Tartu Kunstimuuseum Pallas (1)

Kunstireis Tartu
Käisime 15.oktoober Tartus õppereisil. Sellega seoses külastasime Tartu kunstimuuseumi Pallast ja Mänguasjade muuseumi.
Tartu Kunstimuuseumis oli näitus Pallasest. Pallas oli kunstikool , kus õpetati maalimist, skulptuuri, joonistamist, graafikat. Kunstikooli Pallas kunstnike maalimine on sarnane, kuid samas on igal kunstnikul välja kujunenud väga omapärane stiil. Tuntumad kunstikool Pallas kunstnikud olid Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe , Nikolai Triik, Eduard Wiiralt .
Mulle meeldisid kunstimuuseumist Pallas mõned maalid. Näiteks meeldis mulle Karin Luts ´u ( 1904 -1993) „Õnnesaar“. Maal on õli lõuend. See maal jätab väga kauni mulje. Kuid kui maali lähemalt uurida, siis on see täiesti absurdne. Maali keskmes on kaks pika kasvu meremeest. Kaks tumesinises riietuses meremeest sõidavad väikse paadiga . Taust on ühetooniliselt tumehall ning mere ja taeva piir puudub. Jääb mulje nagu sõidaksid meremehed õhus. Meremehed veavad kotiga taimi, puid, sõnajalgu jms. Taimelehed on väga täpselt välja kujutatud ning on tugevad kontuurid, taimed on väga tõepärased. Paadi kõrval ujuvad kolm kuldkollast parti.
Graafikast meeldis mulle Eduard Wiiralti „Viljandi maastik “. „Viljandi maastik“ väljendab kunstniku armastust ja kiindumust oma kodumaa vastu. Pilt on meeleolult kurb ja sünge. Taevas on pilvine. Maastik paistab sügisene ja veidi tuuline . Pildi keskmes on suur ja võimas tamm. Tamm on Eesti rahvuspuu , mis sümboliseerib Eestimaa tugevust. Tamme all on väike tüdruk, kes on nagu jätaks kellegagi hüvasti. Tüdruk on noor ja pilti vaadates ei pruugigi kohe tüdrukut näha, kuna ta jääb suure tamme alla varju.
Muuseumis meeldis mulle ka Kaarel Liimand ´i õlimaal „Poiss punastes pükstes“. Poiss maalil on noor, umbes 11.aastane. Ta toetub müüri vastu, seisab trepil. Poiss asub maali keskel. Poiss tundub olevat suhteliselt vaesest perekonnast pärit. Poisi ilme on ehmunud. Ta piilub eemale, järelikult seal eemal toimus midagi huvitavat. Poisil on jalas punased lotakad püksid. Seljas pruunikas kuub , üks käsi kuue taskus . Teises käes hoiab oma soni . Seljas on valge linane särk ning kaelas ripub valge sall . Taustaks on loodus, sest maalilt on näha pruunikasrohelist looklevat metsa ning rahulikku sinakat taevast. Maali meeleolu on üldjoontes õnnetu ja üksildane.
Meeldis ka Aleksander Vardi õlimaal „Montmartre õhtul“. Maal jätab hästi värvilise mulje. Kasutatud on väga palju erinevaid värvi varjundeid. Maali alumises ääres on tumedamad ja pruunikamad toonid ning üleval on heledates toonides taevas. Maalitud on „Montmartre õhtul“ impressionistlikus stiilis. Maalitud on linna tänavat ja parki õhtul. Kuid tänavatuled valgustavad linna. Linnas toimub tegevus, inimesed kõnnivad, käivad poodides , istuvad pargis pingil. Linna vaade on väga kaunis. Pargis istuvad kaks kleidis daami. Need kaks daami on maali keskpunktiks. Ühe naise seljas on erkkollane maani kleit ning teisel naisel on seljas maani punane kleit. Maali meeleolu on töine ja rõõmus.
Mulle väga meeldis kunstimuuseumis Pallas Urmas Viigi loomingu näitus. Urmas Viigi teosed on väga omapärased ja tänapäevased. Tema teosed paistavad silma äärmuslikkuse ja julgusega teha midagi teistsugust. Tema näituses oli kasutatud väga palju kaasaegset kunstitehnikat nagu fotod, videod, ruumilised kompositsioonid. Mulle meeldisid kõik Urmas Viigi näituse eksponaadid . Urmas Viiraltil oli kaks sarnast ruumilist kompositsiooni. Need olid majad, kuid mitte tavalised majad. Need majad erinesid teistest majadest sellega, et neil oli väga pikk korsten . Korsten ulatus laeni . Üks majast oli tehtud riidest ning teine materjali ma ei oskagi nimetada. See teine maja oli roosat värvi ning jättis väga magusa mulje nagu maja oleks roosast glasuurist. Tekkis tunne, et tahaks seda maja maitsta . Riidest maja oli kohmakas . Jättis vana ja musta maja mulje. Veel Urmas Viigi loomingust meeldis mulle tema kompositsioon, kus ta oli kasutanud putukaid. Kasutanud oli ta päris putukaid, mis olid kuivatatud. Kuivatatud putukaid oli kasutatud voodi ja voodikohal oleval valgustil. Arvan, et ühtegi putukat polnud kompositsioonis korratud. Putukaid oli väga palju ning kõik tundusid erinevad. See on väga huvitav idee putukaid niimoodi kasutada, kuid natukene tõi see minus esile vastikust. Ei tulnud soov minna magama sellisesse voodisse. Ja päris õudne oleks magada , kui voodi kohal ripuvad surnud putukad. Valgusti valmistamises oli kasutatud kuivatatud putukaid ning traati , mis oli keeratud keraks.
Kõige rohkem meeldiski mulle Urmas Viiralti looming. See oli täiesti teistsugune ja huvitav. Kunstikool Pallase lõpetajate teosed ja looming oli rohkem ühetaolisem ning paljudes teostes oli näha sarnasusjooni, kuid Urmas Viigi loomingus oli minu jaoks midagi uut.