLU LIIGID JA SÜSTEEMID Liigitamine kui kaua mälu püsib Sensoorne(lühiajaline mälu): murdosa sekundist kustub kiiresti füüsiline info(puude) on maskeeritav Lühimälu: Kümneid sekundeid skeem või sõnad piiratud maht tahab sisekõnet interferents Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu: mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne, interindividuaalne-> personaalne episoodiline mälu: isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik Praimingu nähtus:
ÕPPIMINE ON SÜDAMEASI Kooli põhiväärtused PÄDEVUS AVATUS TASAKAALUKUS Erialad põhihariduse baasil MAJANDUS- JA TEENINDUSÕPPE OSAKOND Arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a Kodumajandus 3 a Laohoidja 3 a Logistika klienditeenindaja 3 a Müüja 1 a Puhastusteenindus 3 a Puhastusteenindus 20 õn (6 kuud) Arvutid ja arvutivõrgud Õppeaeg on 3,5 aastat Arenev valdkond, kus tööjõuvajadus suureneb. Eriala õppimine annab põhjalikud teadmised, praktilised oskused ja vilumused töötamisel arvuti andmebaasidega, tark- ja riistvaraga. Lõpetajad asuvad tööle süsteemiadministraatoritena, arvutivõrkude hooldajate või paigaldajatena. Kodumajandus Õppeaeg 3 aastat Saadakse põhjalikud teadmised toiduvalmistamis - ja kondiitritöö alustest, köögitöö korraldusest, klienditeenindusest, lauakatmisest, etiketist ja teenindamisest, kodukultuurist jm. Võimalik läbida toiduhügieeni koolitus ja saada vastav tunnistus.
oli ta suhtumien sellesse saatejuhti positiivne või vähemalt erapooletu. See, kuivõrd sügavalt ja adekvaatselt teabe vastuvõtja on suuteine sõnumis sisalduvat oma taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise abil mõistma, lahti mõtestama ning kuivõrd oluline see tema jaoks on, determineerib inimese teabe vastuvõtu osalusmäära. Mõjustatavas teates sisalduva teabe töötluse põhjalikkus ja adekvaatsus sõltub nii isiksuse püsiomadustest (motivatsiooni ja huvide sfäär, oskused ja vilumused, asjatundlikuus mingis valdkonnas) kui ka situatiivsetest teguritest ( kuivõrd häirevaba on tähelepanu, palju on aega, millised on füüsilised vastuvõtutingimused jms ). Mõjustava teabe vastuvõtul erineb ka osalustüüp. Mõjustuse edu sõltub eelkõige sellest, kas ka pealiskaudse teabetöötluse abil tabatakse ära veenvale kommunikatsioonile viitavad tunnused (atraktiivsus, autoriteet jne). Keskenduda võib eelkõige aga ka sisulisele, teemakohasele ja olemuslikkusele
Emakasisesne rasestumisvastane vahend ehk spiraal Katkestatud seksuaalvahekord Kaitse HIV eest: 9. Eluetapid: Vastsündinu 10 sünnijärgset päeva Imikuiga Sündimisest kuni esimese eluaasta lõpuni Väga kiire kasvamine ja arenemine Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus, imikuea lõpus õpib seisma ja suudab astuda mõned sammud Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused Tulevad esimesed hambad Lapseiga 2 eluaastast suguküpsuse saabumiseni (12-13 tüsrukutel) (13-15 poistel) Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema Piimahambad asenduvad jäähammastega Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe jt vaimsed võimed Murdeiga Suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani
ühiskonna vaistul. Psüühika mõiste. - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühilised protsessid Aistingud, taju, mälu, mõtlemine, kõne, fantaasia, tundmused, tahe. Mis iseloomustab psüühilist protsessi? Neil on kindel algus ja lõpp Psüühilised seisundid. Kuidas tekivad? Tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõm, ärritus, rahulolu, väsimus jt. Psüühilised omadused. Kuidas tekivad? Veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, iseloom jt. Mis on psühholoogia põhiolemus? On objektiivse maailma (tegelikkuse) subjektiivne peegeldus meie ajus. Iseloomusta teadvust. - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika kõrgem tase, mis on omane ainult inimestele. Võimaldab eristada „mina“ ja „mitte mina“. Tagab sihipärase tegevuse. Võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse. Iseloomusta alateadvust
Konkurentsieelise saavutamine(süsteemne tegevus ,mis hõlmab järgmist valdkondi) · tootmiskorraldus/tehnologilise eelise saavutamine · personaaleelise saavutamine(teadmised,oskused,hoiakud vilumused) · toote väärtuseliste eelise saavutamine · kombinatsioon eelimistest saavutustestest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust Majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõisted:" Toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad L.ja turunduse tegevust tarnijaahelas liikuva toode lisaväärtust ja väärtuse mõõtme,mida mõjutab tootmine kiire jaotus tegevus,toodete kättesaadavus,müük,kliendi teenindus" Tarneahela olulised omadused 1
Võib muidugi vaielda selle üle, kas see oli ( kergejõustiku sünd ) või esimene treening ( jahispordis )? Kas inimsoo kokkupuutumine kergejõustikualaste harjutustega algas just oda viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel arenesid inimese kehalised omadused, vilumused ja oskused põhiliselt konkreetses tegevuses või töös. Kuna jahil olid edukamad just need, kes suutsid saaki kiiremini jälitada ning täpsemalt tabada, siis panigi see noormehed märkiviskamist harjutama. Teadliku harjutamise algust peavadki teoreetikud mängu ja spordi piiripeenraks. Vanas Egiptuses olid vaaraopojad ja nende mänguseltsilised kohustatud igapäev tegelema kehaliste harjutustega ja jooksma kindla distantsi. Nii resoluutsete meetoditega ( propageeriti )
Salvestamine toimub automaatselt tajumisel. Aju võtab info vastu ja siis kustutab kohe ära. Selleks, et kanda info üle sensoorest mälust primaarsesse, tuleb info sõnadega väljendada. 6. Missugust infot salvestatakse primaarsesse mällu? – Sõnaliselt kodeeritud informatsioon. Info salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel. 7. Missugune info salvestatakse tertsiaarsesse mällu? – Päevast päeva rakendatavad vilumused, mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unusta peaaegu mitte kunagi, ka siis kui aju ülejäänud osade sisu kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. Nt oma nimi, sünnikuupäev, kirjutamis- ja lugemisoskus. Sekundaarsest mälust liigub info tertsiaalsesse mällu, kus asjad ei unune. 8. Mis juhtub ajutegevusega vananedes? – Tervel vanal inimesel säilib normaalne aju verevarustus, kui inimene põeb veresoonte
keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist tõlgendama. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. (Isikutaju...) Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. (Isikutaju...) Isikutaju on teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. Isikutaju on kõige vähem obejtiivsem. Isikutaju mõjutavad õppimine, IQ, võimed, vilumused, huvitd, emotsioonid, ootused, esmärgid, kogemused, motivatsioon, isiksus, hinnangud ja intuitsioon. (Inimese tajumine...) Isikutaju ja tajumine üldse on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. (Isikutaju...) 2
· liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 8 10 Kasutatud kirjandus: Psühholoogia GÜMNAASIUMIÕPIK Jüri Uljas , Thea Rumberg Tallinn 2002 http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/silm.html http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/kuulmine.html http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/maitsmine.html http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/haist.html
Vilumusega vabanenud tähelepanu võib kasutada muuks otstarbeks, näiteks tegevuse kvaliteedi suurendamiseks. Vilumusi on nelja liiki: sensoorsetes vilumustes on kesksel kohal meeleelundite töö. Näiteks värvuse eristamine, silmamõõt, toidu lõhna ja maitse määratlemine. Motoorsed on kõik liigutusvilumused, sensomotoorsed vilumusedkujunevad kahe erineva liigi liitumisel. Neid läheb vaja väga paljudes erinevatel aladel: ujumine, autojuhtimine, klaverimängimine jne. Intellektuaalsed vilumused on vaimse töö vahendid: lugemine, kirjutamine, probleemide lahendamine. Mälu Psühholoogia valdkonnas on mälu protsess, mille andmed on kodeeritud, säilitatud ja võimalikud taastada. Kodeering võimaldab teabel, mis on välismaailmast, jõuda meie meelteni keemiliste ja füüsiliste stiimulite kaudu. Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Eelistatud isikuomadused. · Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001): Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil gru täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviis · Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998): Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotse · Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõne eksperthinnangu · Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli Liidri omadused Isiksus Vilumused kohanemisvõime tarkus, intelligentsus sotsiaalne tundlikkus probleemide nägemise oskus kõrged saavutusvajadused oskus näha uusi lahendusi enesekehtestamine taktitunne, diplomaatilisus koostöövalmidus väljendusoskus domineerimine teadmised grupi ülesannetest enesekindlus organiseerimine energilisus administreerimisoskus stressitaluvus käitumiskombed soov võtta vastutust
psühholoogilises olevikus. Meeldejätmise ja meenutamise võimeta ei tunneks me enam ära oma tajusfääris olevaid objekte ega orienteeruks ümbritsevaid nähtustes. Mäletamisvõime mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused, suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar. Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena.
korraga arenema. Igal omadusel on oma aeg, millal tema areng algab, millal kulgeb kiiresti ja millal aeglustub või lakkab. Küpse isiksuse kujunemiseks kulub aega (u 20 aastat) · Isiksuse väljaarenemise periood koosneb neljast järgust: 0 3 aastat: kujuneb välja temperamendi tüüp; 3 10 aastat: arenevad tajud, kujutlused, mälu, mõtlemine, kujunevad välja õppimise alusoskused; 10 16 aastat: omandab süsteemsed teadmised, oskused, vilumused; 16 20 aastat: omandatud teadmised integreeruvad terviklikuks maailmapildiks, moodustub suhtumiste süsteem, maailmavaade. · Üks järk läheb üle järgmiseks arengukriisi kaudu; · Iga järk on eelisaeg mingi valdkonna väljakujunemiseks; · Iga hilisem järk toetub eelmisele ja hilisema väljakujunemine eeldusele vastavaks sõltub eelmise väljakujunemise ulatusest, iga "alumise " kõikumine võtab "ülemisi" arenguvõimalusi vähemaks.
10 Kutsesüsteem Eestis Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi eesmärk on: toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet - töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud; olla tugistruktuuriks haridussüsteemile - kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale; aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud; muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Kutsesüsteemi osad: Kutsete klassifitseerimine ja kataloogimine, väljundiks kutsete kataloog Kutsestandardid
Enamlevinud probleemid, millega suhtlemises tuleb arvestada, on järgmised: pooled räägivad üksteisest mööda; üks pool ei kuula teist või ei saada teineteisest aru. Efektiivne suhtlemine on hea suhtlemine ja see kujuneb mitme oskuse koostoimes. Robert Bolton (1979) käsitleb suhtlemisoskust viie teguri koostoimes kujuneva nähtusena: 1. Kuulamisvilumused võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab. 2. Kehtestamise vilumused võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. 3. Konfliktidega toimetuleku oskused võimaldavad konfliktides tekkiva emotsionaalse pingega toime tulla. 4. Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi. 5. Oskuste valimine tagab selle, et igas olukorras rakendatakse kõige sobivamat käitumisviisi. Kõik need oskused on määrava tähtsusega hea, tulemusliku suhtlemisprotsessi puhul
riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks riitus: formaalne tegutsemine V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity) negatiivne identiteet usaldus (fidelity) psühhosotsiaalne moratoorium negatiivne lahendus: identiteedi puudumine rituaal: ideede süsteem ehk ideoloogia riitus: absoluutne tõde, totaalsus VI. 18.0-24.0 intimacy vs isolation eesmärk: lähisuhted
Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga. Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel kindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamise vilumused, mis väljenduvad püsivates korra- ja hügieeniharjumustes. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 Ü. Saarits 79-90) Mäng on olulise tähtsusega tegevus juba varases lapsepõlves. Mäng mõjutab lapse füüsilist, emotsionaalset, kognitiivset ja sotsiaalset arengut. Mängu kaudu süüvivad lapsed põhjalikult oma tegevusse, see on korduv ning peegeldab tegelikkust. Lapse arenedes muutuvad nende mängud ja mängimise eesmärgid
riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks riitus: formaalne tegutsemine V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity) negatiivne identiteet usaldus (fidelity) psühhosotsiaalne moratoorium negatiivne lahendus: identiteedi puudumine rituaal: ideede süsteem ehk ideoloogia riitus: absoluutne tõde, totaalsus VI. 18.0-24.0 intimacy vs isolation eesmärk: lähisuhted
Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Semantiline: faktid Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem Protseduuriline: oskused, vilumused Praiming · Tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel Tingitud reaktsioonid Mõtlemine · Vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemise elemendid o Kujundid- kujund on meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Kujund on analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga
ületamise viisile, muutusteleinimeste hinnangutes. Edukas toimetulek suurendab eneseteadlikkust ja sisemist kontrolli. Toimetuleku ressursid võib jagada isikusisesteks (isiksusejooned, võimed,oskused, maailma tunnetamise viis) ja isikuvälisteks (rahalised ressursid ja sotsiaalnetoetus). Tuua saab toimetulekueel tingimustena välja inimese füüsilised ja vaimsed võimed, motivatsiooni mingis olukorras toime tulla, adekvaatse info ja teadmisteolemasolu, oskused ja vilumused ning võimalused sobivate keskkonna tingimuste näol. Kui mõni neist eeltingimustest on täitmata või puudulik, võivad ilmneda toimetuleku probleemid. Inimese elu "kvaliteedi" sõltuvus tema tervisest määrab motivatsiooni tervise väärtustamiseks. "Valitudo bonum optimum" ("tervis on kõrgeim hüve") - see antiikaegadest pärit postulaat ei kaota oma sisulist tähendust kuni eksisteerib inimkond. Selle hüve
tagasisidet. · Kommunikatsioonis on oluline on ka positiivne rühmaidentiteet ning selle säilitamine identiteediläbirääkimistes: tugev sotsiaalne identiteet tõstab inimese sotsiaalset enesehinnangut, mis omakorda mõjutab positiivselt isiklikku enesehinnangut. ÄRISUHTLEMISE OSKUSED kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata; konfliktidega toimetuleku oskus, mis võimaldab konfliktist sugenenud emotsionaalse pingega toime tulla; probleemide lahendamise oskused, mis on orienteeritud koostööle ja võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi ÄRISUHTLEMISE PROTSESS ESMAMULJE · visuaalne · tekib automaatselt · kujuneb sümpaatia alusel
võrgu. Kõik oleneb nii algaja kui ka õpetaja võimetest. Ühte peab aga kohe mainima: edasiminek ühelt etapilt teisele ei tähenda mingil juhul eelmiste kõrvalejätmist, vaid kõiki neid kasutatakse ka edaspidi, siis kui juba mängitakse üle võrgu. Õppimist alustatakse enamasti eeskäelöögiga, hiljemalt paari tunni möödudes tuleb kohe alustada ka tagakäelöögiga. Niipea kui tagajoonelöökide juures juba esimesed vilumused omandatud, peab kohe alustama pallingu ja võrgumängu õppimist. See on vajalik selleks, et algaja juba algusest peale omandaks vajaliku mitmekülgse löögitehnika. Veelkord on vajalik rõhutada, et ükskõik millise harjutusega on tegemist või mängitakse juba üle võrgu pärast iga lööki tuuakse reket tagasi algasendisse, kahte kätte oma ees, ots umbes silmade kõrgusel. Kasutatud kirjandus: 1. Evald Kree ,,Mängime tennist"(1986) lk 3, 5-6, 11-18, 32-33 2
protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad sellised pikemaajalised psüühilised nähtused nagu ärritatus, hajameelsus, rahulolu, tähelepanelikkus ja väsimus. Psüühilised omadused on veelgi pikema kestusega, nad on inimesele omased pikema aja jooksul, mõnikord kogu elu vältel: veendumused, teadmised, vilumused, oskused ja harjumused, temperament, võimed ja iseloom. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused on üksteisega tihedalt seaotud ja võivad üksteiseks üle minna. Näiteks rõõm kui tundmus on protsess, millel on kindel algus ja lõpp, rõõmu pidevam esinemine võib avalduda aga lõbususena, mis on seisund, või püsiva optimismina, mis on iseloomujoon ehk psüühiline omadus. 3 2
erandid, kui reegel. Tubli enamik inimesi leiab oma anded lapsepõlve hoolika analüüsi kaudu, uurides täpselt, missuguste tegevuste puhul nad tundsid spontaanset tõmmet ning mis juba tollal äratas neis vaimustust ja kirge. Et meie anded ja tugevad küljed on meisse neuroloogiliselt väga sügavale kodeeritud, siis annavad äärmuslikud stressiolukorrad andeotsinguiks samuti häid pidepunkte, sest oma põhiandeid saame aktiveerida veel siiski, kui kõik õpitud oskused ja vilumused on ammu unustatud või blokeeritud. Entusiasmitest Kui tahate teada, kas teile palju rõõmu pakkuv tegevus on tõepoolest üks teie suuri kirgi, mille puhul limbiline süsteem on täielikult rakkes ja teeb ületunde, siis raamat ,,Arenda võimeid" annab hulk küsimusi, millele vastata, toon mõned näited: Kas unistate sellest tegevusest? Kas torkate oma entusiasmiga teistele silma või tõmbate teisi kaasa? Kas olete hiljem tulvil energiast? Kas tunnete pärast tegutsemist suurt sisemist
sama. (palatalisatsioon palk, tall. puu või tsekk, ehitis või loom). Mälu uurimine meenutamise ja äratundmise kaudu kirjeldab ainult üht osa pikaajalisest mälust seda, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja informatsiooni kohta mälus, st eksplitsiivset mälu. Üsna suur hulk informatsiooni võib olla mitteteadvustatav, kuid siiski salvestatud ja kättesaadav, nagu nt omandatud motoorsed vilumused. Meelespidamine ja unustamine Inimese aju sarnaneb oma töös mõnevõrra arvutiga, kuid üks väga oluline külg, mis teda arvutist eristab, on unustamine. Unustamine on enamasti kasulik, sest pole süsteemi, mis suudaks nii palju informatsiooni talletada ja vajalikul hetkel sellest hiiglaslikust laost ka vajaliku kiiresti ja õigesti üles leida. Organismile on kindlasti kasulikum, kui unustamise käigus filtreeritakse välja ning
pikaajalise planeerimise tegevustesse. McKinsey 7-S-raammudel(idee, et inimesed ja nende tõekspidamised kuj.org. toimimiseks vajalikud tegurid) Märksõnad: Strateegia-org eesmärkidest lähtuv süstemaatiline ressurside jagamine ja kasutamine Struktuuri mood. Võimujaotus suhetes Süsteemid-protseduurid ja protsessid teabevahetuseks, tootmiseks, planeerimiseks ja kontrolliks Stiil-juhtkonna tegutsemisviis kollektiivse panuse saavutamiseks Vilumused-ettevõtte jaoks olulised oskused ja teadmised Väärtused-org liikmete ühised arusaamad, tõekspidamised ja valikute tegemise kriteeriumid. Oivikute ja innovaatiliste ettevõtete tunnused: 1)ettevõttes ollakse orienteeritud tegutsemisele, mitte liigsele targutamisele 2)tarbijatega hoitakse lähedast sidet 3)liidird toetavad autonoomiat ja ettevõtlikkust 4)org liikmed tagavad tootlikkuse tõusu ja kvaliteedi paranemise, sest neid usaldatakse
annaabi.ee 
