Volbripäev (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Volbripäev

isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3  Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19)

Kultuur

20

doc

Volbripäev

isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3  Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19)

Kultuur

10

odp

Volbripäeva esitlus

Tallinna Saksa Gümnaasium Sigrid Kuuse VOLBRIPÄEV Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2009 Sisukord Üldiselt Volbriöö Traditsioonid Tegevused Volbripäev välismaal Materjalid  Üldiselt Volbripäev sai alguse 1980.aastatest. Peetakse 30. aprillil. Tähistatakse nõia ja maagia päevana. Tuntud kui viiplipäev, esimese suvepäevana ja hernekülvi alustamise aeg. Volbriöö Volbriööl, vastu 1.maid tehakse suur lõke Pidu ,enne suurt koristus ja aiatöid Traditsioonid Nõia etendustega (nõia)etendustega pidusid Tehakse lõket Küpsetatakse vorsti ja liha Küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad käivad külast külla ringi.

Kultuurilugu

17

doc

Folkloristika alused

1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult ­ iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa

Folkloori ?anrisüsteem

17

doc

Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt

teame päikese loojumise ja tõusu aega jne. 20. saj teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavais pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest:

Folkloori ?anrisüsteem

8

docx

Folkloristika

tõusu aega jne. 20. saj teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ninghalloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest:

Rahvaluule

38

doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

1. aprilli tähistatakse väga paljudes maailma riikides, kõikjal on levinud ka aprillikaartide saatmine. Autor: ,,1. aprill kui naljapäev on minu kalendris igal aastal ära märgitud, et ei unustaks naljategu. Tihtipeale olen nalja teinud aga veel sagedamini on minu kulul nalja heidetud. Päev on üldjuhul lõbusam, sest saab palju nalja." 8 MAI ­ LEHEKUU Tähtpäev: Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) 1. mail Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud

Ajalugu

78

docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

Samuti oli ka abiliste palkamine  tallu, sulastega tehti kaupa ja sellest päevast on kirde-eestis ka naistepeopäev. Karjandusmaagiline kooskäimine- lüpsiku turgutamine ja või tegemine- puu lüpsik oli terve talve lüpsmata ja lehmad ei lüpstud oli vaja turgutada st. Kodust võeti kaasa muna ja poest osti pudel viina ja sellega tuli lüpsiku turgutada ( osa teksti sellest puudu, kuidas turgutati). MAI- lehekuu • 1.05 kevadpüha ja volbripäev • 9.05 kevadine nigulapäev- ümber kirikuristi käik ja küünlad viidi ja pandi kirikus põlema, et saaks toidule õnnistust. • Kirmasepüha (kirchmess-kirikulaat saksakeel)- peale kirikuteenistust lahutati meelt, tantsiti, lauldi, osteti vajaminevat kaupa kaupmeestelt ja oli ka abiellumisealiste tutvumise ja kohtamise kohaks. Juunikuu- jaanikuu • 24. 06 jaanipäev- Käiakse omaste haudasid külastamas, süüdati lõke ja käidi saunas. • 27

Kultuur

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (0)