Otsingule "viljandi maastik" leiti 338 faili

Viljandi
9
doc

Viljandi

Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse ük...

Turism - Kutsekool
32 allalaadimist
Viljandi
7
docx

Viljandi

Järvamaa Kutseharidus Keskus Viljandi Referaat Tanel Poom TE 12 Paide 2009 ASUKOHT Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõunaosas, ühine piir on naaberriik Lätiga. Maakonnas on 15 omavalitsust, kes kõik teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi tänapäevalgi...

Geograafia - Kutsekool
17 allalaadimist
Viljandi maakond
1
docx

Viljandi maakond

Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jää...

Geograafia - Kutsekool
4 allalaadimist
Viljandi ja loodus
2
odt

Viljandi ja loodus

Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil...

Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist
Uurimustöö Viljandi majandusest
2
docx

Uurimustöö Viljandi majandusest

Viljandimaa piirneb läänes Pärnu maakond, põhjas Järva maakond idas Tartu maakond ja kagus Valga maakond. 2) Viljandi majandust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid: a) Suur metsasus(49,6%) tingib suure puidutööstuse arengu b) Väike asustustihedus(14,4 elanikku km² kohta) c) Töötuid vähem kui teistes maakondades ( töö...

Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist
Alternatiivne Viljandi - Viljandi alternatiiv
3
docx

Alternatiivne Viljandi - Viljandi alternatiiv

ESSEE: Alternatiivne Viljandi , Viljandi alternatiiv Ranele Raudsoo, Huvijuht- loovtegevuseõpetaja I Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid ku...

Sotsioloogia - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
15 allalaadimist
Loodusgeograafia
3
doc

Loodusgeograafia

2 – Järved Eestis on umbes 1200 järve (200 tehis) + 20 000 rabalaugast 5% Eesti pindalast on järved. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Orujärved (Viljandi) Mõhnadeooside vahelised järved (Kurtna) Voortevahelised järved( saadjärv) Järved künkliku reljeefiga aladel( pühajärv). 10.3 – Põhjavesi Pinnasevesi – Kõige ülemine, enamasti surveta põhjavee kiht Joonis – Vihma sajab, vesi läbib VETT LÄBILASKVA kihi ning jääb vett kandvasse kihti, mis asetseb vettpidava kihi peal. Vesi ei ole VETTPIDAVA kihi sees vaid selle peal!!! Kui vesi tuleb maa peale surveta, on selle n...

Geograafia - Põhikool
123 allalaadimist
Viljandimaa
14
pptx

Viljandimaa

klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² – 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn – suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad Karksi­Nuia, Abja­Paluoja, Suure­Jaani,  Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht “Sakala” Vapp ja...

Geograafia - Põhikool
14 allalaadimist
Eesti kunst
19
docx

Eesti kunst

Läti aladel umbes 100 linnust. Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses. Paide linnus- esialgu tornlinnusena, hiljem kastell-linnus, säilinud donžoon ehk peatorn. Kiiu ja Vao linnused- väiksemad, Põhja-Eestis Linnusetüüpide segamine: neemik + kastell – kastelli ümbritseb mööda mäekülge jooksev müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid, säilinud ainult varemed, sai kannatada Poola-Rootsi sõdades 16. saj. ) Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum. Toompea linnus Tallinnas – ehitatud taanlaste poolt, täiendavad sakslased, keskaegne müüriosa säilinud mäenõlval, 3 külge ümber ehitatud, oli väike linnus. Hetkel parla...

Kunstiajalugu - Keskkool
21 allalaadimist
Eesti kaitsealad-referaat
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Alam-Pedja looduskaitseala sündis 1994. aastal Eesti valitsusväliste organisatsioonide Eestimaa Looduse Fondi ja looduskaitseühing Kotkas algatusel. Alam-Pedja looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a määrusega nr 61 «Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine» (RT I 1994, 15, 250). 2. Asukoht. Alam-Pedja looduskaitseala asub Võrtsjärve nõos Jõgeva-, Viljandi - ja Tartumaal. Alam- Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, veel 7500 - 10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi. Maismaa pindala 25846,4 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaits...

Keskkonnakaitse - Kutsekool
22 allalaadimist
Kultuurigeograafia konspekt
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

Selle teosega pani aluse linnageole eestis. Doktoritöös keskendus majandus-ja rahvastikugeole, kuid leidus ka kultuurilisi momente. Tema puhul räägitakse ka nn lundi koolkonnast. Oli see kes hakkas kasutama kvanitatiivseid meetodeid. Tammekann- tartu ülikooli geoprofessor. Oli geomorfoloog peamiselt. Osales koduuurimistel ning koostas koos kandiga sarja maailma maad ja rahvad. Rumma- geomagister: Viljandi orustik. Osales kodu-uurimistel ning esimesed teosed olid tema õlul. Pärast 2 maailmasõda- nimetust kultuurigeo ei kasutatud ja sellega otseselt ei tegeletud. Teatud mõttes kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti „kõrve“ nimelised kohad. Varep- tema õlule jäi geograafia õpetamine pärast 2 maailmasõda. Enamik uurimistöödest lähtus koduuurimisest. Tuntud on tema kartotee...

Kultuurigeograafia -
24 allalaadimist
Keskkonnakaitse-maastikukaitse referaat
14
doc

Keskkonnakaitse, maastikukaitse referaat

Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi , Vooremaa. Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur, inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja keskonna objekte. Maastiku puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset...

Keskkonnageograafia - Keskkool
4 allalaadimist
EESTI MAASTIKU LIIGESTUS
22
doc

EESTI MAASTIKU LIIGESTUS

Saared Hiiumaa Lõuna-Saaremaa liivaseljandikud Kesk-Saaremaa põllumaa Loodepoolne paerand Vähemad saared 5 III. Lõuna-Eesti Tartu vooremaastik Peipsi madalik Võrtsjärve madalik Viljandi põllumaa Lõuna-Eesti kiltmaa A. Matkur jagab Eesti 13 (sisuliselt 15) maastikuks . Ta iseloomustab iga maastiku levikut, loodust, elanikke ja nende tegevusalasid, tähtsamaid asulaid. Kaart 2. A. Matkuri maastiku liigendus[1] I. Põhja-Eesti paekallas ja kaldaalune VII. Alutagune VIII.Peipsi madalik rannamadalik IX.Tartu vooremaa II. Loopäälne...

Keskkond - Tallinna Ülikool
2 allalaadimist
Kodukoha referaat-Geograafia
13
docx

Kodukoha referaat (Geograafia)

Põrga küla asub Sakala kõrgustikul, Helme- Loodi maantee ääres, Kärstnast 3 km kaugusel Helme suunas. Põrga külas elab 11. detsembri 2012.a. rahvastikuregistri andmetel 54 inimest, kellest enamuse moodustavad pensionärid. Laurioru talu asub Tõrva linnast ( Valga maakond) 17 km kaugusel, Viljandist 35 km, Tartust umbes 75 km ja Paidest 115 km. kaugusel. Allpool oleval kaardil näeme Vi...

Geograafia - Kutsekool
7 allalaadimist
Rassid-rahvad ja usundid
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Ühemõisa võimuala hakati märkima sõnaga "vald" (võrdle meelevald, vägivald). Pärisorjuse kaotamise järel 18161819 anti vallale, kui talurahva kogukonnale, taas piiratud omavalitsus, mõisniku kontrolli all. 1866. aasta vallaseadusega muutusid vallad tänapäevasteks iseseisvateks omavalitsusüksusteks. Keskajal rajati Eestisse Lübecki (Tallinn, Narva, Rakvere) ja Hamburg-Riia (Tartu, Haapsalu, Paide, Uus-Pärnu, Viljandi ) linnaõigusel põhinevad linnad. Hiljem tekkinud linnades (Võru, Paldiski jt) linnaõigusi ei kehtestatud ja nende omavalitsuslik tegevus oli piiratud. Omavalitsuse arengule aitas kaasa 1872. aasta linnareform Balti kubermangudes. Maakonnad (kreisid) omavalitsusõigusi ei omanud. Omariikluse alguses oli Eestis esmalt kahetasandiline omavalitsus: 1. Vald, alev, linn. 2. Maakond. 1933. aastast muutus see ühetasandiliseks. Nõukogude võim...

Ühiskonnaõpetus - Keskkool
437 allalaadimist
Ortograafia - väike ja suur algustäht
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

10. Taimesordid Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul „Jõgeva piklik", kaer „Agu", õunasort „Liivi kuldrenett", „Eesti pirn", punane sõstar „Hollandi punane", „Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: 'Valge klaarõun', kirsisort 'Viljandi kollane', maasikas 'Mall', 'Non plus ultra' redisesort, porgand 'Nantes 4', 'Krameri seemik nr 15', 'Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty', roosid 'Super Star' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus, 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid...

Eesti keel - Keskkool
237 allalaadimist
Tähtsamad ärkamisaja tegelased
3
doc

Tähtsamad ärkamisaja tegelased

Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist ki...

Ajalugu - Keskkool
41 allalaadimist
Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis
26
doc

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis

On ka kellest eeskuju võtta. Huvi tundub olevat eestlasel millegagi tegelemise vastu olevat. Takistada võivad vaid rahalised võimalused, mis ka üha enam tahaplaanile jäävad. 16 JALGRATTASPORT EESTIS (7) Läbi aegade ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juured ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt aastasse 1886. Just sel tähelepanu väärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Kolm aastat hiljem 1889 sai teoks esimene pikamaasõit Tallinn- Riia, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti, et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti täpselt 20 aastat varem- 1869 Prantsusmaal, trassil Pariis- Rouen. Võitja keskmine kiirus tollal 11 kmh, mis tundub tänaseid kiirusi arvestades uskumatuna. Juba jalgrattas...

Kirjandus - Keskkool
88 allalaadimist
Keskaeg ja varauusaeg
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

Iseloomusta eelpoolnimetatuid: missugused piirkonnad olid sellesse haaratud? Missuguste piirkondadega kaubeldi? Misugune osa oli Eesti linnadel? Hansakaubandus – Lääne ja Põhjamerd hõlmav ala. Hiilgeaeg oli 14. sajnandil, kui sinna kuulus enamik Londoni-Novgorodi joonele jäävaid sadamalinnu. Hansalinnade hulgas olid ka tänapäeva Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi . Esimesed moodustasid olulised kaubanduslikud tuiksooned. Vahemere-kaubandus – Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrika alad. Hiljem laiendasid alasid Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse. 9. Iseloomusta kolme märksõna või fraasiga keskaja teadust. Teadmised ja teadus toetusid antiigi alusele. Unustati loodusteaduste põhisaavutused. Kõik, mis kirikule ei sobinud, oli vale. 10. Esimeste ülikoolide kujunemisperioon Euroopas jääb...

Ajalugu - Keskkool
474 allalaadimist
Eduard Viiralt
9
doc

Eduard Viiralt

Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) ja "Jutlustaja" (1932, lito) ning realistlikumatest "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ja "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik " ning "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, kuid sürrealism ja teised Pariisi mõjud on tunda ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas väga sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasial vabalt lennelda kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi st...

Kunst - Keskkool
219 allalaadimist
TELLI TOIT KOJU!
Esimeselt tellimuselt 10€ ale

LAE APP ALLA


T e a t a   v e a s t