Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RESSURSS JA VARA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
RESSURSS JA VARA
Ma valin ettevõtte „Kilpkonna Trahtr“ kuna see asub väikeses linnas siis see on lahti ainult suvel, kuna talvel see jääb kaugele ja keegi eriti seal ei käi, seal pakutakse väga head toitu, joogid, värsked salatid ning sel korraldatakse suvel erinevaid üritusi.
Kõigepealt on vaja maad, kus asub hoone, kui on vajadust tuleb maja remontida, päris kindlasti kasutatakse vett, peab teadma kui vett sees ei ole tuleb vaadata kus vett saada, kindlasti peab olema kanalisatsioon , kui see puudub tuleb see kindlasti teha. Seda nimetatakse loodusressurssiteks.
Järgmiseks on vaja tööjõudu kõige tähtsam on üldine kvalifikatsioon - Kogemustest õppides. Katse- eksitus meetodit kasutades. Tegevuse pideval kordamisel, millega koguneb oskus asju paremini teha. Teadmiste loomine sõltub vajadustest ja on tugevalt seotud eelmiste etappide edu ja õnnestumistega.
Kvalifikatsioon- koolitustega omandatud, väljendab kahel moel:
Tegelik kvalifikatsioon see on haritus st. teadmised oskused ja vilumused, mis koolituse käigus on omandatud.
Näiline formaalne kvalifikatsioon, mis väljendub paberites, diplomites, soovitustes, nimetustes ja hinnetes. Tegelik kvalifikatsioon ilmneb töökohal, mis peab kindlustama teatud tulemi, mis ettevõttes väljendatakse tasuvuse, kasumi kaudu. Hea tulemus on see, kui tegevuse eesmärk saavutatakse . Kahjuks kui inimesed teevad tööd, siis nad mõnikord ei tea, mida nad teevad. Et saada head tulemust peabki inimene saama tervikliku nägemuse toimuvast ja sellest mida tahetakse.
Selleks peab inimesel olema:
Täielik info.. Teiseks peab neil olema omaks võetud missioon. Kui inimene peab oluliseks seda, mida teeb, siis ta teeb seda hästi. Kui inimene ei hinda seda, siis pole ka tulemusi. Igal inimesel peab olema kogemus, et ta on millekski võimeline. Ta peab teadma, et teab tööst palju ning, et töö on tähtis. On väga tähtis, et inimene võtab osa planeerimisest ja otsustamisest. Ta tahab näha, et sellel tööl on väärtus. Tähtis on, kas kollektiiv toetab üksteist töös.
Kapital hõlmab tehnika ressursse. Selleks on vaja seadmeid, masinaid, kokale vajaminevaid tööriistu, kapitali hulka kuulub ka tehased, autod eks siis kuidas vajalikud asjad viiakse sihtkohta. Igal tootmisvahendil on teatud kindel tootmisvõimsus, mida tuleks võimalikult ratsionaalselt ära kasutada. Seadme tootmisvõimsuse all mõistetakse seda maksimaalset toodangut. Materjalid ei kuulu kapitali hulka.
Materjalide hulka kuuluvad:
Tooraine - põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse Abimaterjalid- valmistoodangu koostisesse lähevad, kuid mille osatähtsus selles on kas koguseliselt või väärtuselt väike. Kütus- Energeetilised ja muud abiained on need, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid mis ei lähe valmistoodangusse naturaalsel kujul. Eriline tootmisressurss on ettevõtja tegevus ehk ettevõtlus. See haarab kõiki inimmõistuse aspekte , mis on seotud vastutusega, riskiga , firma asutamisega jne. Ettevõtte juhtimise eest saadav hüvitis on loomult teist laadi kui muu töö eest saadav. Ettevõtluse eest saadav hüvitis ongi kasum. See on see, mis ettevõtjale järele jääb, kui ta on teiste tootmisressursside kasutamisest tekkinud kulud kinni maksnud. Tootmisressursside seisukohalt on kasum samasugune tulu kui palk.
Käibevara- tooraine.
Põhivara- auto, kassa , kaubamärk, investeering tütarettevõttesse, seadmed .
RESSURSS JA VARA #1 RESSURSS JA VARA #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaie Aavik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM
16
docx

ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM

ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte ­ plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. Süsteemiorientatsiooni

Ettevõtemajandus
Ettevõtja õiguslikud vormid
8
pdf

Ettevõtja õiguslikud vormid

· partnerlused (partnerships) ­ täis- ja usaldusühingud, Juriidiline isik võib olla võib olla peab olema peab olema · korporatsioonid ­ osaühingud ja aktsiaseltsid. Vara eraldatus valikul valikul on on on Partnerluste ning korporatsioonide ühine nimetaja on äriühingud ehk Min. omakapital >0 >0 / >> 0 > 2 500 (v.a FI !) > 25 000 organisatsioonid (ühise eesmärgi nimel ühinenud isikute rühmad). Asutamine ning ühinguleping, reg. ühinguleping, reg

Ettevõtlus
Konspekt
18
doc

Konspekt

I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele ­ st toodetakse müügiks Mõeldud on

Sissejuhatus ettevõttemajandusse
KAUBANDUSETTEVÕTLUS
22
doc

KAUBANDUSETTEVÕTLUS

ostes kaupu või teenuseid kaubandustegevusega seotud ettevõttest. Ülesanne 3. Mõtisklege järgmistele küsimustele: 1. Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel/ millised ratsionaalselt? 2. Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumi sina? 3. Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal? 1.2 RESSURSID KUI ETTEVÕTLUSTEGEVUSE EELDUS Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks

Geograafia
Finantsplaan
116
ppt

Finantsplaan

on kaetud oma- või võõrkapitaliga, lühi- või pikaajalise kapitaliga, mis osa varadest kaetakse kuludesse kantud kohustuste arvel TÄHTIS! FINANTSJUHINA PEATE TEADMA, MIDA BILANSIREAD ENDAS SISALDAVAD, MIS ON NENDE TAGA OLEMUSLIKULT JA RAHANDUSLIKULT, KA RISKIDE ASPEKTIST. Andres Laar 2008 2007 BILANSI MUUTUSED MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM, MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM, KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI MUUTU AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM
17
docx

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM

ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteisest erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Risk- võimalike tagajärgede varieerumise ulatuse suhteline mõõt ajas. Riske jaotatakse: tootmis, turu, reformi, inim, finants, vara ja lepinguriskideks. Äririsk- tootmis, turu, reformi ja inimriski koosmõju. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses. Finantsriskid on seotud hindaed ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel.

Põllumajandusökonoomika
Loengukonspekt 11 klassidele
30
doc

Loengukonspekt 11 klassidele

hoida, et need ei hävineks ilmastiku mõjude käes. Selleks on vaja laohooneid. Hooneid läheb ka tootmisruumideks tarvis, sest ega lageda taeva all saa kõiki asju teha. Kui tahame mingit ettevõtet rajada, siis peame enne mingisugustele ettevalmistustele oma tööd ja jõudu kulutama. On vaja, näiteks, tootmiseks toorainet muretseda, tarvilikke tööriistu hankida, leida, või ehitada vajalikud hooned jne. Ilma nende ettevalmistusteta ei saa ka tootmise peale mõelda. Kogu seda töö- ja vara kogumit, mida ettevalmistused nõuavad, nimetatakse kapitaliks. Seega kapitali all mõistame endise töö tulemust, ehk teisiti asja, mis on endise töö läbi loodud. Loodus ei anna, nagu me teame, inimesele ilma vaevata midagi. Ta ei anna ilma vaevata ka kapitali. Kapital saab vaid sellest sündida, kui ta valmistamise peale on varem kulutanud teatava osa tööd. Kapitaliks võib ainult niisugust asja nimetada, mis on selleks tehtud, et selle abil uusi asju toota

Majandus
Põllumajandusökonoomika kordamisküsimused ja VASTUSED
12
docx

Põllumajandusökonoomika kordamisküsimused ja VASTUSED

hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor ­produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2.Suhted tegur ­ tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne 3. Suhted toodang ­toodang (produkt ­produkt ) Alternatiivne toodang ressursid on konstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes ,, tegur ­toodang ,, seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral ( nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel)

Põllumajandusökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun