Rootsi aeg (0)

Rootsi aeg
1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi pikemaks ajaks vaherahu . Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu ja muid asulaid olid varemetes. Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada võtsid mõisinkud küladesse uut rahvast. Rahvastik hakkas arenema, põlde hakati rohkem harima . Enamik mandri rahvast oli tulnud Saaremaalt. Eestisse hakkas sisseränna hulgaliselt suurenema. Ida-Eestisse tuli hulgaliselt venelasi . Suurt osa etendasis soomlased . Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86
Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised . Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale . Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustused. Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57
Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist . Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad . Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild, mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted.
1695 -1697. aasta näljahäda on suurim Eestis olnud näljahäda. Ilmastik oli viljakasvatuseks ebasoodne. 1695 sadas terve suve läbi vihma, nii et ei saanud teha heina, rukis ei õitsenud ega valminud. Oli ka varane külm. Järgmine aasta oli saak veelgi kehvem. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697 sulas teede ääres lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid sealgi polnud süüa ja tänavatel kisendasid nälgivad inimesed. 1696. a oli riigeli veel märkimisväärselt viljavarusid, kuid neid ei jagatud inimestele vaid veeti Soome ja Rootsi kus oli samuti nälg. Surnute arvu hinnatakse 70-75000-le, seega suri 20% rahvastikust.
Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esmaselt pandi lugema õpetamisel lootused köstrile. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt , kuna köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik.B.G. Forselius hakkas talupoisse tasuta õpetama. Asutati Tartu lähedal Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg kestis 2a. Teamine rõhk pandi lugemisele ja usuõpetusele. F koostas oma enda aabitsa . Mõisnikud hakkasid levitama kuulujutte kooli kahjulikkusest. Peale F surma lõpetas kool tegevuse. Igasse kihelkonda ehitati kool.